Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjanduslikud ja ajaloolised tekstid. Kasutati ka silinderpitsateid mis oli kivist välja raiutu ning mille peal oli kujutis allkirja tähistamiseks. Kujunes välja heal tasemel arhitektuur: tsikuraadid e. templid jumala kuju jaoks mille tippu viis käänakutega tee, lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. Ei tuntud sidevahendeid e
ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite.Kiri ja haridus-Kasutati kiilkirja märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale.Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus-Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus-Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi
Samaspäikesejumal Estararmastuse ja sõjajumalanna Templid: tähendas jumakla kohalolekut ja kaitses linna. Tähtsaim oli temple linna kaitsejumalale. Enamlevinum oli tsikuraatastmiktempel Ettekujutus: algul oli vesi, millest sündisid maa, taevas ja jumalad. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks. Väärtustati elu enne surma, mila saavad osaks ka jumalate karistused. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head Kiri3500 ekr sumerite leiutatud. Kiilkiri, savitahvlitest raamatukogu Hariduskoolid template juures, õp. Preestrid.; õpil. Ülikute pojad. Õpiti kirj, arvutamist, kirjandust, tähetarkust. Kultuurkangelaseeposed "Gilgames" Teaduspreestrie kätte koondus teadustöö. Astronoomiataevavaatlusi tehti tsikuraadi tipus, ajaarvestamiseks kujunes kuukalender, tunti planeetide trajektoori, kuuja päikesevarjutusi Astroloogia tähtede järgi ennustamine sai alguse mesop., jumalaid seostati taevakehadega
c. Uus- Babüloonia (626-536 eKr) · Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II olles kuulsaks ehitajaks Babüloni kinnas kaitsemüürid Istari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn. Kultuur: · kirjamärgid ja materjal: i. U 3500 eKr sumerite leiutatud. ii. Kiilkiri pulgaga värskele savitahvlile kiilukujulised märgid. iii. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile. b. Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed. ii
c. Templid: i. Tähendas jumala kohalolekut ja kaitses linna. ii. Tähtsaim oli tempel linna kaitsejumalale. iii. Enamlevinud oli tsikuraat astmiktempel (nt Marduki tempel Babülonis) 2. Kiri, haridus ja kirjandus a. Tekkeaeg; kirjamärgid ja materjal: i. U 3500 eKr sumerite leiutatud. ii. Kiilkiri pulgaga värskele savitahvlile kiilukujulised märgid. iii. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile. b. Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed. ii
Enamik õpilasi olid jõukatest peredest. Lisaks lugemisele ja kirjutamisele õpiti ka matemaatikat ja kirjandust. Kooliharidus võimaldas ka madala päritoluga inimestel karjääri teha preesterkonnas või riigiteenistuses. Kuigi enamik mesopotaamlastest ei osanud lugeda ega kirjutada, siis ühiskonna kõrgemates kihtides oli kirjaoskus hästi levinud. b) KIRJANDUS. Tekkis üsna pea peale kirja kasutuselevõttu. Sündis ka unikaalne savitahvlitest koosnev raamatukogu. Ilukirjanduse olulisemaiks zanriks olid kangelaseeposed. Neist kõige kuulsam ol ''Gilgamesi eepos'', mis jutustab kahe esialgse vaenlase sõprusest ja katsetest saada surematuks. c) TEADUS. Teaduse alal olid silmapaistvad saavutused matemaatikas ja astronoomia alal. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. d) KUNST. Juhtival kohal oli ehituskunst. Ehitati päikese käes kuivatatud, põletamata savitellistest. Niiskes kliimas
Templiõuel kombetalitusi võisid vaadata kõik vabad inimesed, kuid templihoonesse, kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid. Väga levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Kiri ja haridus Kiilkiri. Märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Arenes piltkirjast. Kiilkiri on mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. U 3500 eKr sumerite leiutatud. 4 aastatuhandel oli juba piltkiri. Häälikumärke u 1500. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile.Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi kiilkiri ajajooksul tuntava arengu.Mesopotaamias oli kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses. Haridus: · Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. · Õpilasteks peamiselt ülikute pojad · Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. · Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. Kirjandus: · Olulisim ilukirjanduse zanr olid kangelaseeposed
insenertehnilised väeosad, kes valmistasid linnapiiramise seadmeid ja olid suutelised linnamüüre alt läbi kaevama nii, et need kokku varisesid. Assüüria hiilgeaegadel oli tema armee vaieldamatult võimsaim ja kõige paremini korraldatud relvajõud Lähis-Idas. VII sajandil eKr lasi Assüüria kuningas Assurbanipal oma õpetlastel kõigist tollal kättesaadavatest kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Niinive kuningalossi kokku koguda. Nii kujunes Niinives savitahvlitest koosnev raamatukogu, mis sisaldas pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Kui Assüüria riik langes, purustati ja põletati ka kuningaloss. Tules kõrbenud savitahvlid aga säilisid läbi aastatuhandete ja pakuvad tänapäeval hindamatut teavet Mesopotaamia religioonist, kirjandusest ja teadusest. VII sajandi teisl poolel lõi Babüloonia valitseja Assüüriast lahku. 612 a. vallutasid ja purustasid Babüloonia ning põhjapoolse Meedia riigi väed Assüüria
järgi. 2.6. Kiri, haridus, kirjandus ja teadus Kiri ja haridus Kasutati kiilkirja märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi
preesterkonnas või riigiteenistuses. Mesopotaamias kuulus kirjaoskajate hulka märksa suurem osa elanikkonnast kui Egiptuses. Pärast kirja kasutuselevõttu tekkis varsti ka kirjandus. Juba sumeritel oli see üsna rikkalik ja sumerite hääbudes jätkasid nende kirjandustraditsiooni semiidi rahvad. Viimane võimas Assüüria kuningas Assurbanipal laskis kokku koguda Mesopotaamia kirjasõna (sealt ei puudunud peaaegu ükski Mesopotaamia tähtsam kirjandusteos) ja rajas Niinives savitahvlitest koosneva raamatukogu 7. saj eKr. Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete ja pakuvad tänapäeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, sealhulgas religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Arvatavasti lauldi lugusid muistsetest kangelastest juba enne tsivilisatsiooni teket, Sumeri ajajärgul hakati neid
Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse. Mõistekiri – ehk ideograafia. Kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet. Pärslased, samuti ka nende naabrid babüloonlased, kasutasid kirjutusmaterjalina nende jaoks kõige kättesaadavamat materjali – savi. Kui arheoloogid läinud sajandi keskpaiku alustasid Assüüria kunagise pealinna Niinive väljakaevamist, tegid nad peagi hämmastava avastuse. Nad leidsid terve raamatukogu, mis koosnes kirjamärkidega kaetud savitahvlitest. See oli Assüüria kuninga Assurbanibali raamatukogu, loodud enam kui kahe ja poole tuhande aasta eest. Selles raamatukogus oli omal ajal juhtunud tulekahju ning tänu sellele olid “raamatud” suhteliselt hästi säilinud, kuna tules muutub savi kõvaks. Mesopotaamias, kus Asüüria riik asus, oli savi kõige levinumaks ehitusmaterjaliks. Sellepärast kasutati teda ka kirjutamiseks üsna laialdaselt. Savile kirjutatud raamatud on ühed kõige vanematest raamatutest, mis on meie päevini
annaabi.ee 
