Kollast ei kasutata liturgilise värvina. Islamisusulistele on kollane päikese värv, mis sümboliseerib algatust ja algust üldisemalt ning võitlust. Kõige paremini jääb meelde kollasele paberile trükitud must tekst kuna kollane äratab kõige rohkem tähelepanu ning seostub kasu ja kvaliteediga, siis arvatakse, et kollased lilled maja ees aitavad seda edukamalt müüa. Kollased pigmendid: · ookerkollane - kollane pigment(Fe3O3H2O), mida leidub savimuldades mitmel pool maailmas, ei ole toksiline, oli kasutusel maalimiseks juba eelajaloolistel aegadel. · Indiakollane läbipaistev fluoresseeruv pigment, mida kasutatakse õli-ja akvarellvärvides, nimetuse saanud legendi järgi, kus India lehmadele söödeti ainult mango lehti, et siis lehmade kollasest uriinist värvipigmenti valmistada. Tänapäeval asendatud sünteetilise India kollasega.
4. Temperatuur tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 5. Mulla reaktsioon (happesus): Happelises keskkonnad seeneline lagunemine, mineralisatsioon kiire, huumust vähe. Leelised keskkonnad bakteriaalne lagunemine, (Ca, Mg)karbonaatsed mullad 6. CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 7. Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused, org ainega tekkis vett, õhku vähem org aine mineralisatsiooniks ei jätku õhku. 8. Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Baktereid on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes muldades. 6. Humifitseerumine s
3) Õhu lämmastiku seovad liblikõielistel mügarbakterid 4) Elektrilaengu teel 5) Taimede jäätmed 6) Lämmastik väetiste kasutamine Lämmastiku eemaldamine mullast 1) Saagiga 50-150 kg ha 2) Sademetega 4-10 kg ha 3) Denitrifikatsioon 4) ammonjoogina aurustumine P 0,1 0,2% karbonaatsematel rohkem, Lõuna-Eestis vähem. 25 33% orgaanilise aine koostises. K 1,3 3,5%,3/4 pole taimedele omastatav. Kaaliumi sisaldus on väiksem liivmuldades, suurem savimuldades. ORGAANILISED VÄETISED JA NENDE KASUTAMINE Loomse või taimse päritoluga taimed. Sisaldavad N, P, K, kui ka mikroelemente. Nad on täisväetised. Sõnnik,läga( väga levinud tänapäeval), virt, turvas, kompost. Orgaaniliste ainete osatähtsus ja mõju. · Rikastab mulda huumusega · ¾ laguneb 1/4jääb huumust täienduseks · Sõnniku andmisel tekivad mullas aktiivsed huumus ained kasvustimulaatorid · Säilitab mulla struktuuri
bakteriaalne lag. 6)CaCO 3 sisaldus liiga kõrge 3)huumuse sügavamale uhtumine toimub kõigis sademed ületavad aurumise.Sademeid Eestis (paepealsetel muldadel)pärsib läbiuhutavates muldades. Huumuse tähtsus 5,500-6,600 mm e.55-66 cm.arurumine 30 cm mikroorg.tegevust,optimaalne soodustab mullas: 1)värske huumus ja humifitseerumata org aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või 7)füüsikalise savi sisaldus-savimuldades aine on taimede toiteelementide allika mullas. siis auruma.Muldi rühmitatakse lagunemine(parim keskmistel muldadel) 2)vana huumus parandab mulla füüsikalisi omad. veereziimilt:1)põuakartlikud-kerge lõimisega aeglasem,parimad tingimused huumuse tekkeks 3)huumus parandab füüsikalisi-keemilisi omad. mullad,väikese veemahutavusega.2)parasniisked-
Islamis on kollane samuti päikesevärv, alguse ja võitluse värv, aga Kristluses seevastu on kollane hoopis ketserite ja reetmise värv. Kõige paremini on nähtav ning jääb meelde kollasele paberile trükitud must tekst. Kuna kollane äratab kõige enam tähelepanu ning seostub kasu ja kvaliteediga, siis parimaks majade müügihinna saamiseks istutatakse müüdava maja ette kollaseid lilli. Kollased pigmendid: * ookerkollane - kollane pigment(Fe3O3H2O), mida leidub savimuldades mitmel pool maalimas, ei ole toksiline ,oli kasutusel maalimiseks juba eelajaloolistel aegadel. * Indiakollane läbipaistev fluoresseeruv pigment,mida kasutatakse õli-ja akvarellvärvides, nimetuse saanud legendi järgi, kus India lehmadele söödeti ainult mango lehti, et siis lehmade kollasest uriinist värvipigmenti valmistada. Tänapäeval asendatud sünteetilise India kollasega. *
*Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4
1.Lagunemiskeskkonna niiskus:kuiv seeneline lagunemine,parasniiske aeroobsed bakterid, märg anaeroobsed bakterid 2.Temperatuur tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC 3.Mulla reaktsioon (happesus):Happelised keskkonnad seeneline lagunemine, Leeliselised keskkonnad bakteriaalne lagunemine. 4.CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 5.Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused. 6.Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Mulla orgaanilise aine käive ja bilanss (t/ha kuivainena) Huumushapped:humiinhapped must kristalne läikiv pulber. Fulvohapped ja tema soolad lahustuvad vees. Võrrelduna humiinhapetega on nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. Humiinained humiin ja ulmiin
millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4
ioonvahetus. Aluselisust põhjustavad ioonid (Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+) tõrjutakse mullalahusesse, kust nad võivad välja leostuda. Teiseks, lahustub õhus leiduv ja juurte hingamisel tekkiv co2 vees ning moodustab süsihappe. Kolmandaks, niiskemas mullas toimub taimede poolt kiirem toitainete assimileerimine e. H+ eritamine mulda on suurem. Mis põhjus(t)el on liivmullad sageli väiksema toitainete sisaldusega kui savimullad? Savimuldades on mitmed taimedele vajalikud ioonid (H+, Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+) seotud negatiivselt laetud saviosakestega, mis takistab nende leostumist. Tegelikult on need katioonid lausa savi kolloidi koosseisus. Liivmullad on vähem viljakad katioonide vähesuse ja olemasolevate kergema väljaleostumise tõttu. Kuidas mõjutab risosfääri mikroobikooslus mineraaltoitainete kättesaadavust taime jaoks?
Kasvuhooneefekt saab püsida muutumatuna vaid siis, kui ei muutu kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris. 11) Pinnase termilised karakteristikud Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1 C° võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Palju vett ja vähe õhku on savimuldades ruumerisoojus suur. Liivad aga seovad niiskust vähe seega neis on ruumerisoojus väike. Eriti väike on ruumerisoojus kuival turbal. Pinnad, mille on suur ruumerisoojus soojenevad aeglaselt. Soojusjuhtivus iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku (cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone 3
Mullas toimuvad fosforiga keemilised reakstisoonid, mille tagajärjel omastatav fosfor muutub mitteomastatavaks. Happelistel muldadel tekivad raud ja alumiiniumfosfaadid, neutraalsel ja aluselisel mullal aga kaltsiumfosfaadid. Tekkinud ained on mullas püsivad ning mitteväljaleostuvad. Millise neeldumisviisiga neeldub mullas fosfor ja mida see põhjustab? KAALIUM MULLAS Kaaliumi üldsisaldus Eesti muldades on 0,8...2,8%, rohkem on teda karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarud on meil seega 24...84t/ha kohta. 99% kaaliumist on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja vaid 1% mullas taimedele omastataval kujul. Kuigi kaaliumi on meie muldades tunduvalt rohkem kui lämmastikku ja fosforit, on temast kui taimetoiteelemendist mullas sageli puudus. Kõige kaaliumivaesemad on meil liiv- ja turvasmullad. Lahustuva kaaliumi algallikaks on mineraalide murenemisel vabanev kaalium. 1 tonni sõnnikuga viiakse mulda 4..
on mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on reaktiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. Mulla leelisuseks nimetatakse ühevalentsete metalsete katioonide, eelkõige Na+ ja K+ esinemist mullalahuses. Mulla leelisus on taimedele ja mikroorganismidele niisama kahjulik nagu liigne happesuski. Liigset leelisust on võimalik kõrvaldada muldade kipsimisega. 22
suurem kui aktiivne happesus. 35. Mulla hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütilist happesust põhjustavad need vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on reaktiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. 36. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime.
veeläbilaskvus sõltub lõimisest, struktuurist, huumusesisaldusest, lasuvustihedusest, ekspluatatsiooniajast jne. Drenaazikaevikute paremaks läbilaskvuseks tuleks tagasitäiteks kasutada kruusa või muid sobivaid kohalikke materjale. Tuleb vältida täite liigset tihendamist, ja samuti ka materjale mis võivad moodustada sültja moodustise, mis pigem aeglustab vee läbilaskvust. Kasutatakse ka lubja lisamist tagasitäitele, seda eriti just savimuldades. Eestis läbi-viidud katse tulemusena oli lubjatud kaevikutäite veeläbilaskvus 5 aasta vanuselt üle kolme korra suurem kui lupjamata. 50. Drenaazi armatuur Drenaazi armatuuri all mõistetakse drenaazisüsteemi lisarajatisi, mis on vajalikud süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks. Armatuuri hulka kuuluvad drenaazisüsteemi suue, drenaazkaevud, filtrid ja dreenide erikonstruktsioonid. Üksikut kraavi suubuvat dreeni ei nimetata süsteemiks. Drenaaziarmatuur:
stabiilsus, filtreerimis- ja puhverdusvõime) Mulla huumusseisundit iseloomustavad omadused: kvalitatiivsed (huumuse koostis). Kvantitatiivsed: huumusesisaldus (%), huumusevaru (kg/ha, t/ha), huumusbilanss Orgaanilise aine sisaldus: liivmuldades suurendab sidusust, tekivad struktuuragregaadid, veehoidmisvõime tõstmine (huumus peab vett ca 5-10 korda paremini kui anorgaanilised mullaosakesed). Savimuldades vähendab liiga suurt sidusust, filtratsioonivõime suurendamine ja õhustuse parandamine Põhiline faktor kivimite ja mineraalosa bioloogilisel murenemisel. Lagunemata ja poollagunenud taimejäänuste mineraliseerumisel mullas vabaneb sesoonselt peaaegu kõiki taimedele vajalikke toiteelemente. Huumusained mõjuvad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena, nad soodustavad toitainete tungimist taimejuurtesse.
Elutegevuseks vajaliku energia saavad mikroorganismid orgaanilisest ainest, lagundades seda. Lagundamiseks 39 eritavad nad fermente, mille toimel orgaaniline aine muutub vees lahustuvaks ning kaotab oma senise ehituse, kuju ja värvuse. Olenevalt tingimustest esineb kas aeroobne lagunemine (õhurikkas mullas) või anaeroobne lagunemine (rasketes niisketes savimuldades, mis on õhuvaesed). Aeroobne lagunemine on kiire ja täielik; aeroobse lagunemise lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi. Õhuvaestes tingimustes laguneb orgaaniline aine nii temas endas oleva kui ka taimejäänuseid ümbritsevate mineraalsete ühendite hapniku arvel. Anaeroobse lagunemise lõppsaadustena tekivad peale süsihappegaasi ja vee veel metaan (CH4), gaasiline vesinik (H2) ja väävelvesinik (H2S).
annaabi.ee 
