talupojad · Käsitöölised, karjased, kalurid, väiketalupojad ja sõdurid · Orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad orjad, orjad, orjad, orjad, orjad ja orjad Kultuur ~500 eKr hakkasid Meedia järglased järgima Zoroaster'i õpetuse põhimõtteid Pärsia vallutusega muutus ainult valitseja ülejäänu jäi samaks Kiilkiri kohandati pärsia keelele. Riigi provintse nimetati satraapiateks Satraapiaid valitses satraap Suur Kuningatee Valitsejad · Mursilis I - vallutas ja rüüstas Babüloonia 1595.a eKr · Suppiluliuma I vallutas Süüria, katse tõusta Egiptuse troonile · Hattusili III - Sõdis edukalt Egiptusega (1274.a eKr Katesi lahing), sõlmis Ramses IIga rahulepingu Religioon · Valitses polüteism paljude jumalate kultus · Arinna peajumal, päikesejumal, Wurusemu · Religioossetel talitustel - hati keel
sõltlas -riigid.Valitses rahvastesse suhtutii Tyros, Siidon), kolooniad lähtuv ühiskond(Moosese ühiskonnad kuningas koos sõjalise lugupidamisega, tänu sellele Küprosel, Kartaagos jm. seadsed e toora)X saj eKr aristroktaatia ja stabiilsus. Satraapiateks jaotatud. Kuningas(väepealik , tekkis ühtne riik(Saul, koosolekuga.Pealinn Pärsia kuningale nõuti makse. ülempreester)jagas võimu Taavet; Saalomoni ajal Hattusa.Vallutussõjad, Suur kaupmeestest kodanike õitseng), jagunes Orjanduslik kord kuningatee( 2400km)Õitseaeg nõukoguga
jm. X saj eKr tekkis ühtne riik sõjalise aristroktaatia ja stabiilsus. Kuningas(väepealik , (Saul, Taavet; Saalomoni ajal ÜHISKOND koosolekuga Satraapiateks(maakondadeks) ülempreester) jagas võimu õitseng) Jagunes kaheks JA Pealinn Hattusa jaotatud kaupmeestest kodanike (Juuda ja Iisrael) Vallutussõjad Pärsia kuningale nõuti makse nõukoguga Alates 8.saj eKr võõrvõimude
· Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia
(aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks. Suur kuningatee- See viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna-Iraanis ja oli kindlate ahemaadejärelt varustatud postijaamadega. Dualistlik õpetus- õpetus heast ja kurjast Avesta- iraani pühade tekstide kogum Mazdaism- Zaratustra õpetusel põhinev usk
vastasseisu ning relvastatud vastuhakkudega.Nad austasid teiste jumalate kõrval nt Mesopotaamia Anut,Ead ja Istarit. 3.Pärasia suurriik (sajandid ,lühiiseloomustus ,saavutused) Pärslased asusid Lõuna-Iraanis.Ajaloos nimetatakse Pärsiaks ka Pärsia impeeriumi ,mis tekkis 8. sajandil eKr. Pärsia oli hea sisekorraldusega riik ,kus oldi tolerantsed vähemrahvuste ja -usundite suhtes.Kuningas oli absoluutne valitseja ja tema abilised koondusid õukonda.Riik oli jagatud satraapiateks,mida juhtisid satraabid.Pärasia valitsejad ,kes kuuendal saj.allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Eugeuse mere ja Egiptuseni,püüdsid alistatud rahavaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. 4.Zoroastrism(Zarathustra õpetus) Puudus riigiusk,kuid pärslaste enda riigiusundiks oli mazdaism,mis sai alguse Zarathustra õpetusest. See oli selgelt dualistlik õpetus,mis kuulutas hea ja halva lakkamatut võitlust maailmas.Tähtsal kohal oli tulekummardamine
sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse. Riigi eesotsas oli suur kuningas, kes peatus aeg-ajalt ühes neljast pealinnast. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad.Zarathustra- Tema õpetuse kohaselt valitseb maailma ,,tark isand". Tema vaenlaseks ,,kuri mõte". Maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Inimene peab valima, kelle poolt ta on. ,,Häid ootab paradiis, halbu põrgu". ,,Ette on määratud headuse võit ja siis tõusevad surnud haudadest ning algab õnneajastu". Tähestik- Foiniiklaste suurimaks saavutuseks on esimene tähestiku leiutamine. See koosnes 22st kaashäälikust
Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik. Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse. Hästi oli arenenud kanalite ehitus Niiluse deltast Punase mereni. 4. Pärslaste usk Puudus riigiusk, kuid pärslaste enda riigiusuks oli zoroastrism, mis saialguse Zarathustra õpetusest
Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18. sajandil Indias. Usundis on eristatavad kaks järku: 1) tulekummardamine
perekonnana, kes elas rikaste moodi. Aga neil oli surematus ja üliinimlik võimsus. Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn. 15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak. 16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid. 17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas. Riigil puudus kindel pealinn, oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid (kuningas määras ülikute seast) pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Pöörati tähelepanu ühendusteedele, millest olulisem oli Suur Kuningatee. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne, rahvas leppis ülemvõimuga. 18. Foiniikia tähestik levis kiirelt, sest oli lihtsalt ja hõlpsalt omandatav. Võimaldas hariduse teatavat ilmalikustamist: kirjaoskus polnud enam kitsa elukutselise preesterkonna eesõigus.
langesid Pärslaste võimu alla. Lk 73 1. Nad hakkasid kasutama tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Osaksid rauasulatustehnikat. 3. Alistatud rahvastelt võeti üle kombeid ja tavasid suure lugupidamisega, vallutatud maades jäi kehtima nende tavapärane õiguskord ning nad pidid tasuma Pärsia kuningatele vaid makse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud. Riik oli jagatud suurteks asehalduskondadeks ehk satraapiateks. Lk 81 2. Lihtsus ja kerge omandatavus tagas foiniikia tähestiku leviku. See tõi kaasa kiilkirja kadumise käibelt. Lk 83 3. Sest foiniiklased olid tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega. Kauplemine nõudis lihtsamat ja kergemini õpitavat kirjaviisi, seega leiutasid foiniiklased oma 22 märgist koosneva tähestiku. Kuna kaubandus oli foiniiklaste põhiline tegevusala siis oli sellise tähestiku loomine väga suure tähtsusega nende jaoks. 4
Kuningas Kyros II alistas osa Iraanist, Väike-Aasia, Mesopotaamia. 525. a. eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Riigi piirid ulatusid Eugese merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani. Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtusid pärslased suure lugupidamisega, võtsid neilt üht-teist üle ega surunud enda kombeid peale. Alistatud maades jäi püsima endine õiguskord. Alamatelt nõuti Pärsia kuninga tunnistamist ja maksude maksmist. Riigi juhtis suurkuningas. Riik oli jagatud satraapiateks, mis ühtisid alistatud maade piirkondadega. Igas satraapias oli ametnik, kelle oli suurkuningas määranud, kes kogus makse. Kõige tähtsam oli postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna-Iraanis. 2.) Nimetan järgmiste rahvaste kõige tähtsamad saavutused egiptlased- tähtsad teadusharud, templid, papüürus-hieroglüüfid, püramiidid, päikesekalender, novelli zanr
Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult Vahemereni, võtsid kasutusele kodarateta ratta, mugandasid Babüloonia kiilkirja oma keelele, oli kuninga ülemvõim, impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest, tööriistades valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja-
Kõige sellega tagasid pärslased enamasti kohaliku ülikkonna ustavuse. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonias. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid, kelle kuningas pärsia ülikute seast ametisse määras, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis.
seisis suurkuningas oma valdavalt pärsia ülikutest koosneva õukonnaga. Kuninga võim oli piiramatu, kuid ta tavatses õukondlastelt riigiasjus nõu küsida. Kindlat pealinna riigil polnud, vaid õukond rändas koos kuningaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt neljas suurejoonelises kuningalossis Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Baabülonis. Kuningat saatis ka 10000 suursugusest pärslasest koosnev ihukaitsevägi ehk nn surematud.. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks satraapiateks. Satraabid, kes kuningas nende etteotsa määrati, pidid juhtima kohaliku sõjaväge ning koguma makse. Satraapiad vastasid enamasti allutatud rahvaste ja hõimude traditsioonilistele asualadele, kuid satraapideks määrati üldjuhul pärsia aristokraate. Et tagada satraapide ustavust, saatsid kuningad spetsiaalseid ametnikke nende tegevust kontrollima. Samal ajal pöörati suurt tähelepanu ka hoolitsusele ühendusteede eest
Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e. satraabid. Riigi tuumikala oli Pärsia lahe ääres. Riik oli hästi korrasatud- side-ja postiteenus, postijaamade võrk. VI saj eKr kuningas Kyros, V saj eKr Dareios I. 3300 eKr vallutas Kreeka-Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia. Usust-tähtsal kohal oli tulekummardamine, rituaale viisid läbi maagid. Kaananimaa ja Iisrael-Monoteismi teke: Kaananimaa idarannik: tänap- Süüria, Liibanon,Palestiina. Kaanan täh. akadi keeles
Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse. Riigi eesotsas oli suur kuningas, kes peatus aeg-ajalt ühes neljast pealinnast. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad. Religioon Varasem religioon meenutas suurel määral India oma. Umbes aastal 600 e.Kr. tegutses Pärsias usu uuendaja Zarathustra. Tema õpetuse kohaselt valitseb maailma ,,tark isand". Tema vaenlaseks ,,kuri mõte". Maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Inimene peab valima, kelle poolt ta on. ,,Häid ootab paradiis, halbu põrgu". ,,Ette on määratud headuse võit ja siis tõusevad surnud haudadest ning algab õnneajastu". 2.8
Tehnilise poole pealt võib hellenismiper-i pidada kreeka sõjakunsti tipuks (laevade suurus, tehniline tase, sõjatehnika, piiramismasinad, elevandid jne). Seleukiidide riigis ja Egiptuses eriti hakati värbana oludest tingivana ka kohalikke elanikke sõjaväkke. Egiptuses hakati kasutama ka sõjaväeasula süsteemi talupoegsõdalased (pidid oma maavaldust haldama). Maapiirkondade valitsemisel jätkati Alexandi praktikat. Kasutati vanu struktuure. Seleukiidide riik jagunes satraapiateks, Egiptus nomiateks. Säilitati enamasti ka maksukogumissüsteemid. Püüti üle võtta kõik, mis oli otstarbekas, muuta nii vähe kui võimalik. Egiptuses on märke, et vana sunnismaiste talupoegade eksplauteeri-missüsteemi üritati nüüd maksimaalselt ära kasutada. Pärisorise elanikkonna koormisi pigem suurendati. Egiptuse talupojamassi olukord halvenes varesemaga võrreldes. Maapiirkonnad valdavalt ikkagi põliselanikest varustatuks, kreeka keel ei levinud sinna nii väga.
annaabi.ee 
