.......................................................................................................................................9 Kasutatud allikad...........................................................................................................................10 Sissejuhatus Satelliidid mängivad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Kasutame neid pidevalt iseenesele teadmata. Homne ilmateade, uudised maailmas toimuvast, kaugekõned ning internetiühendused saavad teoks tänu satelliitidele. Sattelliidi kaudu võib ennustada tormi, tänu selle info`le inimesed teavad, kas on vaja evakuatsiooni hakkama ja millal teda hakkama teha. Kalurid teavad, võib merele minna või mitte ja see kõik on tänu satelliitidele, mis aitavad meile näha ja ennustada ilma. 2 3 1. Üldinfo
Saab arvutada satelliidi X, Y, Z koordinaatideks 2. Arutlege GPS-süsteemi kontrolljaamade otstarbe üle. Kontrolljaamade süsteem koosneb juhtivast kontrolljaamast, ülemaailmsetest monitooringujaamadest ja maapealsetest saateantennidest. Kontrolljaamade süsteemi peamiseks ülesandeks on satelliitide orbiitide määramine, satelliitide kellade jälgimine ja prognoosiv modelleerimine, satelliitide kellade sünkroniseerimine ja vastavate andmete saatmine satelliitidele. Juhtiv kontrolljaam asub USA-s Colorado Springs'is, Schriever'i õhujõudude baasis. Juhtiv kontrolljaam kogub reaalajas andmeid üle maailma paigutatud monitooringujaamadelt ja arvutab satelliitide orbiite ja kellade parameetreid. Need tulemused edastatakse maapealsetele saateantennidele, kust saadetakse need satelliitidele. Juhtiva kontrolljaama vastutusalas on ka kogu GPS süsteemi töö ja satelliitide kontroll. Töö toimub 24 h
nad ületavad igal ringil mõlemat poolust. Nende orbiit on madalam (5001000 km), mistõttu on nad ka võimelised hankima Maa kohta palju detailsemat infot, kuid seda igal ajahetkel tunduvalt väiksema territooriumi ulatuses. Nende satelliitide tiirlemisperioodid on umbes 100 minutit ning valitud selliselt, et satelliit ületab igat vaatluspunkti igal ringil täpselt samal kellajal kohaliku päikeseaja järgi. Neid nimetatakse ka päikesesünkroonseteks. Polaarorbiitidel liikuvatele satelliitidele asetatud fotokaamerad ja sensorid näevad Maal ükskõik, mis hetkel erinevat piirkonda, mis kokku moodustavad seirevööndi, mille laius sõltub sensori tüübist ja ulatub tavaliselt mõnekümnest km mõne sajani. Maa pöörlemise tõttu läänest itta satub polaarsatelliidi sensorite vaatevälja igal järgmisel tiirul uus territoorium, mis on eelmisest umbes 20° läänepool. Teatud arvul tiirude järel satub sensorite vaatevälja sama seirevöönd uuesti ja kogu protsess
Kosmose vallutamine kahe rivaalitseva suurriigi, Nõukogude Liidu ja USA vahel oli alanud. Tänapäeval liigub Maa ümber üle 2000 satelliidi. Kaasaegsed satelliidid täidavad teaduslikke ülesandeid, teostades meteoroloogilisi vaatlusi ja uurides Maad ning universumit. Tehnilisi ülesandeid sooritavad telekommunikatsiooniks, asukoha määramiseks ning navigeerimiseks mõeldud satelliidid, mille abil töötavad näiteks autode GPS-süsteemid. Tänu satelliitidele on näiteks olemas televisioon ja internet, ilma milleta arenenud riikide elanikud ei suuda oma elu ette kujutada. Tänapäeva seisukohalt ja tavainimese jaoks on üks olulisemaid leiutisi kindlasti ka arvuti. Algas kõik sellest, et inimesed tahtsid leiutada midagi, mis suudaks nende eest arvutada. Esimesi arvuteid kasutati vaid sõjalistel eesmärkidel, need olid hiigelsuured ja tarbisid tohutult palju energiat. Juba 30 aasta pärast nägi ilmavalgust esimene koduarvuti
• Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid signaali satelliitide tähtkujule. Nende koordinaatide abil saavad lennujuhid tagada lendavate õhusõidukite ohutuse. • Paljud inimesed kasutavad interneti ja telepildi saamiseks satelliiditaldrikut. • Tänu GPS-satelliitidele saame ringi liikuda kasutades navigatsiooniseadmeid. Ajalugu • Esimeseks maa tehiskaaslaseks oli Sputnik 1 • Sputnik 1 lennutati orbiidile NSV Liidu poolt 4. oktoober 1957 • Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust • Viimane side Sputnik 1-ga oli 26.oktoobril 1957, mille järgselt ta langes tagasi Maa Sputnik 1 koopia atmosfääri ja põles. EstCube-1 • Tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit.
Asukoha määramiseks mõõdab vastuvõtja kaugusi nendest satelliitidest ning arvutab välja asukoha koordinaadid. Asukoha määramiseks kasutatakse tavaliselt vähemalt nelja satelliiti. Militaarsed GPS-seadmete mõõtemääramatus on mõned sentimeetrid, eraisikute käes olevad seadmed võivad eksida mitukümmend meetrit. Satelliidid kipuvad oma trajektoorist kõrvale kalduma, mistõttu maapealsed tugijaamad kontrollivad satelliitide tegelikke koordinaate ja saadavad vastavalt sellele satelliitidele parandusandmeid. Valgus levib kiirusel 3*10 8 m/s. Satelliitide kaugusi mõõdetakse ajaliselt, täpsemalt kaua kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Kui eksitakse ajaliselt, siis määratakse asukoht valesti. Kätlin Kallas F5
Need omakorda käitavad päikeserattad (7) ja (5). Päikeseratas (5) käitab satelliitide (6) kaudu kroonratta (4), mis on otseselt ühendatud veetava võlliga (10). Kinni on pidurdatud välimise planetaarülekande satelliitide raam (3). Joonisel 13 B on näidatud Simpsoni planetaarreduktori töötamise skeem teisel käigul: kinni on pidurdatud päikeserataste (5) ja (7) plokk. Pöördemoment sisestatakse vedava võlli (1) kaudu sisemise planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt satelliitidele (8). Kuna päikeseratas (7) on kinni pidurdatud, hakkavad satelliidid (8) koos oma raamiga pöörlema ümber päikeseratta. Satelliitide (8) raam on kokku ehitatud veetava võlli (10) korpusega ning seega raami pöörlemine on ka veetava (10) võlli pöörlemine. Teise käigu puhul pöörlevad välimise planetaarülekande hammasrattad ja raam tühjalt, ilma pöördemomenti edastamata. 8 9
300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse kiirusel! Raadiolained on kõikjal meie ümber mobiiltelefonid, traadita internet, televisioon, mikrolaineahjud kõik need ja paljud teised seadmed kiirgavad raadiolaineid. Kuid inimeste loodud seadmed pole ainsad raadiokiirguse allikad näiteks äikeselöök tekitab
Kaamera võtab vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need raadiosignaalideks ning saadab maapealsetele jaamadele. Maal muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast. Ilmateade kõrgusest Tänu satelliitidele on meie teadmised ilmast ja kliimast märksa avaramad ning seetõttu on ka ilmaennustused täpsemad. Ilmateate järgi Click to edit Master text styles seavad oma samme miljonid inimesed, alates põllumeestest ja kaluritest ning lõpetades Second level lennuki- ja laevakaptenitega.
Ridaskänner liigub rida- realt, jadaskanneerimine on liikumissuunaga samasuunas. 2. 2 + ja 2 skanneri olemisel lennukil ja satelliidil. Lennukilt saab salvestada stereokujutusi, kuna saab liigutada kanaleid olenemata lennu suunast Kanalitele on võimalik valida lainepikkusi vastavalt vajadusele. Stateliiti saab statsionaarselt kinnitada Stateliit saab lennata kõrgemalt kui lennuk. 3. (Satelliitidele paigutatud) keskmise lahutusvõimega skannerid, kanalite arv ja ruumiline lahutusvõime. 4. Kas osooni saab hinnata punase spektri piirkonnas? Arvan, et ei saa kuna osoon neelab ultravioletkiirgust, mille lainepikkus on lühem kui punasel. 5. Milleks kasutada Idrisi värvipallette? Nim. 3. Värvipallettid aitavad arusaadavamalt esitada pilte. Nt vertorfailide esitamiseks, kus on vaja ainult jooni sobib uniwhite v uniblack,
17 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada erinevaid satelliite ja nende tööpõhimõtteid, sealhulgas just ilmainfo saamist. Töö käigus kasutan kirjandusteost ja mitmeid internetiallikaid. Satelliidid mängivad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Kasutame neid pidevalt iseenesele teadmata. Homne ilmateade, uudised maailmas toimuvast, kaugekõned ning internetiühendused saavad teoks tänu satelliitidele. 3 1. Üldinfo Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale.
Kasutusel on käsi GPS, integreeritud auto GPS, Sepura autojaam. Läbi käsi- ja autoterminalide saame teateid Häirekeskuselt väljakutse kohta. Samuti läbi autoterminali märgitakse olekuteated, mida Häirekeskus näeb. Enamus tänapäeva GPSe on 12 paralleelse kanaliga vastuvõtjad ehk suudavad korraga vastu võtta ja töödelda kuni 12 satelliidilt tulevat signaali, mis parandab vastuvõttu keerulisemates tingimustes ning lühendab satelliitidele lukustumise aega. (Arumägi 2009) Seepärast näemegi läbi GPS-i oma asukohta. Samuti on võimalus GPS-i sisestada koha kordinaadid või andmed, näiteks talu nimi ja selle piirkond, kuhu liikuda soovime ning saada teekonna juhiseid. Kuid alati tuleks üle kontrollida, kuhu GPS meid suunab, sest mõningatel juhtudel võib ta juhatada ka valesti. Seepärast ei tohiks GPS-i pimesi usaldada, vaid alati vaata ja kontrolli.
ränded, neist üks ööbis Moldovas ja teine Bulgaarias (10). Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta saame otse oma arvutisse. Seade saadab signaali satelliidile ning satelliit omakorda Argos keskusesse, kus arvutatakse linnu asukohad. GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad, st väikesesse karpi on peidetud GPS-seade. GPS-punktid salvestatakse mällu ja saadetakse satelliitidele ning sealt Argos CLS keskuse kaudu meie arvutisse. Nii saame samasuguse täpsusega punktid, nagu oleks lind lennanud ringi tavalise GPSiga. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna (9) TULEVIK Keskkonnaregistrisse oli aastaks 2009 kantud 157 pesa ja 81 püsielupaika kogupindalaga 2636,85 ha. Püsielupaikades asub 93 pesa (pluss 14 pesa teiste liikide kaitseks moodustatud püsielupaikades, seega kaitse alla võetud
GPS-iga saab ka joonistada, kui kasutada paberi asemel Maad ning joonistusvahendina oma GPS vastuvõtjat.Üks laialt levinud kasutusala on ka geopeitus. See on aaretemäng, kus aarete leidmisel on abiks GPS. Keegi peidab ära mingisuguse aarde, annab selle asukoha andmed ning huvilistel 11 jääb üle see vaid leida. Nagu eelpool mainitud on kasutusvõimaluste nimekiri lõputu. GLONASS ja ENSS Peale GPSi satelliitidele tiirlevad kosmoses ka Venemaa GLONASS i 24 satelliiti. Süsteem loodi aastatel 1982-1996. Satelliitide kõrgus on 19100km ja nende tiirlemisperiood on 11 tundi 15,7 minutit. Taevamehaanika seisukohalt on nende trajektoorid paremad kui GPS puhul, kuid nende planeeritud eluiga on lühem (1-5a). GLONASS põhipuuduseks on see, et süsteemi seirejaamad asuvad ainult endise NL territooriumil, mistõttu trajektooriandmete täpsus kannatab. 1997. aastast on olemas vastuvõtjad,
annaabi.ee 
