Tatjana Põskedel õrn puna. Ta oli tumm, kartlik ja nukrapilguline kui laanehirv. Omaette hoidev ja tõsine. Eriti armsad olid talle romaanid. Ta oli ka suur unistaja, armastas ööpimedust ja tuisihooge. Talle ei meeldinud vallatleda. Olga Kasvas ülese isa majas truusüdamliku hoole all. Tal oli hästi hell süda. Ta oli üliarmas, kuulekas, kraps ja lihtsameelne. Jevgeni Onegin Ta oli hästi valvas ja ta oli tark, tundis majandust. Ta suutis võluda naisi oma sarmiga, ning tal oli vaba hoiak. Vladimir Lenski Noor ja sirge, täis kirge. Ta oli ka armas ja truu ning nägi igas inimeses mõistatust. Tema arvates sümpaatseid hingi pidi kokku viima armastus. Sisu kokkuvõte: Esimene peatükk Onegini elu õukonnas ja onu suremine. Teine peatükk - kohtumine naabermõisnikuga. Kolmas peatükk tatjana armumine + kiri. Neljas peatükk Onegini vastus:"Ma ei vääri teid" Viies peatükk 2 püstolit ja tinakuul. Kuues peatükk Duell, Lendski langes
Eduard Khilist ja Jaan Tättest Rigoletto ning Carmenini välja. Samas säilitas ta lavamehe kohmakuse jäljenduse ja esitused olid vägagi tragikoomilised. Oma mahlaka baritoniga suutis pikaaegne laulumees publikut nii lummata kui ka lõbustada. Üldiselt on ,,Rekvisiitori tähetund" midagi hoopis alternatiivset klassikalisele teatrile. See loob vaatajais osavõtlikkuse tunde ning Saatpalu lisab sellele oma sarmiga täiusliku lihvi, asetades end vana unistaja rolli nagu valatult. Mulle pakkus see tükk ühe korraliku elamuse ning tõi minuni teatrielu telgitagused üsna selgelt kohale.
Selle soovi täitmise nimel kirjeldatakse kerglast Alfred Douglast mitte suhte initsiaatori, vaid kurja geeniuse ohvrina. Raamatu kõige ebahuvitavam osa on oponeerimine Wilde'i teiste biograafidega, kelle töid me ei tunne. Huvitavad on elustiili kirjeldused ja segane inimsuhete pundar, mis saadab Wilde'i kuni kurvavõitu lõpuni eksiilis. Wilde oli geenius, vähemalt oli ta selles ise kindel ja tundub, et nii ka ta lähikondsed. Tuleb tunnustada, et tal õnnestus oma sarmiga publikut rabada isegi kehvas vormis olles. Prantsuse hotellipidaja Dupoirier, kes lasi Wilde'l viimased kuusteist kuud tasuta oma hotellis elada, ei teadnud ta teostest väidetavalt midagi, aga tasus ta võlad ja päästis varanatukese konfiskeerimisest. Tagantjärele seletatakse tema lahkust Wilde isiku veetlusega. Ja hoolimata arrogantsist ja liiderlikust olemisest tuleb see dorianlik veetlus välja ka sellest raamatust
Joze saab teada, et Carmen semmib ühe härjavõitlejaga. Lõpuks Joze teeb Carmenile ettepaneku minna ära Ameerikasse, aga Carmen vastas talle eitavalt. Nii lõpeb lõplikult Joze kannatus ja ta tapab ka ära oma kinnisideeks muutunud armastuse Carmeni. 5. Peategelasteks olid: Carmen Ta oli noor, võrratult ilus mustlanna, kes oli ilusam, kui paljud tema rahvuses naised. Tema ilu oli kummaline ja metsik. Carmen oli salakaval, ta saavutas oma sarmiga ja iluga alati kõike mis tahtis. Don Joze Samuti noor, tugev mees. Ta oli üks meestest, keda Carmen oma tahtmisega sundis tegema kõike. Joze pani ka sellele asjale lõpu. 6. · Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi · Koera ja hunti ei saa paari panna 7. Siin teoses on näha sellist jonnakust. Carmen tahab palju, ja kui ta ei saa, siis on ta selle eest võimeline ka tapma
nende soove täites,nagu seda tegi Goriot.Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidabkõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nadoma isa armastada. VautrinTahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raa osav manipuleerija ning tundusvägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikuha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kasta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli vägs maailmas palju tutvusi, sest taoli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappalaskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda eihuvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine
Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik Isa Goriot' vastu. 2
Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isa Goriot' vastu.
Siis ei saanud ta temast enam aru ja talle tundus, et isa Goriot lihtsalt maksab neile naistele. Käitus isa Goriotiga väga lugupidamatult, kuna ta ei uurinud tagamaid, et kes need noored naised talle on, kuigi isa Goriot ütles, et need on tema tütred, siis ta teda ei uskunud. 6. Vautrin- Tahtis, et Eugène abielluks Victorine’iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine’I venna tappa laskmine. Rastignacile see ei meeldinud.Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Rääkis Rastignacile igasugustest plaanidest, kuidas nad mõlemad koos rikkaks saaks ja et Rastignac üksi 1500 ei hakka midagi peale, et see raha läheb kiiresti käest ära. 7. Anastasie- Küsis ka isa käest raha
kasvutingimused. Kuulsas Visperetermineni veiniaias valmistatakse 1100 meetri kõrgusel solera meetodil nn liustikuveini- Vin Glacier`d. Piirkond on väga kuiv, viinapuid kastetakse. Parimad maad on tingimata päikesepoolsetel nõlvadel. Tänapäeval viljelevad 20 000 aiaomanikku 50 eri viinamarjasorti. Chasselas`d kutsutakse siin Frendand`iks ja just selle nime all ongi ta tuntuim Sveitsi vein. Fredant on enamasti mahlakas ja täidlane, vahel ka mineraalne, aga ikka teatud loomuliku sarmiga. Mingil moel meenutab ta mulle austerlaste Grüner Veltlinerit. Johannisberg pakub ümarat ja hästi libisevat veini. Punasest veinidest on kuulsaim Dole ( umbes 20% üldtoodangust ), mis on Pinot Noiril põhinev segu. Tavaliselt on sellesse segatud ka Gamay`d ( neid kaht marja peab olema vähemalt 80% ) ja pisut Syrah`d või mõnd Valais` kohalikku spetsialiteeti: Cornalini või Humagne Rouge`i. Dole Blanche on
1970 läks Ellington pikimale turneele, mida jazzorkester eales ette võtnud: Nõukogude Liit, Euroopa, Ladina-Ameerika kõik see ilma vaheaegadeta, kolme kuu jooksul. Ikka ja jälle jäi mulje, et 72-aastane Ellington on kirja järgi noorematest meestest koosnevas orkestris kõige noorem, aktiivsem ja dünaamilisem. Tihti, kui orkestrandid kippusid oma pultide taga tukkuma, oli Ellington see, kes kütkestas publikut oma huumori, vaimu ja sarmiga. Ja kui pillimehed olid kontserdi lõpus juba väsinud, kogus ta neljast-viiest solistist väikse rühma ja pakkus koos nendega nooruslikult säravaid tipphetki. 9 1969. aastal muutusid Berliini Jazzipäevad suureks Ellingtoni 70. juubeli peoks ja talle avaldasid austust kümned kuulsad muusikud mitte ainult vanemast generatsioonist, vaid ka sellised isiksused nagu Miles Davis ja Cecil Taylor. Viis aastat hiljem, 25
ja näitleja annetega. See Ruthi filmidesse tõigi. Tädi Ruthile meeldis ka võimelda nind trennis tutvus oma kauaaegse sõbranna Ingridiga, kes kahjuks Estonia laeval hukkus. Ruth Püss on olnud kaks korda abielus. Esimene abielu kinnitati 1947. aastal, kuid see lõppes lahutusega. Teine kord abiellus 1968.aastal operaatori ja töökaaslase Arvi Püssiga, kellega oli koos kuni surmani. Televisiooni sattus Ruth päris juhuslikult. Nimelt jäi ta lihtsalt jällegi silma oma võluva sarmiga ning kutsutigi teda seejärel tööle. Oma teise abikaasaga tutvus ta tööl. Kuna tol ajal olid kõik saated otse, siis pidi töötama pea, et iga päev nädalas. Laupäevad ja pühapäevad olid samuti kinni. Nii tekkisidki oma peod, väljasõidud ja paljud muud, kus ainult väikese seltskonnaga osaleti.(Arvi Püssi mälestused, 2009) ,,Tal olid suurepärased marineeritud seened, sellised pisikesed nööbikesed." ( M.Talvik, Õhtuleht, 2005.) 1.4 Abikaasa, ema, vanaemana
Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isa Goriot' vastu. Honore de Balzac
Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isa Goriot' vastu. H. de Balzac "Isa Goriot"
Tihti mängis Hermaküla ise oma lavastuste kandvates rollides kaasa (nt. Eilert Løvborgina Ibseni „Hedda Gableris”, 1975), kippudes ülejäänud truppi isegi varjutama. 1970ndad oli talle üldse viljakas kümnend ka näitlejana, koos Jaan Toomingaga mängisid nad mitmetes Epp Kaidu lavastustes (nt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia”, 1971), kusjuures Tooming kehastas tavapäraselt pigem negatiivse, isegi deemonliku märgiga tegelasi, Hermaküla oma sooja sarmiga aga positiivseid kujusid. (Selle traditsiooni murdis Kaarin Raid n.-ö. vastupidise rollijaotusega – Ion Drutse „Pühamast püham”, 1977.) Näitlejatena suutsid Hermaküla ja Tooming alati, isegi ideoloogiliselt kallutatud lavalugudes, väärtustada neile endile lavastajatena lähedasi üldinimlikke väärtusi, esindades mõlemad rollis pigem isiksuslikku eneseväljendust kui lavalist ümberkehastumist. 39 Kaarin Raid, kes liikus 1970.
ise ainuomane - ning "loomuliku" hirmu või pelgamise puhul me seda ei leia." (OTTO 1992:16) Samas on ka see kogemus ise oma olemuselt ambivalentne - ta pole eranditult negatiivne, vaid äärmiselt veidral kombel on ta vahel samas ka külgetõmbav ja paeluv. ,,Deemonlik-jumalik objekt võib ilmuda teadvusse kui miski, mis põhjustab õudu ja pelgu, kuid samal ajal on ta ka miski, mis põrmugi vähemal määral võlub oma võimsa sarmiga. Ja olevus, kes väriseb selle ees, täielikult kössitades ja olles põrmu heidetud, tal on alati samal ajal ka sisemine aje pöörduda selle poole, vast isegi iha mingil moel see enda omaks muuta." (OTTO 1992:31) Nagu eluliste nähtuste puhul ikka, nii ka antud kogemusi kirjeldades on raske määratleda piiri, kus minoorne ehk hirmutav kogemus läheb üle mazoorseks ehk rõõmustavaks. Kuid numinoosseid kogemusi võib olla ka täiesti teistsuguseid, mille iseloomustamiseks
annaabi.ee 
