Augusto Pinochet Sissejuhatus Täispikk nimi: Augusto José Ramón Pinochet Ugarte Sünd:25.nov.1915 Surm:10.dets.2006 (91.a.) Tšiili riigijuht aastatel 1973-1990 Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 aastal kindralstaabiakadeemia ning oli elukutseline sõjaväelane(auastmelt kindral) On kirjutanud geograafia- ja poliitikateoseid. Perekond Abikaasa: Maria Lucía Hiriart Rodríguez Kaks poega: Augusto Osvaldo Pinochet Marco Antonio Pinochet Kolm tütart: Inés Lucía Pinochet María Verónica Pinochet Jacqueline Marie Pinochet Elukutsed Tšiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud 1956-1958 Tšiili USA saatkonna
.................................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Õigenimega Augusto José Ramón Pinochet Ugarte (sündinud 25. novembril 1915 10. detsember 2006) oli Tsiili riigijuht aastatel 1973-1990. Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Pinochet lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 kindralstaabiakadeemia ning oli elukutselt sõjaväelane, auastmelt kindral. Ta oli ka Tsiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud, 1956-1958 Tsiili USA saatkonna sõjaväeatasee. 1971- 1972 Santiagos garnisoni juhataja, 1972-1973 maavägede staabiülem. Ta suri 10. detsembril 2006 südamepuudulikusesse ja kopsutusesse. 3 Elulugu Võimuletulek
Välisministeeriumi valveametnik +372 6377 000 või +372 53 01 9999 (24h) Argentiina: Eesti Vabariigi aukonsul San Isidros Hr Carlos Andrés Mattsson Av. Bernabe Marquez 951 B1642GDJ Prov. de Buenos Aires San Isidro +54 11 4723 7273 +54 11 4723 3060 [email protected] Tsiili: Eesti Vabariigi aukonsul Santiagos Hr Luis Felipe Ernst Moneda 970, 5th Floor 8320313 Santiago de Chile +562 2696 0171 [email protected] Büroo on avatud E-R kell 9-13 ja 15-17 Peruu: Eesti Vabariigi aukonsul Limas Hr Francisco Espinosa Bellido Avenida Paseo De La Republica No. 3832, Ofic, 701 San Isidro Lima 27 +51 1 440 9955, +51 1 421 8164 +51 1 441 2696 [email protected] Turistide abitelefon +51 1 424 2053 (vastatakse ka ingliskeelsetele päringutele). Uruguay:
46. 2004. aastal Saladino hüppas Bogotás 2600 m kõrgusel merepinnast 8.12 ja pääses Ateena olümpiamängudele, kus ta ei pääsenud 7.42 kvalifikatsioonivõistlusest edasi. Olümpiamängude ajal pakuti talle võimalust harjutada São Paulo treeningkeskuses Brasiilias, kus teda hakkas treenima Nélio Moura. Tulemused hakkasid märgatavalt paranema, kui 2005. aasta aprillis hüppas ta riigi rekordiks 8.18 ja hiljem 2,3 meetrit sekundis puhunud taganttuulega 8.51. Mais parandas ta Santiagos riigi rekordiks 8.26 ja veel Sevillas 8.29. Hiljem aga sai ta vigastada ja ei saanud pikka aega võistelda. Siiski Helsingi maailmameistrivõistlustel ta võistles ja jõudis finaali, kus hüppas tuule toetusel tulemusega 8.20 end kuuendaks. 2006 aasta IAAF Sisemaailmameistri võistlustel lõpetas ta teisene koos uue Lõuna-Ameerika sisemeistrivõistluste rekordiga 8,29 meetrit. 2006 võitis ta viis (Osla, Rooma, Zürik, Brüssel, berliin) kuuest kuldliiga võistel samal hooajal,
Tsunaami levik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level [4] [5] Maavärina tekitatud kahjud 5. märtsi 2010 seisuga on hukkunud 802 inimest peamiselt Concepcioni provintsis ja 13 inimest Santiagos. 19 inimest on teadmata kadunud ja üle 500 sai viga. 15. mail 2010 teatati lõplikuks hukkunute arvuks 521. Enamik inimesi hukkus maavärinast põhjustatud varingutes ning tsunaami laine tõttu, mis ranniku ala täiesti purustas. [7] Maavärina tekitatud kahjud [6] les
T14 Epp Andresen Mis puudutab mind kui tulevast turismispetsialisti enim turismieetika koodeksis Referaat turismimajandus alustes Õpetaja: Jüri Toomele Tallinn 2014 Sisukord 2 Sissejuhatus Ülemaailmne Turismieetika Koodeks võeti vastu Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. Turismieetika koodeksi eesmärgiks on tagada turismi kui ettevõtluse, riigi, elukeskkonna ja üksikisiku õigused, kohustused ning vajadused, et tagada turismi jätkusuutlikus kogu turismisüsteemis.(Tooman 2010) Ülemaailmne turismieetika koodeks, kui tasakaalustatud arengu tegur. Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse eriti vett
loodusrikkusele, mis hävitab paljud liigid. Metsade raiumise peamised põhjused on vajadus põllumaade järele ja metsatööstuse surve. Paljud Ladina-Ameerika jõed on reostunud, iseäranis Buenos Airese lähedal. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Iga-aastane metsade raiumine 6000 ruutkilomeetri suuruse ala võrra on teravaks probleemiks Boliivias, Paraguays ja Põhja-Argentinas. Õhu kvaliteet on halb Buenos Aireses ja Santiagos, eriti viimases, mis on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbade sanitaarolude ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuima õhuga linnaks. Suur osa Mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugemal põhjas on maa lagedaks muutmine põhjustanud kõrbestumist. Kasutatud kirjandus: 1
ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS Vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse Turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad.
negatiivne), siis liidame need kokku: 1+8=9 ehk ajavahe on 9 tundi. Seega on Vancouveri aeg Madridi ajast 9 tundi taga. 05:009 tundi=20:00 eelmisel päeval 29. oktoobril. Lahendusvariant 2: kui Madridi aeg on 1 tund ees, siis GMT aeg on 05:001=04:00 ja Vancouveri aeg 8 tundi GMT ajast taga ehk 04:008 tundi=20:00 eelmisel päeval 29. oktoobril. 1 Kumba lahendusvarianti kasutada, on igaühe enda otsustada. Näide 2: Santiagos Tsiilis (3) on kell 20:25 15. veebruaril. Mis on kellaaeg ja kuupäev Karchis (+5) Pakistanis? Lahendusvariant 1: üks aeg on taga ja teine GMT ajast ees (üks negatiivne ja teine positiivne), seega liidame need kokku: 3+5=8 tundi on ajavahe. Karchi aeg on 8 tundi Santiago ajast ees. 20:25+8 tundi = 04:25 järgmisel päeval 16. veebruaril. Lahendusvariant 2: kui Tsiili aeg on 3 tundi taga, siis GMT aeg on 20:25+3=23:25 ja
rohkem ookean, mis muudab talved soojemaks. Suvel on sama soe kui Eestis, vaid Tsiili läänerannikul, mille põhjuseks on jällegi ookeani lähedus. ÕHU SAASTUMINE, ILMASTIKUKATASTROOFID Tsiili peamised õhu saastajad on autod ja erinevad tööstused, eelkõige metallurgiatööstus. Looduslikeks saasteallikaks on aga vulkaanid ja Atacama kõrb, kust satub õhku väga palju tolmu. Suurtes linnades, nt. Santiagos esineb sudu, mis on seal üsna suures probleemiks. Kuid kuna Tsiili on üsna hästi arenenud riik, minnakse seal, nagu ka paljudes teistes riikides, aina rohkem üle vähem õhku saastavatele seadmetele jms. Tsiilis pole suuremaid ilmastikukatastroofe teadaolevalt ette tulnud
FC Chelseal. [2][3] Katsumus olla kohtunik Kohtunik olla ei ole kerge, sest iga sinu tegu, mis võib isegi olla reeglitekohane, ei pruugi olla mängjatele või fännidele sobiv. Maailmas on olnud palju juhtumeid, kus kohtunikud vigastada saavad, sest hullunud fännid on neile kallale tulnud. Eriti hull on olukord Lõuna-Ameerikas, kus kuumaverelised fännid on mitmeid kordi kohtunikke vigastanud. Üheks näiteks võib tuua olukorra Tsiilis Santiagos, kus abikohtunik Jorge Calderon sai mängu ajal tõsise peatrauma. Nimelt olukorras, kus mäng hakkas peagi lõppema ja seis oli viigiline, otsustasid fännid kohtunikku kividega loopida, Kohtunik toimetati kiiresti haiglasse tugevate peahaavadega. Siinkohal tekib küsimus, kas kohtunikud peaksid alati reeglitekohaslet käituma, võib mõnikord tuleks ka enda tervise huvides natuke reegleid rikkuda. [4] Kas kohtunikud peaksid käituma leebemalt? 11
· kandidaatliige Mercosuris (Southern Common Market) ja CANis (The Andean Community) 5. RAHVASTIK Seisuga juuli 2012 on rahvaarv Tsiilis 17 067 369. Alates aastast 2000 on rahvaarv stabiilselt kasvanud (joonis 3). Keskmine rahvastiku tihedus on 23.0 in/km² (seisuga 2010). Kõige rohkem inimesi paikneb pealinnas ja selle ümbruses. Santiagos elab tervelt 80% Tsiili elanikest. Väga hõre asustus on Tsiili lõuna- ja põhjaosas (joonis 4). Ka Tsiili naaberriikidel on sarnane rahvastiku tihedus. Pealinnades tihedam ja teistes linnades hõredam. Kõige rohkem on Tsiilis inimesi vanuses 15-24. Samuti moodustab suure osa ka vanuserühm 45- 49. Mehi ja naisi esineb võrdselt. Rahvastikust moodustavad 22,3% alla 15-aastased, 68,1% inimesed vanuses 15-64 ja kõigest 9,6% inimesed vanuses üle 65. Tsiili rahvastik vananeb
Aastane sademete hulk Tsiilis (300-400 mm ) ja Eestis (500-700 mm) ei erinegi nii tugevalt. Maailmamastaabis võiks öelda, et sademed on enam-vähem tasakaalus. Sarnasused tulevad sisse ehk meie asukohast põhjapool ning Tsiili asend mere suhtes,mis muudab kliima siiski niiskemaks. Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. Tsiili on nimetatud üheks väga kõrge õhu saastusega riigiks, kuna pealinnas, Santiagos elab kokku 5 millionit inimest. Väga sageli tuleb Santiagos ette hingamisteedega seotud haigusi 24 just tingituna õhu liigsest saastumisest. Kõige kriitilisem aeg on talv, kus tuule ja vihma tase on aastaaegadest kõige madalam.Kuna riik on maailmas esikohal vasetööstuses, lisaks mõjutavad ka teised tööstuslikud ettevõtted saastusega seotud probleeme. Õhu saaste ei piirdu
Reklaamitakse ka seda,et seal asub hiidkilpkonnade (elevantkilpkonnade) elukoht. Galápagose saartel elab palju haruldasi loomaliike. Liivarannad on seal musta värvi, mis paljudele tundub huvitav. 2.3 8 3 ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS Turismieetika koodeks on vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse - turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism
vismut, vanaadium, kivisüsi, raud ja nafta. Metallurgia osatähtsus Andides on maailma üks suurimaid. (Andes Mountains, 2016) Tööstusharudest on veel levinud kala-, tekstiili-, klaasi-, puidu-, tsemendi- ja õlitööstused. On ka kergetööstus, kus tehakse riideid ja jalanõusid, toiduaineid, jooke ja ehteid. Tegeletakse ka kemikaalide, nafta ja erinevate mineraalidega. (The World Factbook, 2016) Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Tšiilis Santiagos (kerge-, tselluloosi- ja paberitööstus, metallurgia – vask) ja Chuquicamatas (metallurgia – vask, hõbe, kuld, molübdeen), Boliivias La Pazis (kergetööstus, volfram, kuld), Peruus Limas (kerge-, kalatööstus, metallurgia - hõbe, tsink, plii), Chimbotes (kalatööstus, metallurgia - vask, tsink, kuld) ja Trujillos (kergetööstus), Ecuadoris Guayaquilis (kergetööstus), Columbias Calis (kergetööstus), Bogotas (autotööstus, nafta) ja Medellinis (kergetööstus), Venezuelas
Tiitso) ja farmakoloogia (G. Barkan) õppetoolid. Niisiis jätkus ka iseseisvas Eestis juba 19. sajandil Tartule kuulsust toonud füsioloogia- ja farmakoloogia-koolkondade edu. Tartu füsioloogidest ka rahvusvahelist tuntust omanud olid Alexander Lipschütz (1883-1974), Alfred Fleisch (1892-1973) ja Maks Tiitso (1900-1944). Kaks esimest jätkasid edukat teadlaskarjääri muu maailma ülikoolides Lipschütz Tsiilis, Santiagos, kuhu lahkus 1926. a, Fleisch Lausanne'is (lahkus 1932). Füsioloogiainstituudi uurimissuunad keskendusid 51 sisesekretsiooni, vereringe, hingamis- ja patofüsioloogia valdkondadele, Fleisch ja Tiitso täiustasid sj füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate. Farmakoloogiainstituudi sõdadevahelisele edule pani aluse prof. Siegfried Loewe (1884-
annaabi.ee 
