Paber Paber on leiutatud Hiinas. Kirjalike andmete kohaselt olevat selle leiutanud õu- kondlane Csai Lun 105. aastal, tõenäoliselt hakati seda valmistama veel varem. Kaua olid paberi tooraineks taimsed tekstiilikiudained ja kaltsud. Hiinlased hoidsid paberi valmistamise kunsti saladuses, alles 8. sajandist on teateid paberi tegemise kohta Samarkandis ja Bagdadis. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Et paber oli odav ja seda oli lihtne kasutada, tõrjus ta kiiresti välja kõik varem kirja jäädvustamiseks kasutatud materjalid- kivi-, metall- ja saviplaadid, papüüruse ja pärgamendi. Paberiliike on kokku üle kahesaja. Tähtsaimad klassid on trükipaberid (nt. kõrg-, lame- (kivi), ofset- ja sügavtrükipaber, ajalehepaber, etiketipaber), kirjutuspaber (verzee, elevandiluu, ümbrikupaber),
Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja Delhi Indias, mausoleum - Tadz Mahal Indias, Timuri haud Samarkandis. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). 990-1013. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568 - 1574 . Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan . Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel ( 31.25m läbimõõduga). Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid.
plaatidest. Damaskuse Suur mosee [8. saj algus] o Kolmelööviline o Õu, mida ääristasid sammastiku taha jäävad käigud. al-Aksa mosee, [asub Jeruusalemmas] o Oli kolmelööviline aga laiendati seitsmelööviliseks. Bütsantsi arhitektuuri mõjul hakati ehitama kuppelmoseesid. Vanim neist on Kubbat-as-Sahara. o Kaljutoomkirik Jeruusalemmas o 8-tahuline tsentraalehitis, kuppelmosee o Ehitati 7. sajand 11. sajand. Timuri haud Samarkandis o Kuppelmosee tema haual Tadz Mahal o Põhja-India valitseja lemmiknaise mausoleum 15.SAJAND Hagia Sophia kirik muudeti moseeks. Selle kõrvale ehitati 4 minaretti ja kuplikonstruktsiooni jäljendades ehitati samasse linna Suleimani mosee. Medrese omapärane muhameedlik ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. o Nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. o Keskel on suur koda (ivan) ja sellest mõlemal pool on väikesed
värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. · Damaskuse suur mosee (kolmelööviline, ette ehitati õu, mida ääristasid sammastiku taha jäävad käigud) · Jeruusalemmas laiendati bütsantsi stiilis 3-lööviline kirik 7-lööviliseks al-Aksa moseeks. · Kubbat-as-Sahara Jeruusalemmas vanim kuppelmosee. · Ehitati palju kuppelmoseesid. Kasutati samal ajal mosseena ja hauana. · Timuri haud Samarkandis · Tadz Mahal · Hagia Sophia mosee · Suleimani mosee · Medrese omapärane muhameedlik ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. (nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. Nende keskel suur koda ja sellest mõlemal pool kambrid õpilastele.) · Lossid, linnused (Alhambra loss ja selle nn Lõvide õu) · Lossid Lahore'is, Agras, Delhis punasest liivakivist, valgest marmorist Tarbekunst:
MÄRJAMAA GÜNAASIUM Maarit Tilk TAMMSAARE JA MEFISTO Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2009 TAMMSAARE JA MEFISTO Seotust Vargamäe Andrese ja Fausti vahel on näinud nii paljudki. Sellest on kirjutanud Jean Gionot "Tõe ja õiguse" prantsuskeelse väljaande eessõnas, Ain Kaalep essees "Tammsaarega Samarkandis" ja isegi Tammsaare ise on seda maininud. Nii Faust kui Andres mainivad kraavi enne oma surma. Kui leemurid juba Faustile hauda kaevavad, ütleb ta: "Päev-päevalt teateid too, too kiirel traavil, kuis sigib pikkust alustatud kraavil" ning minut peale nende sõnade ütlemist heidab Faust hinge. "Tõe ja õiguse" viiendas köites ütleb Indrek Andresele: "Isa, ma olen nii rõõmus, et sa oma silmaga võisid näha, kuidas inimesed juba jõe kallal tööl..
ISLAMI KUNST 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskun...
21. Mida tähendavad moshee, minarett, mihrab, medrese? Mosee- pühakoda. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Mihrab-poolümar palveniss Minarett-saledad ja kõrged tornid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Medrese-ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 22 Nimeta islami ehituskunsti suurteoseid. Kubbat-as-Sakra(Kaljutoomkirik) Jeruusalemmas Timuri haud Samarkandis Alahambra loss Granada lähedal (Hispaania) 23. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Islami usu monotism on väga järjekindel ja range ning vaen igasuguste "ebajumalate" vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. 24. Millise ornamentikaga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. 25
- Visuaalne kunst on mittekujutav keelatud usuliste sisuga piltide tegemine. - Ehituskunstis kõige olulisem mosee. Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palveniss. Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. - Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud. - Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised.
Veider on mõelda, et kunagi elasid inimesed maailmas, kus paberit ei tuntudki. Paber 3 on hiinlaste poolt umbes 2000 eKr leiutatud ja hiljem Euroopas kasutusele võetud kirjutusmaterjal. Hiinas leiutati paber 105a., Euroopas aga 14-15 saj. Leiutajaks oli Tsai Lun.Vana-Hiina meistrid hoidsid paberi valmistamise tehnoloogia kaua aega kiivalt vaid enese teada. Sellest hoolimata valmistati juba 751. a. paberit Samarkandis, 793. a. Bagdadis, 900. a. Egiptuses. Paberi teekond Euroopasse võttis juba kauem aega. Esimesed teated eurooplaste valmistatud paberist pärinevad Sitsiiliast aastast 1100. 1391. a. jõudis see oskus Saksamaale ja 1494. a. Inglismaale.Millal hakati paberit tegema Eestis? Lähimate naabrite saavutusi vaadates tuleb tunnistada, et eestlased ei olnud just kuigi virgad paberimeistrid, kuna paberit toodi kaua aega Saksamaalt
Ta polevat tundnud surmahirmu, ei sallinud pilkeid ja valet, ei hoolinud naljast ning lõbust, teda ei rõõmustanud edu ega kurvastanud ebaõnn. Timurit on peetud Usbekistani suurimaks ,,uhkuseks", kellel õnnestus 14. sajandi teisel poolel Aasiat Indiast kuni Türgini valitseda. Ta kohtles alistatuid ülimalt vägivaldselt (nt. lasi 2000 vangi elusalt müürida või siis 5000-l pea raiuda ja nii igal maal tuhandete kaupa). Mees sündis Samarkandis ja seal on ka tema viimane puhkepaik. Tema tööd jätkas poeg Ulugbek, kes rajas Samarkandi esimese medrese. Samarkandis on arvukalt värvikate minarettidega moseesid, mausoleume, vaimulikke õppeasutusi (medreseid). Siiidi moseedel ei kujutata elusolendeid seega on tiigrikujutised ebatavalised. Samarkandi ülevaim vaatamisväärsus on Registani väljak, mida ümbritseb 3 medreset. SHWEDAGON Birmas. Maailma kõrgeim religioosne ehitis. Täpset ehitusaega ei teata
lahingus. Ismail tegi Baburist oma liitlase, kavastedes tema abil vabastada seibaniididest Horasani. Babur võitiski sultan Ubaidulla'd, seibaniidi. Kui sõda oli läbi, hakkas Babur oli hakanud ülemäära veini jooma. Nüüd oli Babur õppinud ära valitsemise kunsti, osates rõhuda bek'ide vahelistele vastuoludele. Varsti asus Babur sõjakäigule Indaisse. Poeg Hümajun sisenes oma väega Delhisse; pitseeris Agra valitseja Ibrahim Lodi 80 kassa kinni. Babur kui abikaasa, luuletaja. Samarkandis kohtus Babur oma naise Aisa begimiga, kellega ta oli naitud juba noorena. Aisa begim inspireeris Baburi luuletama. Aisa begimil ja Baburil sündis surnud laps. Hiljem oli Baburil oli naine Mohim hanim ja poeg Humajun. Hümajun hakkas Baburi raamatuid lugema. Mohim tundis muret: kas viid ka Humayuni Indiasse. Ura Tjuba's kohtus ta Herati poeet Binoini'ga, kes hakkas hiljem Seibani'le koostama Sheibaname't (koos Muhammad Salihiga. Heratis kohtus ta Hondamiriga
saledat ja kõrget torni- need on nelinurksed, ümarad, hulktahksed, kruvikujulised. Neil on mitu rõdu ja terava tipuline katus. Gur Emir, Timuriide dünastia mausoleum Sammatevahelised kaared on tavaliselt Samarkandis (Usbekistan) 15. saj. algus fantaasiaküllase vormiga-sakilised, teravkaarsed, hoburaua, ristikulehe kujulised kaared. Kuppelmošeed Medrese-ühendab mošee ja teoloogilise õppeasutuse. Sellel on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekordsed ehitised.
hüdraulilised tambiveskid, traadist valamissõelad, vildid paberilehtede eraldamiseks pressimisel, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Paberi levikuteed Hiinast Euroopasse 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Hiinast Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Nepaali ja Birma Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8. aajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamise oskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse. Juba 1056 aastast on teada paberiveski olemasolu Hispaanias Xativas. 1270.aastatel ehitati esimene paberiveski Itaalias. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi
VIII sajandil õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kaliifide võim kukutada. Uueks pealinnaks sai Mesopotaamia linn Bagdad ja araablaste riik on sellest ajast tuntud Bagdadi kalifaadi nime all. Bagdadi kalifaati peetakse araablaste riigi hiigelajaks. Uusi vallutusi enam ette ei võetud; kuid see-eest arenesid kogu riigis jõudsalt majandus ja kultuur. Suurtes ja jõukates linnades Aleksandrias, Kairos, Córdobas, Damaskuses, Bagdadis, Buhhaaras ja Samarkandis edenesid käsitöö ja kaubandus. Ka põlluharimine oli õitsval järjel. Hoiti korras vanu ja rajati juurde uusi niisutussüsteeme. Araabia kalifaadi maad olid tol ajal palju jõukamad ja arenenumad kui Euroopa riigid. IX sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad aga Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Hispaania araablastest valitsejad polnud tegelikult Bagdadile kunagi allunudki. Nüüd lõid üksteise järel lahku ka Egiptuse, Pärsia ja Kesk-Aasia valitsejad
annaabi.ee 
