tunnustus sellega, et võimalikud läbirääkimised uue riigi sünni üle peavad olema edukalt lõpule viidud, kuivõrd nn vastaspool (riik, millest eraldutakse) on ju alati poliitiliselt selle vastu.8 Eesti taasiseseisvumise juures oleks see tähendanud, et NSVL oleks saanud otsustada, kas ja kuidas Eesti tohib iseseisvuda. See ei oleks olnud vastuvõetav, kuna okupatsioon ja seega olukord, et Eesti oli Nõukogude Liidu osa, oli õigusevastane. Samalaadseks olukorraks saab lugeda juuhtu, kus Iisraelipoolne Palestiina alade okupatsioon seadusevastane ja seepärast ei 7 ÜRO Põhikiri 6. peatükk, artikkel 18. 8 Kerimäe, Tanel 2012. Et olla või mitte olla riik. Veebis: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9- sotsiaalia/et-olla-voi-mitte-olla-riik/ (14.12.2016). saa anda Iisraelile õigust ainumäärata, kas ja millal Palestiinat tohiks tunnustada. Siinjuures ühineb autor nii mõnegi teise arvamusega, et Palestiina tunnustamine ei ole valik, vaid
See kõik kätkeb endas protsessi. Iseloom on võidan-võidad mõtteviisi vundamendiks, mis seisneb kolmes olulises iseloomuomaduses ausameelsus, julgus ja hoolivus. Prosotsiaalne käitumine Ühiskonnasõbralikku käitumise arengut saab soodustada: Eeskuju kaudu on tõestatud katseliselt, et kui lapsed näevad nende poolt aktsepteeritud täiskasvanuid teisi abistamas või lohutamas, tugevneb ka laste soov samalaadseks e siis ühiskonnasõbralikuks käitumiseks. Palju abi on ka diskussioonidest ja rollimängudest. Uuringud kinnitavad õigete käitumismudelite suuremat mõju laste käitumisele, kui laste karistamine või kiitmine. Kinnitust on leidnud, et lastel, kes on veendunud vanemate kiindumuses, esineb sõnakuulmatust palju vähem, kui vanemate armastuses ebakindlatel lastel. Käitumist mõjutavad ka varajases lapsepõlves omandatud individuaalsed harjumuslikud käitumismudelid
ja teooria toimuvad paralleelselt. Töötoas osalejad valmistavad midagi või arutlevad etteantud teema üle koos koolitajaga, vastavalt tema poolt etapiviisiliselt antud juhistele. Tõhusa töötoa tulemus on üks ühele igapäevases töös rakendatav; kasutatakse sageli juhtimisprobleemide lahendamiseks (nt kuidas aega paremini planeerida) Rollimäng (s.h simulatsioon) Rollimängu eesmärgiks on aidata osalejal mõista probleemi kellegi teise vaatenurgast, valmistades teda ette samalaadseks olukorraks igapäevases elus. Näiteks läbirääkimiste koolituse puhul võimalus olla vastaspoole rollis. Simulatsioon on olukorra modelleerimine arvuti abil Juhtumi analüüs Juhtum on konkreetses ajas ja ruumis aset leidnud sündmuse kirjeldus, mida õppimise eesmärgil käsitletakse võimalikult erinevatest vaatepunktidest Psühho-, sotsiodraama Psühhodraama eesmärgiks on õppida paremini tundma iseennast ja reguleerima oma käitumist. Ühe inimese probleem
isiksusel on võime areneda, inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskkonnaga, käituda ja mõtelda. Proopriumi seitse aspekti on järgmised: oma keha tunnetus; iseenda pideva identsuse tunnetus; eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: 1. motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, 2. tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele (nagu seda tehakse nt freudismis ja biheiviorismis), 3. teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu 4. motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Motiivide „iseorganiseerumine" kolm seletust. 1
)-> Preformatsiooniteooria Antony van Leeuwenhoek (1632 -1723) - Lõi mikroskoobi - Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi. - Nicolas Hartsoeker (1656 -1725) John Locke (1632-1704) -baas haridus arst -esindab keskkondliku teadmist Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks. -1671.aastal alustas esseega ,,Essee inimmõistusest", ilmus 1690.a -arvamus inimmõistusest, võimetest ja piiridest -teadmised ja ideed pärinevad aistingutest -reflektsioon -kõik on seotus assotsiatsioonidega Tabula rasa- puhas leht-inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (õistus on tühi)
Käitumine pole mitte üksnes adaptiivne, vaid ka ekspressiivne. Isiksuse kese on Allporti järgi tema väärtustele ja veendumustele toetuv prooprium. Proopriumi seitse aspekti on järgmised: oma keha tunnetus, iseenda pideva identsuse tunnetus, eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: - Motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, - Tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele, - Teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu, - Motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Tema motivatsiooniteooria ,,fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib jõuliselt
"Mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes." Ehk meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas. Temalt ka "Tabula rasa" idee, et vastsündinu mõistus on valge paberileht, millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu. Keskkondlikud tegurid: 1) assotsiatoonid. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide. 2) kordamine. Palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumuseni. 3) jäljendamine. Laps õpib jäljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks. 4) õppimine tasu ja karistuse kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellesse tegevusse, mis toob kasu. Uskus, et need neli printsiipi töötavad koos. Locke rõhutas: *) enesekontrolli *) enesedistsipliin, eelduseks on see, et organism on terve. Muidu ei saa sellest rääkida. *) reeglid, nendega peab olema ettevaatlik. Lapsele ei tohiks reegleid seada. Laste õpetamiseks on tal kaks soovitust: 1) vaja kasutada mudeleid ja eeskuju, 2) suuliste korralduste asemel teha
Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte . Esindab keskkondlikku teadmist. Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi assotsiatsioonide ja kogemuste. Assotsiatsioon->tunne, mõte->arengu nimel kasutamine. Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks. Tasu ja karistus- Inimene õpib läbi tasu ja karistuse, kergem läbi kasu. Kasu on see mis inimese jaoks on väärtuslik. Proovivad vältida karistust, füüsilise karistuse tagajärjel võib tekkida tahtmatus - karistuse fenomen parim tasu on heakskiit (verbaalne ja mitteverbaalne). NB! Inimese arengut saab kõige paremini seletada uurides kogemust ja keskkondlikku mõju. Rõhutas veel enesekontrolli ja enesedistsipliini. -> Selleks peab in olema füüsiliselt terve.
· Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab- ohtlik- ei lähe torkima. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide. Assotsiatsioone on võimalik luua. Küünlavalgus võib seostuda paljude asjadega: jõulud, romantika, elektrit ei ole.. · Kordamine- palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumiseni. Nt hambapesu · Jäljendamine- laps õpib jäljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks. · Tasu ja karistus- õppimisest tasu ja karistamise kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu. Ta uskus, et need 4 printsiipi töötavad koos. Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini (eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust: - Vaja kasutada mudeleid ja eeskuju- läbi selle õpetada.
tähtajatuks lähevad üle kõik tähtajatu lepingu tingimused ilma lepingu tähtajata. 39 2. ptk T öölepingu sõlmimine § 11 pikendamist seaduse alusel tähtajatuks, kuna lepingut on sellisel juhul pikendatud üle ühe korra. 4. Samalaadseks tööks tuleks käesoleva sätte alusel lugeda töö, mis on identne eelmise lepingu alusel tehtava tööga, ja töö, kus tööülesanded on eelmise tööga sarnased. Seaduse eesmärk on vältida olukorda, kus tööandja pahatahtlikult töötaja ametinimetust või üksikuid tööülesandeid muudab, lootes käesoleva sätte piirangust kõrvale kalduda. Seda, kas tege- mist on samalaadse tööga, tuleb hinnata juhtumipõhiselt. 5
annaabi.ee 
