1991 "Õnnis on inimene" op 29 baritonile ja klaverile "Gratias agamus domino deo nostro" op 30, motett naiskoorile "Benedictio" op 31, motett vokaaloktetile või segakoorile "Joomalaulud" op 32, laulutsükkel meeskoorile "Varjutusmuutlikud kaksiktähed" op 33, kontsert klarnetile ja kammerorkestrile "Andromeda galaktika" op 34, klaverisonaat kaheksale käele "Valge daam" op 42, rock-ooper (muusikaline draama, libreto Mihkel Tiks) 1992 "Tänulaul päikesele" op 35 baritonile, klaverile ja samaanitrummile Missa nr 3 ("Eesti missa") op 36 solistidele, segakoorile, orelile, samaanitrummile ja ansamblile "Te Deum" op 37 segakoorile, kammerorkestrile ja flöödile Sümfoonia nr 2 "Põhjanael" ("Armastuse lahinguväljadel") op 38 kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile "Jõuluoratoorium" op 39 sopranile, tenorile, meeskoorile, orelile/klaverile, 4 plokkflöödile ja kammeransamblile "Kuu loomine" op 40 klaverile, flöödile, viiulile ja tsellole "12 laulu püha neitsi Maria auks" op 41 segakoorile
,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kasutab sageli eeslaulja ja koori vaheldumist. ,,Raua needimine" 1972. Teos tenorile, baritonile, segakooris ja samaanitrummile. Tekst pärineb ,,Kalevalast", Paul Erik Rummo ja Jaan Kaplinski täiendustega Kantaat- Ballett ,,Eesti ballaadid" 1980, ühendatud tants ja regilaul. Filmimuusika: Kirjutas muusika filmile ,,Kevade" ja ,,Suvi"
''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast
Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980.
· c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis · Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul · Ka 1972. A valminud ,,Raua needmine" põhineb ,,Kalevala" tekstil, mille on tõlkinud A. Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi)
J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus"). Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos. ,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming. ,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest.
J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus").Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos.,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming.,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest.
1972 "Kolm eesti mängulaulu" segakoorile (rahvaluule) "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" segakoorile (rahvaluule) "Külavahelaulud", kuus uuemat rahvalaulu segakoorile (rahvaluule) "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", muusikaline komöödia segakoorile, solistidele, viiulile, kitarrile, akordionile (libreto Enn Vaigur; 19. sajandi rahvalaulude seaded V. Tormis) "Lenini sõnad", kantaat ühendkooridele "Raua needmine" tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile ("Kalevala", August Annist, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski) "Seitse liivi rahvalaulu" segakoorile/naiskoorile/lastekoorile (rahvaluule, seadnud Herbert Tampere) 1973 "Katkuaja mälestus", ballaad meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Dialektilisi aforisme" segakoorile (Juhan Liiv) 13 1974 "Laulja" meeskoorile, orelile ja löökpillidele (Kristjan Jaak Peterson) "Pikse litaania" meeskoorile ja suurele trummile (Ain Kaalep)
· Erinevate maakondade regivärsid, seotud erinevate kalendritähtpäevadega · Murded on säilitatud o Mardilaulud o Kadrilaulud o Vastlalaulud o Kiigelaulud o Jaanilaulud Unustatud rahvad (1970-1989) · Liivlaste pärandus · Vadja pulmalaulud · Isuri eepos · Ingerimaa õhtud · Vepsa rajad · Karjala saatus Raua needmine segakoorile, tenorile, baritonile ja samaanitrummile. Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst. Loova, rauda alistada suutva mõistuse rakendamine inimkonn hüvanguks või hävinguks. Maagiline kordumine, esituse sugestiivne pinge. Sõnum tänapäevas. Loomingule omane: · Katkematu ja töötlemata rahvaviis · Rahvaviisi jagamine erinevate häälte vahel 6 · Autentne esituslaad · Foon ja ostinato · Parafoonia · Kaanon
3 -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast
Esietendus toimus 1976. Helikeeles on tunda renessansi ja varabaroki stiliseeritud elemente, mis on asetatud tänapäeva modernse muusika konteksti. Veljo Tormis (sünd. 1930) tõi eesti koorimuusikasse 20. Sajandi II poole modernse helikeele.Kogus ja süstematiseeris rahvaviise. Loomingus domineerivad folklooripõhised teosed. Ta jättis rahvaviisi muutmata ja lisas fooni. Eesti kalendrilaulud (1966-1967), Unustatud rahvad (1970-1989). Raua needmine segakoorile, tenorile, baritonile ja samaanitrummile. Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst. Loova, rauda alistada suutva mõistuse rakendamine inimkonn hüvanguks või hävinguks. Maagiline kordumine, esituse sugestiivne pinge. Sõnum tänapäevas. Loomingule omane: Katkematu ja töötlemata rahvaviis, rahvaviisi jagamine erinevate häälte vahel, autentne esituslaad, foon ja ostinato, parafoonia, kaanon, ühendab rahvamuusika elemendid kaasaegsete kompositsioonivõtetega, helikobarad e klastrid, sosistamine, karjed
2006 Viiulikontsert nr 2 ,,Perpetuum mobile", op 102 Ansambliteosed: 1983 ,,U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K" flöödile, oboele (klarnetile) ja klaverile või sopran-, tenorplokkflöödile ja klavessiinile, op 1 1990 Sonaat ,,Linnutee galaktika" klaveriduole, op 24 1991 Sonaat kaheksale käele (kahele klaveriduole) ,,Andromeda galaktika", op 34 1992 ,,Kuu loomine" klaverile, flöödile, tsellole ja viiulile, op 40 1994 ,,Uranus" trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole, op 49 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Cassiopeia", I vihikkahele kitarrile või kitarrile ja meloodiainstrumendile (viiul, flööt vmt) 1997Sümbiootiline sümfoonia "Kuum ja külm" metsasarvele ja klaverile 1999 ,,Spiraalne sümfoonia" klaverile neljal käel, op 68 1999 ,,Hale Bopp'i komeet" flöödile ja kitarrile, op 69 2002 ,,Nüüdisaegne sodiaak" kahele kitarrile või kitarrile ja mandoliinile (või muule
annaabi.ee 
