kasutatakse mäluseadmeid. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine". Kõvaketas Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja andmefailid. Andmeedastuskiirus on keskmiselt 70 MB/sek. Tänapäevaste kõvaketaste maht algab enamasti 20 GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid
Maht sõltub emaplaadi tüübist,mõõdetakse MB,GB.üks moodul kuni 2GB · Helikaart-helitekitaja,uuematel võimalus panoraamhelile,head kõlarid on olulised,mõõtühik-heli salvestamisühiku andmete hulk(-24b) · Videokaart-äitab videopilti,sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks(MB,GB)hetkel 1GB,mõnele võimalik ühendada mitut mõnitori,või erinevat pilti televiisorisse suunamiseks,televiisoripilti ei saa arvutsse Kõvaketas: · Peamne salvestusseade arvutis.Usaldusväärne,suuremhutavusega,kiire lugemine ja salvestamine,kasutatakse programmide ja andmete hoidmiseks,tundlik magnetväljale,mahutavus -8TB,keeruline vahetada. CD: · 600-800MB · Usaldusvääre,lugemine,kirjutamien aeglane,plaate lihte vahetada · Kardab kriimustusi,tolmuja otsest päikesevalgust · CD-ROM ei olekirjutatav,CD-R-1 kord saab kirjutada,CD-RWaab mitu korda kirjutada DVD · 4,5-17GB · Dual layer kuni 8,5GB
olulised. Mõõtühikuks helisalvestamisühiku andmehulk (mõõdetakse bittides, hetkel kuni 24 b) Intrigeerivus : seadmed on paigutatud otse emaplaadile, mitte eraldi kaardina. Integeeritud seade on odavam ja vähem kvaliteetsem. Integreeritud seadet välja vahetada ei saa. Salvestusseadmes on mõeldud andmete salvestamiseks andmekandjale. Igas salvestusseadmes on erinev andmekandja. Oluline on maht ja usaldusväärsus. Kõvaketas: peamine salvestusseade arvutis. Usaldusväärne, suure mahutavusega, lugemine ja salvestamine on kiire. Kirjutada saab lõputult. Kasutatakse nii programmide kui ka andmete hoidmiseks. On tundlik magnetväljale, mahutavud on kuni 800 GB, keeruline vahetada. Disketiseade on väikeste failide salvestamiseks, kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada. Tundlik magnetväljale, ärge hoidke disketil andmeid, mida mujale dubleeritud ei ole. Mahutavus kuni 1,44 MB.
oleva kinnituspesa mõõtmeid (lauaarvutitel 3,5" ja sülearvutitel 2,5") Kõvaketas Kõvaketas kardab põrutamist, eriti töö ajal Kõvaketta ühendamiseks arvuti emakaardiga kasutatakse kaablit Vanemat tüüpi lai kaabel on IDE kaabel Uuem kaabel on SATA kaabel . See kaabel on peenem. CDROMi ja DVDROMi ühendamiseks kasutatakse samasuguseid kaableid Optiline seade Tänapäeva arvutis on ka optiline salvestusseade , kas CDROM või DVDROM (oskavad nii lugeda , kui kirjutada) Optiliseks nimetatakse neid sellepärast , et andmete lugemine ja kirjutamine toimub laserkiire abil On mahuga kuni mõnikümmend gigabaiti ja aeglasemad kui kõvakettad Kasutatakse andmete pikaajaliseks säilitamiseks Klaviatuur ja hiir Arvuti töö juhtimiseks ja käskude andmiseks on arvutil sisendseadmed. Tänapäeval on nendeks klaviatuur teksti info ja
vastuvõtjas pakitakse kodekite abil lahti ja taastakse esialgne video. Kodek on andmetihenduseks kasutatav algoritm või programm (ingl. codec, lühend sõnadest compression/decompression). Võrku saab saata nii varem salvestatud kui ka reaalajas toimuvat live videot (otseülekanne, interaktiivne seminar, veebikonverents). Kõige üldisemalt kirjeldab voogmeedia edastamist (edaspidi ka striimimist) järgnevate seadmete rida: kaamera/mikrofon, salvestusseade, server, andmevõrk, vastuvõttev seade (arvuti, digibox, mängukonsool), programm meedia taasesitamiseks (player). Autor jätab kõrvale video jäädvustamise ja salvestamise tehnika ning keskendub voo edastamisele ja taasesitamisele. 1.3. Progressiivne allalaadimine Üks võimalustest on ka video edastamine ,,HTTP voona" (vt 1.4.1.)- see tähendab progressiivset allalaadimist ja esitamist vastavalt saabunud info hulgale. Enamik
720x576 punkti ja kaader vahetub 25 korda sekundi jooksul, siis on see väga suur kogus andmeid. Pakkimata kujul umbes 720x576x25 korda värvisügavus 24 bitti pluss stereoheli 88 200x2 baiti, siis saame pakkimata kujul sekundi video mahuks umbes 30 MB/s ehk umbes 1,8 GB ühe minuti kohta. See on väga suur info hulk. Video salvestamisel arvutisse kasutatakse erinevaid pakkimismeetodeid, neist tuntumad on kindlasti MPEG2 (DVD video pakkimine) ja MPEG4 (DivX?, xvid jne). Salvestusseadmed Salvestusseade on seade andmete salvestamiseks (hoidmiseks). Salvestust saab teha praktiliselt igasuguse energia abil, mis hõlmavad käsilihaste jõudu kirjutamisel (pastapliiatsiga), akustiline vibratsioon heliteoste salvestusel, elektromagnetilist energiat muundavad magnetofonid ja optilised kettad. Mäluseade võib omada teavet, töödelda teavet või mõlemat. Seade, mis omab vaid informatsiooni, nimetatakse salvestusmeediumiks. Seadmed, mis töötlevad andmeid
· Kõvaketas põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult. · Sisend-väljund seadmed: · Kuvar transformeerib graafikaprotsessori loodud analoog- või digitaalinfo pildiks. · Klaviatuur kasutakse andmete või käskude süsteemi sisestamiseks. · Arvutihiir osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. See on ühtlasi lisavõimalus arvutil operatsioonide tegemiseks klaviatuuri abita. · Disketiseade magnetiline salvestusseade. · Optilised sisend-väljund seadmed võimaldavad salvestada CD või DVD peale ja neilt andmeid lugeda. · Printer väljastab infot paberile. · Skanner digitaliseerib paberil oleva kujutise. · Kõlarid muusika ja muude helisignaalide väljastamiseks. · Mikrofon muusika ja muude helisignaalide sisestamiseks. · Kiipkaardi lugeja - Loeb kiibilt andmeid. PIHUARVUTI TUTVUSTUS
Põhiliselt kasutatakse võrguprintereid büroodes, asutustes ja koolides. 10.1. USB või võrguprinter Printerite suured paralleelpordiga pistikud ja pesad on ajalugu. Neid ei kohta peaaegu kuskil. Kõik on kolinud USB peale, kuid see pole siiski ainus ühendusviis on olemas ka võrgujuhtme ühenduspesaga mudelid. Kodus mitme arvuti vahel printeri jagamiseks on see küll mugav moodus, kuid võrgutoega printerite hinnad on veelgi kõrgemad. Samas, kui kodus on olemas ruuter või salvestusseade, millel on USB ühenduspesa, siis võib juhtuda, et tavalise USBprinteri saab nende järele ühendada ja pääsete võrguprinteri kulust võrku jagab selle mõnes nimetatud seadmes peituv printserver. Enamik arvuteid tunneb võrguprinteri kas koduse ruuteri või NASseadme tagant kohe ära, aga kui ei tunne, aitab printeriga kaasasoleva tarkvara installimisest igasse arvutisse. Põhieelis võrguprinteril on mitme arvutiga kodus selles, et trükkida saab sõltumata sellest,
Suurte vihmade korral tuleks kallaku olemasolu korral kontrollida, et vihm matte välja ei uhu. Seda eelkõige vahetult peale paigaldamist, kui pinnas pole veel mattide kohal korralikult tihe. 53 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Joonis 5. Loendusmati ja salvestusseadme paigaldamine. Joonis 6. Eco Counter plastikust loendusmatt ja andmete salvestusseade/logger. Joonis 7. EcoCounteri loenduri andmete maha laadimine Nigula rabasaarel 21 märts 2011. Leidis kinnitust salvestusseadme veekindlus. Seade oli täielikult uppunud, välja võetuna funktsioneeris ilma probleemideta. 54 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3.2.2 Infrapuna loendur 1
andes need edasi printeri kontrollerile, mis suunab nad printeri märketekitavale täiturmehhanismile. (vaata joonise 2 parempoolset osa) Sel juhul printeri kontroller on lihtne elektroonikalülitus, mis suurt mälumahtu ei vajagi. Klassikaline printeriarhitektuur sisaldab siiski terve mikroarvuti ühe või mitme protsessoriga ja suurte RAM- ning ROM-mäluseadmetega; kõrgtaseme printerites võib leiduda isegi kõvaketas salvestusseade. Printerite liigid Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox.
annaabi.ee 
