Sept 1914 Marne’I lahing (35km enne Pariisi); Prantsuse valitsus põgenes juba Pariisist ära. Sakslastel rasked kaotused; pr panid kõik väed mängu, et Pariisi kaitsta; mõlemal pool suured kaotused. Prantslased brittidega koos panid sakslaste tungile Pariisi punkti. Hakkas tulema pettumus sõjas. Vastaspooled kaevuvad maadesse; algab kaevikusõda/positsioonisõda/tehnikasõda. Algasid need ka idarindel. Venemaa andis pr’le lubaduse, et esindab idarindel saksat. Juhtus see, et saksa pidi vahel rindel sõdima. Vene väga ei saanud purustada, sest mehi tuli kogu aeg juurde. 1915-1917 1914 Marne’i lahing (sept) o Tingis positsioonisõja/kaevikusõja/tehnikasõja – tehnika heal tasemel, käib meestest üle; selle põhjustas tehnika progress; kaitsetehnika (kaevikud, tõrjerelvad jne) oli väga tugev. 1918 alles tanki tulek oli määravaks punktiks sügavad kaevikute liinid
Paljude diktatuuride tekkepõhjuseks võib lugeda, range korra kehtestamist, et saada ühiselt üle majanduskriisist. Eesti kaasaarvatud. Saksamaal kehtestunud diktaruuri põhjuseid ei saa otsida ainult majanduskriisist. Sõja lõppedes oli Saksamaale keht- estatud Versaillei süsteemi kaasabil suured maksud. Sellega tehti Saksamaale kõvasti liiga. Talt võeti ära osa tema algsest territooriumist ja nagu eespool mainitud ka suured reparatsioonid. Sellega alandati nii Saksat kui riiki ja rahvast ennast. Kehtestunud diktatuur oli eelkõige kättemaks antud olukorrale ja taastamaks endist positsiooni. Riigid, kus säilus demokraatia, majanduskriisist hoolimata, ei saanud läbi ilma reformideta. USA-s võeti vastu nn "Uus kurss", mis eeldas, et riigi majandust kontrollib riik. Ida-Euroopas oli üheks riigiks, kus säilis demokraatia oli Ts- ehoslovakia. Majanduskriis tuli alistada kas kehtestades diktatuur või pidi riik hakkama juhtima majanduselu.
riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid; sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele. Need aga ei võtnud abi vastu kuna sellega oleks kontrollitud abi kasutamist rahvusvaheliselt ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Hallsteini doktriin (1955) näitab Lääne-Saksamaa suhtumist Ida-Saksamaasse. Esindavaks Saksamaaks peetakse Lääne-Saksamaad (liitvabariiki). Kes aga tunnustab Ida-Saksat siis katkestatakse suhted. Ainsaks erandiks oli NSVL, kuna tema mõjusfääri kuulus Ida-Saksa (Ida-Saksa oli NSVL okupeeritud territoorium). NATO (1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi lääneriikide sõjaline blokk, kuhu kuulusid algul 12 riiki (Belgia, Luxemburg, Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada). Praegu kuulub NATO-sse 28 riiki. Tegutseb kollektiivse kaitse põhimõttel. Juhtorganid asuvad Brüsselis.
Liitlane sai lüüa & Venemaa pidi rinnet pikendama. • Saksa sai sündmuste kokkulangemiste tõttu enda käsutusse naftaväljad, arendati allvee- ja õhuvägesid, paranes Keskriikide toiduvaru. 6. Maailmasõja lõpuperiood: • 1917 toimus Venemaal riigipööre, võimule tulid enamlased. • Venemaa & Saksamaa vahel toimus pidev rahu sõlmimine (nt. Bresti vaherahu). • Venemaa loobus Ukrainast ja Baltikumist. Saksamaa tungis edasi. • Saksat ründasid liitlased (Inglismaa, USA, Prantsusmaa). Saksamaa suruti alla. • Saksamaa sunniti alla kirjutama 11. novembril 1918 rahulepingule Compiegen’i metsas. Saksamaa pidid: • Viima välja väed vallutatud aladelt • Vabastama sõjavangid • Andma liitlastele üle sõjatehnika *** Nende punktidega lõppes Esimene maailmasõda. • 1919 toimus Pariisis rahukonverents. Sõnaõigus vaid Prantsusmaal & Inglismaal.
6 jun 1944 maabusid USA, Sbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Alustati liikumist Saksa poole Edu vastupanuliikumistes Saksamaa poolt okup. Riikides 1944 vabastasid lääneliitlased kogu Pr. Jõuti Saksa piirile Venelases jõuavad Ida-Preisimaa PIIRINI SEPT Sooma-NSVL vaherahu Sept-okt vallutab NSVL eesti ja Lätit 1945 - NSVL vallutab Varssavi, tungib saksa aladele 1945 veb Jaltas konverents (Stalin, Churchill, Roosevelt) kooskõlastati, kuidas Saksat lõplikult purustaa. Määrati ka Ühinenud Rahvaste Org asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945 apr-jun San Franciscos) kirjutati alla ÜRO põhikirjale ÜRO sünnipäev 24 okt 1945 7-8 mai 195 Berliini vallutamine (Hitler seks ajaks ennast tapnud) kirjutatakse alla Saksa kapitulerimis aktidele 9 mai purustab NSVL Tsehhis viimased Saksa üksused. sõjategevus euroopas lõppeb Potsdami konverents (1945 jul-aug) Saksamaa jagati SB, USA, PR, NSVL vahel neljaks oktson ja Berliin
*suvel lahing Britannia pärast, meresõda lisandus ,,Merelõvi" *Sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia *itaalia sõtta juuni 1940, vallutas Saksaga Kreeka ja Jugoslaavia 2)NL sõjategevus 1939 nov- 1940 märts Talvesõda Soomega, sõda alustas NL, tulemusena loovutas Soome alasid NL-le, kuid säilitas iseseisvuse. 1940 suvel okupeerib Balti riigid *06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast
Majanduslik olukord paranes. 3) 1964 algas.(NSVL, Hiina)Põhja-ja (USA)Lõuna-Vietnam. Kardeti et LV vallutamisel tekkib ahelreaktsioon kommunismi levikus. Väga verine ja julm sõda. 1973.aastal sõlmiti Pariisi RL, mis lõpetas sõja ja USA pidi lahkuma, kodusõda kestis edasi seal. LV sai lüüa ja kehtestati jäik kommunistlik režiim. Inglismaa: langes (suessi kriis). Impeeriumi asemel Briti Rahvaste Ühendus. Paljud tulid Inglismaale elama. Saksamaa: Lääne-Saksat juhtis Konrad Adenauer. Majandusime jätkus. Leppisid ära FRA’ga ja alustasid kahe riigi majanduslike huvide põimimist (-> Euroopa Liit). Tema juhtimisel sai GER’st NATO liige ja lõi 1960a taas sõjaväe. Saksa DV’s tulid võimule kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga. Oma parteid nim nad GER Sotsialistlikuks Ühtsusparteiks. Walter oli pedantne Moskva käskude täitja. Prantsusmaa: impeeriumlased jõud alustasid mässu ja nõudsid marssal de Gaulle’i võimuletulekut
Vastupanu Kommunistlikule süsteemile o Algusaastatel Metsavendlus (Sellele tõmmati piir peale 1949. aasta küüditamisega) o Aktiivne vastupanu – maapiirkondades parteiaktivistide tapmine o 1950. aastatel tekkisid noorte salaorganisatsioonid, kes levitasid Nõukogude vastaseid lendlehti („Eesti noorte malev“, „Eesti Rahvuslaste liit“, „Kotkad“) o 1960. a. lõpp – profašistlikud grupid, mis idealiseerisid Natsi-Saksat. o 1960. a. lõpp – dissidentide levik. o 1970. aastatel oli mitmeid avalikke pöördumisi välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele o 1978. aastast hakati välja andma ja salaja levitama põrandaalust kroonikat „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. Balti Apell 1979. a. pöördusid Baltikumi Dissidendid sellega kahe
Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt. Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks Berliini taasühinemine: Berliini müüri langemise tagajärjel langes kommunistlik süsteem kokku. Kuulutati vabad valimised. 1990 saavutas võidu Saksa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit. Veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil. NSVL soovis I-Saksat näha neutraalse riigina. 1990 mais algasid läbirääkimised. Gorbatsov nõustus ühinenud Saksa jäämisega NATO-sse, Nõukogude väed tuli 1994 aug lõpus Saksast välja viia. 1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Tsehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisteks
kirikuga. Majandus riigi kontrolli all. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Tegelikult ei suutnud ta Itaaliat aidata. Majanduse kasv jäi madalaks. Natsionaalsotsialism Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Üritasid võimu haarata, kuid suruti maha. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ,,Minu võitus". Selles kuulutas Saksale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada V rahu ja teised Saksat ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama dem, kommunismi, juutluse ja teised tegurid. Aaria rass pidi olema puhas. Uus võimalus ülemaailmne majanduskriis. Majanduslikku kokkuvarisemist kasutasid ära kommunistid, nad kritiseerisid dem. ja üritasid agressiivselt võimu haarata. Arvati, et ,,punast katku" on võimalik peatada ,,pruuni katkuga" (Hitler). See tõi kaasa natside populaarsuse kasvu. 1933. Hitler valitsuse kantsleriks
2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega määrati sõjasüüdlaseks Saksamaa. Tegemist ei olnud mitte lepingu, vaid diktaadiga. Sellega määrati, et Saksa sõjajõud limiteeritakse 100 000 meheni, sõdurid võisid olla ainult vabatahtlikud, ei tohtinud olla
toimunut jõuetult pealt. Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks Berliini taasühinemine: Berliini müüri langemise tagajärjel langes kommunistlik süsteem kokku. Kuulutati vabad valimised. 1990 saavutas võidu Saksa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit. Veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil. NSVL soovis I-Saksat näha neutraalse riigina. 1990 mais algasid läbirääkimised. Gorbatsov nõustus ühinenud Saksa jäämisega NATO-sse, Nõukogude väed tuli 1994 aug lõpus Saksast välja viia. 1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Tsehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisteks
Nt 1918 on saksa ajaloos oluline I ms lõppes. See on ka saksa keisririigi lõpp. Algab Weimari Vabariigi aeg. Sel ajal, mis oli ka poliitiliselt huvitav, on ka mitmeid voole. Aga see Neue Sachlichkeit (uusasjalikkus) on ehk kõige tugevam. 1920ndatel ilmub palju suuri romaane, nt Th. Mann, Hesse. 1933 1945: Literatur im Dritten Reich/Exilliteratur. Sel ajal on paralleelselt saksa kirjandus saksamaal ja väljaspool saksat. Erinevus on väga suur. Propagandakirjandus Nach 1945: BRD Stunde Null, Kahlschlagliteratur lageraiekirjandus, kõik, mis meenutas Hitleri-aega juuriti välja; DDR Literatur des Sozialistischen Realismus. Ka siin on paralleelselt kaks kirjandust. Nach 1990: Literatur des wiedervereinten Deutschlands. Saksa kirjandusruum sajandi vahetusel. Saksamaa ja Austria. Sel ajal suured erinevused geograafilises mõttes. Saksamaa:
II kriis 1911. kevadel puhkes ülestõus Maroko pealinna Fesi ümbruses. Korra ja prantsuse alamate kaitsmine toodi ettekäändeks ja Prantse väed okupeerisid Fesi. Tundus et maroko läheb prantsusele. Saksa mõistis oma kaotus. Protestil ei nähtud samuti mõtet. Vastukaalus taheti okupeerida Lõuna-Maroko sadamalinn, 2 laeva viidi kohale. Diplomaatiliselt nõudis Saksa omale Prantsuse Kongot, kuid loomulikult keelduti ja tekkis tugev sõjaoht. Lisaks ähvardas Inglismaa Saksat, et nad on valmis sõdima. Seega taanduti lõpuks ja oldi nõus vähemaga. 1911 lepiti kokku, et Prantsuse saab võimu Maroko üle, Saksa sai tükikese Prantsuse Kongost. Ala oli aga kõlbmatu asutamiseks ja majanduslikult. Iseloomusta olukorda Balkanil. Itaalia-Türgi sõda näitas, et Türgi on nõrk ja see julgustas Balkani riike välja astuma tema vastu. Põhjuseks oli slaavi, kreeka ja albaania alade vabastamine. Balkani liidu loomisele aitas
Sellele eelnes ka pettemanööver, et sakslaste väed oleks paigutatud mujale. Nimelt inglased enda poole kus kitsas koht, koondasid pettetehnika ja mehed, et sakslased arvaksid ,et dessant toimub seal kitsas kohas. Sakslased olid asunud rajama kaitseliini pikka atlandi rannikut, mis oli atlandi vall, et kõige pealt need väed mis normandiasse toimetati, need pidid kõige pealt atlandi vallist läbi murdma (erinevad kindlustused mis sinna rannale rajatud, maha pandud miinid). Saksat hakati nüüd ründama ka läänest. Idast ründasid NSVL väed. Augustis vabastati pariis saksa okupatsioonist. Pmst 44 aasta lõpuks jõudsid liitlaste väed saksamaa piirini läänes. 45-ks jäi Saksamaa hõivamine. 45 aasta veebruaris kohtusid liitlased teist korda. See oli Jaltas, mis Krimmis. Jalta või krimmi konverents. Otsustati: 1. et saksamaa tuleb jagada okupatsiooni tsoonideks, Saksamaa peab maksma sõjakahjud ehk reparatsioonid ja, et natsism tuleb hävitada. 2
annaabi.ee 
