otsustas et NSVL ei näe USA-s enam omale ohtu. Teine maailmasõda lõppes üldiselt öeldes USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa liidu võiduga, ning kolmikpaktis olevate riikide kaotusega. Sõja lõpp tulemuseks jäi siiski Hitleri enesetapp, saksamaa ning jaapani purustamine. Teises maailmasõjas mõjus Saksamaale väga halvasti ka riigi lõhenemine mille käigus jagunes Saksamaa kaheks erinevaks riigiks: Lääne saksamaaks ehk Saksa liit vabariigiks ja ida Saksamaaks ehk Saksa demokraatlikuks vabariigiks. Saksamaa lõpliku lõhestumise põhjustas ehitis nimega Berliini müür, mis jagas Saksamaa kaheks ning aitas takistada Saksa demokraatliku vabariigi kodanike põgenemist ning samas oli ka hea kaitseehitis. Teise maailmasõja lõpu suurimaks probleemiks sai sõja võitnute ühisleeris tekkinud USA ja NSVL (ideoloogide, sõja ja majandusliku) vaheline tüli, mis avalikustati 1949 aasta märtsi kuus, ning mis võttis hiljem nime ,,külm sõda". Külm
majanduslik ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriin-Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitka juhhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise,kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan-George Marshalli kava mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad-Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külmasõja ajal. Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale. Kõik kes üritasid seda teha oli käsk maha lasta. Heaoluühiskond-Ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Massihävitusrelvad- Suure häbitamisvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Teemad: Külmasõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine- Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid
majanduslikud raskused. Inimesed hakkasid kahtlema Ameerika kõlbelisusega Vietnamis kui ka mujal. Toimus patsifism ehk sõjavastane liikumine, hipiliikumine. 6. Berliini blokaad. 1948- 1949.aastal. Seotud olid sellega USA,NSVL ja Saksamaa. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. 7. Berliini müür. 1961.aastal. Müür jagas Saksamaa kaheks Ida-Saksamaaks ja Lääne- Saksamaaks, see takistas põgenemist läände. (Läänes oli vabadus ja idas valitses kommunismi). 8.ÜRO,NATO, Euroopa Liit, VLO. ÜRO- Ühinenud rahvaste organisatsioon, mis loodi 1945.aastal, mille eesmärk on rahumeelse ja õiglase maailmakorralduse loomine ja rahvusvaheliste probleemide lahendamine. NATO- Sõjaline ja poliitiline organisatsioon lääneriikide vahel, mis loodi 1949.aastal. Euroopa Liit- Kõige pealt loodi söe ja terase ühendus ning see järel
Saksamaa referaat Sissejuhatus Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht
1939-1940.aastate Eesti - kas ainult hääletu alistumine? Samal ajal, kui Saksamaa lubas likvideerida rahulepingute ebaõigluse ja liita kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks ja aidata aarja rassil võidule pääseda, seadis Nõgukogude Liit eesmärgiks laiendada nõukogudelikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ja tagasi võita kaotatud valdused, sealhulgas ka Eesti.Kuigi otseselt Moskva sõjast ei rääkinud, valmistusid nad selleks ette.Sündmuste arenedes ja eriti pärast Molotov-Ribbentrop'i pakti sõlmist jäi Eestil kaks valikut: kas kaitsta ennast Nõukogude Liidu vastu relvaga või Vene soovidele vastu tulla. 1939
USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid; sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele. Need aga ei võtnud abi vastu kuna sellega oleks kontrollitud abi kasutamist rahvusvaheliselt ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Hallsteini doktriin (1955) näitab Lääne-Saksamaa suhtumist Ida-Saksamaasse. Esindavaks Saksamaaks peetakse Lääne-Saksamaad (liitvabariiki). Kes aga tunnustab Ida-Saksat siis katkestatakse suhted. Ainsaks erandiks oli NSVL, kuna tema mõjusfääri kuulus Ida-Saksa (Ida-Saksa oli NSVL okupeeritud territoorium). NATO (1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi lääneriikide sõjaline blokk, kuhu kuulusid algul 12 riiki (Belgia, Luxemburg, Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada). Praegu kuulub NATO-sse 28 riiki
1923. korraldasid nad Münchenis mässukatse. Pärast seda keelati nende partei mõneks ajaks. Hitlerile määrati aastane vanglakaristus. Kui partei sai uuesti loa avalikult tegutseda, hakkasid nad kiiresti poolehoidu koguma. Nendega liitus ühe rohkem liikmeid ning ka valijate arv tõusis. 1932. aastal said hitlerlased parlamendivalimistel üle kolmandiku saadikukohtadest. Weimari vabariik muutus aegamööda natslikuks Saksamaaks. Algul tegutsesid natsionaalsotsialistid põhiseaduse piires. Kui 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlasteks peeti kommuniste, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada ühepartesüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Parlament kaotas tähtsuse ning peale riigipea Hindenburgi surma võttis Hitler ka selle ameti endale. Natsionaalsotsialistliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine
11. Kuidas ja millal luuakse Saksa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik? Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida- Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV- sse ei kuulunud. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik, mida nimetati ka Lääne-Saksamaaks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne- Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17
Kaotas nii 1. kui ka 2. Peale Teist maailmasõda jagati maailmasõja Saksamaa Kaotajariigid pidid maksma okuptasioonitsoonideks, millest reparatsioone arenesid välja kaks eraldi riiki Tekkisid ülemaailmased Peale Esimest maailmasõda organisatsioonid, mis taotlesid muutus Weimari vabariik maailmarahu Saksamaaks. Kui I ms sõlmiti üldine rahuleping (Versailles' süsteem), siis II ms sõlmisid võitjariigid kaotajatega eraldi rahulepinguid. 14. Isikud a) Hitler Saksamaa juht b) Stalin NSVL juht, Kommunistliku Partei peasektretär
Suur- Saksamaa juht . 13.Miks kerkisid natsid Saksamaal esile , Pärast Saksa keiserriigi langust ja demokraatia kehtestamist muutus Saksamaa majanduslik ja poliitiline olukord ebakindlaks. Ohvitserid, suurkapitalistid ja töösturid olid demokraatia vastu ,olukorda pingestas veel hirm kommunismi ees. 14.Mis on "Mein Kampf" ja millest see räägib See on Hitleri põhiõpetus ja tema raamat. Saksamaa peab saama jälle Suur- Saksamaaks . Aaria rass pidi saama valitsevaks maailma rassiks. Siseriiklikuks eesmärgiks oli sakslaste rassilise puhtuse saavutamine. Selleks tuli hävitada saksamaal teised rassid . Abiellumine teise rassiga keelati Vaimuhaiged ja kurjategijad ei tohtinud lapsi saada . Noored ja tugevad pidid palju sünnitama. 15. Millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur Hitler sai võimule 1933.a kui Saksamaal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei.
sotsiaaldemokraatidega (SPD) valitsuskoalitsiooni. 3 http://www.vm.ee/est/kat_228/ (19.02.2009) 7 2. LOODUS Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima. Looduslikult jaguneb Saksamaa kolmeks piirkonnaks: jääaja liustike poolt vormitud madalaks põhjaks, paleosoikumi ajastul välja kujunenud mägiseks tihedate metsadega Kesk- ja Ida-Saksamaaks ning mäestikuliseks lõunaregiooniks Alpide jalamil. Põhjas piirneb Saksamaa Põhja- ja Läänemerega. Rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja-Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal meri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhjapoolset maastikku ilmestavad arvukad järved ja avarad aasad.
Saksamaa jagati 4-okupatsioonitsooniks. Osa ida- Preisimaad ja Köningsbergi läksin NSV liidu kontrolli alla. 6.Saksa demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik, mida nimetati ka Lääne-Saksamaaks. 7.Korea sõda ja Hiina kodusõda.Mao Zedong. Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953, milles osalesid Korea Vabariigi poolel USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu üksused. Lääneblokki huvi oli ka Aasias. Pidasid halvaks seda. Et Hiinas tuli võimule kommunistid, juht Mao Zedong
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest.
Euroopas. Restauratsioonid. 3. Julgeoleku pühimõte ehk Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega ehk väikesed riigid. Kui Prantsusmaa peaks Euroopat ründama peab ta enne tegelema väikeriikidega ja selleks ajaks jõuab Euroopa reageerida. Selle pm tõttu ei liidetud Saksamaad ühtseks riigiks. Saksamaa koosnes paludest väikeriikidest ja nende eesmärgiks oli kõik need väikeriigid ühendada pheks Saksamaaks. See tekitas edaspidi suuremat probleemi Euroopale ja Saksamaale See süsteem tähendas siis tagurlikku poliitikat. Alguses ei pidanud kongressil olema prantsusmaad. Talleyrand- üks tähtsaimad mehi prantsusmaad, hea poliitik. Osales Viini kongressil ja suuts sellega mõned punktid tagasi lükata ja Prantsusmaa päästa suurimast hukatusest. 6. mai töö. Prants rev , Viini kongress, euroopa, vabadusliikumine. Viini kongress tekitas Euroopas taburlikkuse
annaabi.ee 
