ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhjendatud ka teose kavandamine saksakeelsena ning esimesed sellesuunalised värsikatsetused. Faehlmanni nägemuses pidi kangelaslugu koosnema seitsmest või kaheteistkümnest laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest: Kalevi surmast, vendade kiviviskamisest Saadjärvel, Assamalla lahingust, Kalevipoja surmast ning teistest episoodidest. Faehlmanni ettevalmistustööd eepose kirjutamiseks olid ulatuslikud. Ta käis Kalevipojaga seotud paikades korjamas
kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus.
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele
kirik Pühakirja sõna kohaselt. 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Tema teesidel oli ka haridusalane funktsioon. Tänu trükikunsti vahendusele oli lendlehti võimalik paljundada ja levitada tolle aja kohta hämmastavalt kiiresti ja laialdaselt. Kui need tekstid sattusid saksakeelsena ringlusse, siis nende üle arutles rahvas märkimisväärselt rohkem kui nad oleks seda teinud, kui need oleks jäänud orginaalkeelde ehk ladina keelde. Lutheri tugevaks toetajaks sai Saksi kuurvürst Friedrich Tark. Üheks põhjuseks, mis vürstid reformatsiooni toetasid, oli soov üle võtta kiriku varandusi. Sest peale hariduse ja rahva heaolu eest hoolitsemise kuulus kirikule ka rahaasjanduse juhtimine. Inimeste ahnuse tõttu oli
eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust (laulupidu, ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes rootsikeelsena, läti- ja soomekeelne ajakirjandus ühes rahvusliku liikumisega Venemaast erines nähtavalt, sest rahvale suunatud ajakirjandust oli vähem kuni narodnikute liikumise tekkega, neil oli levinum eliidiajakirjandus, mitte massiajakirjandus. Eestis tekkis ajakirjandus koheselt rahvale/massidele, rahvaajakirjandusena. Eestis saksakeelne ajakirjandus vähenes ühes saksa ülemvõimu vähenemisega, al 1883.
95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Luteri koraal luteri kirikus lauldav 1häälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine:
ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. · 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhjendatud ka teose kavandamine saksakeelsena ning esimesed sellesuunalised värsikatsetused. Faehlmanni nägemuses pidi kangelaslugu koosnema seitsmest või kaheteistkümnest laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest: Kalevi surmast, vendade kiviviskamisest Saadjärvel, Assamalla lahingust, Kalevipoja surmast ning teistest episoodidest. Faehlmanni ettevalmistustööd eepose kirjutamiseks olid ulatuslikud. Ta käis
Müller samastab surma ja kuradi. Kristlane ei tohi surma karta ega ka näha. Kuradist saab end eemal hoida Jumalat kiitvate laulude laulmisega. Karistuse kese ei surm, vaid meeleparandus. Toob oma jutluses traditsiooni eelkäija välja: Lutheri. Tema auditoorium on üldjuhul lihtsate ametite esindajad ja ega nad suurt teda mõista jah. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule Luuletustega tähistatakse erilisi sündmusi (pulm, kooli lõpetamine jne). Eestis juurdus esmalt saksakeelsena, vahel ka ladinakeelsena. Selle kõrval on kirjutatud siiski ka eestikeelset juhuluulet. See jaguneb kolmeks: pulmalaulud, matuselaulud ja pühenduslaulud. 17. sajandi esimesel poolel kirjutati kõige rohkem pulmalaule. Rainer Brockmann pani 17. sajandil aluse eesti kunstluule sünnile. M. Opitz toob luulesse silbilisrõhulise värsi. Brocmanni pulmalaulu näol on tegu üsna labase eksemplariga. Esimeses salmis mainitakse
Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. 1896. aastal esineb Hurt Riias muinasaja uurijate kongressil ettekandega eesti rahvaluulest ja esitab selle saksakeelsena. Hiljem tõlgib oma ettekande eesti keelde. Seal viib ta eesti ja saksakeelsed terminid vastavusse. Ta kasutab mõistet ,,vanavara", millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt ,,Folklore" ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse ,,rahvaluulega", olles mõiste ,,rahvaluule" looja. (1893). Eisen peab ,,rahvaluule" all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. 1861
Sontagana (Soontaga), Lembitus, Maniwalde, Unnepewe (Õnnepäev), ning sisaldab üksikuid lauseid: Laula, laula, pappi!, Maga magamas!. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile kaunis luulekeelne nimi – Maarjamaa. Henriku kroonika originaalkäsikiri pole säilinud. Ärakirjade järgi on teost korduvalt välja antud (esimest korda 1740 ladinakeelsena ja 1747 saksakeelsena). Esimene tõlge eesti keeles avaldati aastail 1881-83 ja senini viimane 1982.a Tallinnas (R.Kleisi tõlkes). Selle alusel ilmus 1993.a ka rahvaväljaanne (ilma ladinakeelse originaaltekstita). Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis (riimkroonikad). Keskajal oli kroonika – enamasti munkade poolt kirjutatuna – ajalookirjanduse valitsev žanr, mille kaugemateks eelkäijateks peetakse Antiik- Rooma annaale
Algkoolides suurendati saksa k tundide arvu, gümnaasiumites viidi mitmete õppeainete õpetamine täielikult üle saksa keelele. Likvideeriti koolide autonoomia, ametisse määrati koolide inspektorid, mida hakkasid täitma baltisakslased. Aasta jooksul vallandati 100 eestlastest õpetajaid. Kõige suuremad muudatuse tabasid TÜ, mille õppetöö pandi seisma juba märtsis, suvel tehti ulatuslikke muudetatusi, et sügisel saaks TÜ alustada saksakeelsena - 15. septembril avati Landesuniversität Dorpat. Kõige suurem hakkamine toimus Tartus - Emajõe jääl lasti maha 140 vene sõjaväelast - tegemist oli rüüstajatega, kes olid sakslaste kätte sattunud. Punakaartlaste puhul oli tegemist selleks, et neid arvati tsiviilelanike hulka. Enamus enamlasi, kes ei olnud jõudnud põgeneda, pandi vanglasse - midagi väga hullu nendega justkui ei juhtunudki. Õige
korduvkasutusega klappkirstude kasutuselevõttu jms. Tüüpilise valgustatud valitsejana tegeles ka Joseph II valitsemise viimase kui pisiasjaga. Nii kuulus keisri toimetamiste hulka ka näiteks sebra toomise korraldamine Schönbrunni loomaaeda. Valgustatud valitsejana lähtus ka Joseph II unitaarriikluse põhimõtetest. Riik jagati ajaloolisi piire eirates 13 ringkonnaks. 1784 asendati riigikeelena püsinud ladina keel kogu riigis saksa keelega. Saksakeelsena alustas ka tööd samal aastal asutatud Lvivi (Lemberg) ülikool. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli kaitsepühak Stephani krooni üleviimine Budast Viini. Mässulised belglased kuulutasid end jaanuaris 1790 Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepanu keisririigi asjadele süvendas veelgi lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel.
annaabi.ee 
