oleksid kündmisel tugevad. Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta." *Küünlad Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus rasvaküünlaid. Küünlad kuuluvad muistsest ajast riituste, pühade, karnevalide, protsessioonide ja pidulike hetkede juurde. Küünlavalgus markeerib sakraalset aega ja tule mõju inimese elukäigule. Ristikirikus on küünal maailma valguse ehk Kristuse sümboliks. Eriti olulised on olnud küünlad, mis süüdatakse lahkunute mälestuseks ja nendega sideme loomiseks Aitäh kuulamast!
selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sissejuhatus: Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut. Sisu: 1) Mis on ikoon? Ikooniks peetakse sakraalset eset , mis on mõeldud uskliku kristlase palveliseks suhtluseks Jumalaga. Kujutamine ikoonidel on paljuski tinglik kuna Jumalat ei saa näha ega kujutada. Sedasi on ikoon inimese kujutlus Jumalikkusest. Võib isegi öelda, et ikoon on mingis mõttes illustratsiooniks kirikus loetavatele jutlustele ja pühadele tekstidele. 2) Sümboolika Ikooni põhja võib vaadelda kui paradiisi sümbolit. Leukas (krunt millele on
ikoonidega. Sisukord: 1) Sissejuhatus 2) Mis on ikoon? 3) Sümboolika 3.1) Perspektiiv 3.2) Keha 3.3) Valgus ja värv Värvide tähendus 3.4) Riided ja muud esemed 3.5) Sõna 3.6) Kompositsioon 4) Kokkuvõte Annotatsioon: Artikkel ,,Sümboolika vene ikoonides" selgitab lühidalt, mis asi on ikoon oma olemuselt ja otstarbelt ning miks on nii tähtis sümboolika selles. Autor väidab, et ikooniks peetakse sakraalset eset, mis on mõeldud uskliku kristlase palveliseks suhtluseks Jumalaga. Ikooni keeleks on aga sümbolid ja märgid. Samuti räägitakse artiklis lühidalt erinevatest sümboolika liikidest ning tuuakse mõned selgitavad näited. Saame teada, et sümboolikat võib liigitada perspektiivi, keha, värvide, sõna, riiete ja atribuutide ning kompositsiooni valdkondadeks, seega igal kujutisel ikoonil on oma tähendus. Näiteks valge on issanda muutmise ja vagaduse tähendust omav värv. Samuti
Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre.
Kaubanduskeskuste rituaalid asendamas jumalateenistust? Aga kirikumuusikat on koos kooli-, tseremoniaal- ja teraapilise muusikaga liigitatud ka tarbemuusika valdkonda, Toomas Siitan on kirjutanud: ,,Kui muusikalood on alati keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid
Sakraalse/profaanse dialektika. Romantiline vastandus. Alati võimalik vahet teha nende komponentide vahel. Kogu modernne kultuur on sakraalse ja profaanse vahel Eliade järgi. Sakraalne ajalugu kompenseerib kogu kurja, mis profaanses ajaloos tehtud on. Tuntuim Eliade kriitik Douglas Allen Eliade kohta. Myth and Religion in... (1996): 1) Müüt on alati religioosne müüt. Muud jutustused võivad olla müüdi sarnased, aga kui neil pole sakraalset struktuuri (mitte levy strauss), siis nad päriselt müütilised pole. Religioosne mõõde on taandamatu ja tekib hierofaania kaudu ja väljendab ajaloovälist pühadust. (Antireduktsionism. Reduktsionism müüdi puhul tähendab taandamist algeliseks primitiivseks (vale) teaduseks või psühholoogiline seletus (Jungi arhetüübid), mis kogu religioosse maailmapildi taandab mingitele psüühiliste liikumistele.) Hierofaania (eeros - püha). (nt. Hieroglüüfid - pühad glüüfid.)
Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid. Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset käitumist ja rituaalset õpetust. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsamaks lüliks olid toomkoolid. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, viimase juures aga kool. Väga tähtsad olid sel perioodil märk ja sümbol. Biblio bauperum (ladin. k.) vaeste piibel. Need olid märkide kogumid sakraalehitiste sise- ja väliskülgedel. Naiivne keskaja inimene nägi imet ka seal, kus seda tegelikult ei olnud. Märgid õpetavad eetikat, kelleks saada
Tekib sünkretistlik sümbioos vanast ja uuest, kus kristliku sisuga uskumused on tulnud vanade uskumuste kõrvale ning vanadest on midagi kadunud. Vanad uskumused kestavad teatud sfäärides välja 19.-20. sajandini. Rootsiajal püsib olukord üsna samamoodi nagu 16. sajandil. Vahe on võib-olla selles, et Põhja-Eesti saab varem luterlikuks kui Lõuna-Eesti. Pühakud ei mahu luterlikku maailmapilti, luterlased ei omasta pühakutele sakraalset mõõdet pärast nende surma. Katoliiklased usuvad, et pühakud on olemas, nad on kuskil kõrgemal vaimsetes sfäärides ning neile on kergem ligi saada kui Jumalale, kuna nad on lähemal inimestele ning rohkem inimesed. Tõsisem murrang rahvausundis toimub 1720.-1730. aastatel, kui Eestisse jõuavad vennaste koguduse liikumise käimalükkajad. Mentaliteedis muutub midagi väga tõsiselt, toimub sisuline-usuline ärkamine ristiusule väga paljudes kihelkondades. Vanad
lähtub tõe armastusest. Selle tõearmastuse juured asuvad õiglustundes ja vabaduses. Uusparempoolsed * Pärast seda kui 1968.a. vasakpoolsed väljaastumised olid läbikukkunud ja vaibunud hakkasid noored intellektuaalid otsima uusi alternatiive. -) Konservatism kui poliitilis-kultuuriline hoiak ei ole uus nähtus. See oli tekkinud Pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni Inglismaal. -) E.Burke väitis, et inimene sünnib ebavõrdsena. Kuningavõim kehastab sakraalset järjepidevust mille hävitamine viib katastroofini. *) E.Burke seadis kahtluse alla arvamuse nagu oleksid mõistus ja teooria peamised vahendid ühiskonna tunnetamisel ja ümberkujundamisel. Ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid TRADITSIOONIDE, ETTEKUULUTUSTE, MORAALSETE VEENDUMUSTE JA TAVADE KOGUM. -) Kõige vanem prantsuse uusparempoolsete rühamdest on 1968.a. tekkinud "EUROOPA TSIVILISATSIOONI UURIMISE GRUPP". Alexis de Tosqueville
annaabi.ee 
