transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. Historitsism Tallinnas > Kaarli kirik Kaarli kirik on neoromaanistiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolph von Bernhard. Kirik pühitseti sisse 1870. Seal asetseb eesti esimene monumentaalmaal > apsiidimaal "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete...", mille autoriks on Johann Köler. Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega
Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik. Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu. Linnuse alumisel korrusel elasid sõjasulased ja teenijad, ülemisel korrusel elas aadlik koos oma perekonnaga
sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Rüütliks saamine
ehitusmaterjal oli savitellis, mõned põletatud, enamik ainult päikese käes kuivanud. Seetõttu ei ole ehitistest palju säilinud. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, aga neid kasutati peamiselt keldrites, kuna puudus sideaine. Ehitiste laed olid peamiselt puidust. Templikompleksid olid lisaks pühamule ka tähtsad ühiskondlikud hooned. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Tsikuraat suur astmeline tempel, tavaliselt u 50-60 m kõrge. Ehitati toortellistes. Tippu viis sakmeline käänakutega tee. Tipus asus ruum jumala kujuga. Kujutavas kunstis oli põhikohal skulptuur- enamasti ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid -steele ja vabafiguure. Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega).
11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses.
Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi. Hoonet vaadates on näha selle ideaali: täpselt läbi mõeldud detailid, tahutud kivid, mõõtmelisus jne. Neogooti stiil üleüldse rõhutab peamiselt stiili väliseid tunnuseid. Kusjuures dekoratiivdetailide põhiarsenal pärineb peamiselt kindluste ja kirikute arhitektuurist ( Vasalemmas näiteks massiivne nurgatorn, selle sakmeline katusevall ja laskepilud, tornikesed portikuse kohal ning katuse serval ). Mõisa ehitamiseks on kasutatud kohalikku dolomiitkivi, nn. Vasalemma marmorit. Nagu juba eespool mainitud ( tahutud kivid ), nõudis ehitusmeister Sinistov enne iga kivi kohaleasetamist selle sobivaks tahumist maas. Kogu need detailid annavad alust omistada mõisa projekteerimistöö K. Wilckenile. Konstantin Wilckeni autorlus on kindel hoone puhul Tõnismägi 10 Tallinnas,
sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. Aastal 6. Milline on Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Punasel alusel valge rist. Seda näeb Taani kuninga aias, mis asub Tallinna vanalinnas, Lühike jalg 9A. 7.Kas gootika mõjutas Talllinna Raekoja ehitust? Kuidas? Tallinna Raekoda on Põhjamaade ainuks gooti stiilis säilinud raekoda. Oma praeguse kuju sai raekoda aastatel 14021404, kui hoone ehitati kahekorruseliseks ja idaossa rajati torn. Teravkaarne arkaad, sakmeline serv (katuse juures). Profaanarhitektuuris pidid olema aknad neljakandilised. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? Vallikraav rajati 14.sajandil. Vallikraav täideti veega aastal 1325. Kraav täideti Ülemiste järve veega. Vallikraavi vesi suubus merre Paksu Margareta juures. Vallikraavist on tänaseks alles vaid Shnelli tiik. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Linnamüür valmis 1355. 1561
>neorenessanss Näiteks Muuga mõis, Saka mõis, Muraste mõis Historitsismi alaliigid: Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Tuudorstiil-tuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsism-riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2. Näited: Kaarli kirik, Eesti Panga hoone Estonia puiesteel, Sheli pangahoone Karja tänava nurgal, Kadrioru administratiivhoone, Aleksander Nevski katedraal, Oleviste kirik, Kanuti gildi hoone, Tallinna Jaani kirik, Rüütelkonnahoone Toompeal, Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8, Tallinna Reaalkooli hoone, kohvikuhoone Maiasmokk Pikk tänav 16. 3. Juugend- stiil sündis Inglismaal 19. sajandi lõpul, sealt levis edasi mandrile.
aastal läks see Kaitseliidu kätte.16 Peahoone juures asub maaliline park koos tiikidega. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki. 17 Kõrvalhooneid on säilinud vähe. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula. Eesti üks omapäraseid neogooti stiilis mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuline vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.18 15 http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml 16 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 17 http://kool.kaitseliit.ee/alumois 18 http://www.mois.ee/harju/alu.shtml 6 Arvamus Ma arvan, et mõisad mitmekesisus ja erinevad stiilid muutsid meie arhitektuuri, arusaama ja mõtet Rootsi ja Vene võimu ajast, peale Liivi sõja lõppu kuni I maailmasõja alguseni. Rootsi
Historitsismi alaliigid : 1 Elektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Sangaste mõis Tuudorstiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Alatskivi loss Kroonuhistoritsism - riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad – paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2 Neogootistiil - Neogooti stiil ehk neogootika (ka uusgootika) on arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Inglismaal. Selle populaarsus kasvas kiirelt 19. sajandi alguses, mil neogootika austajad püüdsid taaselustada keskaegseid arhitektuurivorme vastandina tollal valitsenud uusklassitsismile. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes, konstruktsioonid olid aga kaasaegsed
Seepärast ehitati Lääne-ja Kesk-Euroopas IX-XI sajandil arvukalt feodaalilinnuseid. Need rajati enamasti juba looduslikult hästi kaetud kohta: kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Algul olid linnused lihtsad puutornid, mis ümbritseti palkidest tara ja veega täidetud vallikraaviga. Alates XI sajandist ehitati peamiselt kivilinnuseid. Nende ümber tehti kaitsemüür ja vallikraav. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuvat tõstesilda mööda. Tähtsaim ehitis oli linnuse siseõues paiknev torn, milles asusid feodaali ja ta perekonna eluruumid. Torni ülemisel korrusel oli alati valve, alumisel laod või vangikongid. Ajapikku
Raekoja platsile pööratud peafassad toetub I korruse kõrgusele ja umbes kolmandikust hoone pikkusest moodustuvatele lahtistele võlvkaaristutele, mis lääneotsas lõpeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Hoone aknad on suhteliselt kitsad ja paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Raesaalis ja köögis on väiksemad aknad kui kodanikesaalis. Teise korruse aknad on neljakandilised ja suuremate kaunistusteta, enne 1962. aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega (aknaavad, nurgakvaadrid ja nisside raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud
Suurejoonelised on itaalia gootika profaanehitised, eeskätt linnavalitsushooned e. raekojad. Varaseima, Firenze Palazzo Vecchio ehitamist alustati ehitusmeister Arnolfo di Gambio poolt juba 1494.a. (lõpetati 15.-16.saj.). Hoone oli algselt kavandatud Medicite kindluslossiks, hiljem asus sinna signoria e. linnavalitsus. Nelinurkse põhiplaani ja ruudule läheneva fassaadiga kantkividest ehituse kolme korrust liigendavad kerged karniisid. Fassaadi liigendab ka ehitise ülaservas eenduv sakmeline galerii, sama motiivi on korratud ka galeriist kerkival neljakandilisel tornil. Kogu ehitis mõjub küllaltki raskepärasena, teatud kergust annavad vaid kahepoolsed ümarkaarsed aknad. Ka Siena raekoja - Palazzo Publico ehitamist alustati juba 13.saj. lõpus (lõpetati 14.saj.). Raekoda asub lehvikukujuliselt kujundatud väljaku Piazza del Campo ääres. See on monumentaalne telliskivihoone, mille alumise korruse kolmikorvad loovad mulje fassaadi
annaabi.ee 
