(Fjodor Dostojevski teosest "Vennad Karamazovid" inspireeritud "Passioon" 1980/ 2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,1988), flöödikontserdi (1995, Jean- Claude Gerard'i tellimus) ja vioolakontserdi (1997). 80. aastatel pälvisid tähelepanu tema
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal.
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III
vabariigi valitsuse otsusega 30. juunist 1926.a. sai Põltsamaa linnaks. Esimene linnapea oli kolonel Martin Terras 1927.- 1930. a. 1929. a. valiti linnapeaks Georg Kold, kes alustas linna heakorrastamist, rajas puukooli, korrastas lossi, sillutas tänavaid. Ehitati rannahoone ning rajati supelrand, elanike kaasamiseks asutati Põltsamaa Kaunistamise Selts. 1930-ndatel aastatel varustati kõik tänavad elektrivalgusega oma elektrijaamast. Põltsamaad 1930-ndatel aastatel kirjeldab kogumik "Sakalamaa elu" kui tagasihoidlikult elavat tööka rahva linna: lisaks ETK veinitehasele ja puuvilaaiale oli siin rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, hulk suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis läbi linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul
Sellel kaardil talu nr. 53 peremees oli "Sareme Jörgen" (Jüri rootsi keeles). Pärastistel kaartidel on sellel kohal Laidu talu. Edasisel uurimisel aga selgus, et Sareme on hoopis Saaremäe, läheduses voolav oja läheb mööda Riiumäest ja ojal oli nimi Laiduoja. Põhjasõja ajal oja ääres olnud neljast talust jäi järele ainult Saaremäe talu ja sai uueks nimeks Laidu. Hüpotees Saaremaa päritolust langes kokku ja kindral Laidoner jääb põliseks Sakalamaa kodanikuks. Kindral põlvneb Laidu Jüri nooremast pojast Jaagust. Kuna selleks ajaks tekkinud 2 Laidu nimelist talu oli vaja eristada, siis kirjutati noorema peremehe nime taha "noor", seega Laidunoor kirikukirjades, mis mõisakirjades moonutati. Nii saadigi Laidoner. Hea pildi annab suguvõsa kohta järgmine redel: 1. Saaremäe ehk Laido Jüri ( sünd. 17. sajandi keskel, surn. 1717. ja 1722.a. vahel). 2. Laido Jaak (vakuraamatus 1722 "Laido Jak" ). 3. Laido Aadu. 4
Samal aastal alustati regulaarlendudega liinil Tallinn-Stockholm. 1923. aastal alustas Aeronaut 9. veebruaril talviseid postilende Soome. Kaks päeva hiljem, 11. veebruaril, alustas lennufirma Soome Aero OY lennuliiklust Tallina ja Helsingi vahel. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil. 1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10.juulil avati Sakalamaa esimestel lennupäevadel Viljandi lennuväli. 1932. aastal avati ka uus lennuliin Tallinn-Riia-Varssavi. Loojaks oli Poola lennufirma LOT ja avamiskuupäev oli 17. august. 1934. aasta 2.mail avati Ülemiste tsiviillennuväli. Esimene Eestis konstrueeritud õppelennuk ES-ENN valmis sammuti 1934. aasta mais. 1935. aasta 13.detsembril sai esimene eestlanna, Inna Rostfeldt, lendurikutse Eestis. 1936. aastal jõustus õhusõiduseadus. 1939. aastal asutati Eesti Lennuliinide aktsiaselts AGO. 1940
a. suurem sõjakäik. Ümberkaudsetelt maadelt olid sakslased võtnud hulga vange. Nad ähvardasid need tappa, kui kantsi valitsejad ei alistu ja end ristida ei lase. Siis tapsidki sakslased piiratute silme all kõik vangid. Palju kaitsejaid langes, aga ellujäänud püüdsid vaprasti võitlust jätkata. Et kantsis oli aga palju langenuid ja haavatuid ning veest tuli suur puudus, siis lubasid eestlased ristiusu vastu võtta. Varsti läksid eestlased kuulsa Sakalamaa vanema Lembitu juhatusel sakslastele ja nende abilistele kätte maksma. 1211.a. liikuski Lembitu vägi lõuna poole. Jõudes üle praeguse Säde jõe, hävitasid sakalased seal oleva ristiusu kiriku. Saarlased ilmusid oma laevadega Koiva jõe kaudu liivlaste vanema Kaupo kantsi Turaida alla ja laastasid seal ümbruskonda, võttes kaasa hulga sõjasaaki ja viies vangi naissi ja lapsi. Eestlaste edukas sõjategevus ei saanud aga kaua kesta, sest varsti ilmusid Saksamaalt vaenlaste suured abiväed
enamik Kaitseliiduga seotud arhiivimaterjalidest hävitati seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga 25 Kasutatud allikad Kirjandus: Merike Jürjo ,,Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988-2008" Tallinn, Kuma 2008, LK 13-14;20-21;22-23;25-26; Eesti Vabariigi Kaitseministeerium ,,Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele" Tallinn, Kaitseministeerium, 2003 Alfred Kivirähk ,,Kaitseliidu Sakalamaa malev 1917-1937" Viljandi, Sakalamaa maleva staabi kirjastus; 1937 LK 39, 43, 87-89, 111-112, 117 Meelis Laanemets, Rene Viljat ,,Kaitseliidu Järva Malev 1925-1940" Paide, Kuma, 2009 LK 8 Leho Lõhmus ,,Nõmme Kaitseliit" Tallinn, Koolibri, 2009 LK 15, 54 Priit Silla ,,Kaitseliit Sakala malev 1937-2002" Viljandi, 2002 LK 15, 44-51, 99 Lauri Almann ,,Eesti riigikaitse juhtimine" Tallinn, Kaitseministeerium, 2002 LK 41 Perioodika: Iris Assad ,,Augustiputsi päevil telemaja kaitsel" Kaitse Kodu
Väga olulisteks teemadeks on talle kodu ja kodumaa. Ta on öelnud: "Side kodu, vanematega on mul endal väga tugev. Isa mõjul kasvas suhe maasse, rahvasse, kodusse justkui märkamatult minugi sisse." Tema laulude südamlike sõnade autor on sageli ta ise. Eespere tuntuimad laulud on "Kodu on püha" ja "Ärkamise aeg" (1984), viimane neist oli 1980. aastate II poolel eestlastele eriti oluline. Rahvuse probleeme käsitlevad ka mitmed Eespere loodud suurvormid, nagu kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast" (1982). Lisandunud on aga ka vaimulik temaatika, nagu teostes "Kaks jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile (1986) või "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile (1990). Olav Ehala (31.07.1950 Tallinn), helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975
Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse - sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. Muistendit on kasutanud oma ballaadi "Ohver" loomisel Lehte Hainsalu. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal võis kunagi seista ka muinaslinn. Arvatakse et Helme ja Karksi ongi need kaks Sakalamaa kantsi, keda Kaupo Läti Henriku järele aastal 1211 ära põletas, keda sel ajal Ovele ja Purke nimetati. http://et.wikipedia.org/wiki/Helme_ordulinnus 27.03.12 kell 19.45
lahkuma Eesti alalt. 21. September- Madisepäeva lahing- eestlased tegid viimase meeleheitliku katse ristirüütleid liivimaalt välja ajada. Selleks koguti kokku kõikide maakondade malevad ja appi ka vene vürstid Pihkvast ja Novgorodist, kogenud ristirüütlid, mõõgavennad otsustasid anda ennetava löögi eestlaste kogunemiskohale Viljandi lähedal. Lahing toimus eestlastele ootamatult, ohvrid lid väga suured, langes ka vastupanu peamine organiseerija Sakalamaa vanem Lembitu. 1219. Taani kuningas Valdemar II saabus laevadega Tallinna sadamasse. Taanlased saavutasid võidu. Mõnede pärimuste järgi tuli võit taevast sadanud punase valge ristiga lipu tõttu-sellest sai Taani lipp. 1220.a toimus võiduristimine, kuna alistamise väliseks märgiks peeti ristimist. 1220.a suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas kuninga Johaniga ja piiskoppidega. Suur saarlaste malev hakkavs nendega võitlema ja linnus põletati ningi kõik 500 rootslast
Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt
Pärast seda ei julgenud nad enam niipea vastu hakata, ehk küll raudne orjaikke neid raskemini rõhus kui enne suurt mässu. Eestlane unustas ajutiseks oma rahvuse, unustas esivanemad ja nende vabaduse, ja pikk, raske uni algas. Villu võitlused 1 Mitusada aastat on sellest nüüd mööda läinud ja mõistlik lugeja usub vist ilma meie tunnistusetagi, et selle jutu kangelast enam elus ei ole. Aga kui ta tänapäeval veel elaks, armastaksime me teda vist niisama, nagu terve Sakalamaa omal ajal teda armastas. Vaenlasi ei võinud temal õiguse pärast ollagi; ja kui neid siiski juhtus olema, siis võisid need ainult inimesed olla, kes tema sõpruse väärilised ep olnud. Kõik vanade sõnumite allikad on sepp Villu kiitust täis; kõik tunnistavad järeletegemisväärse ühtlusega, et sepp Villu kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Üksainuke ajalookirjutaja -- vist veetõbine -- teab veel juurde
annaabi.ee 
