· Balti keti loosungid · Tagajärjed · Pildid · Kasutatud materjal Balti Kett · Oli rivi mis loodi kolme Balti riigi vahel Läti, Leedu ja Eesti, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet · Toimus 23.08.1989 · See oli 620 km pikk · Selles osales 2 milj. inimest kellest 400000 olid Eestist · See ulatus Tallinnast Vilniuseni Juhid, organisaatorid · Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded (Eesti rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajudis) ja Balti nõukogu · Idee väljakäija Edgar Savisaar · Korraldustõid kordineeris Andrus Öövel Põhjus, rahvustunne · V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi · Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus"
asukoht. Sõja korral oleks eestlastele ilmselt kõigepealt appi tuldud, asume me ju ikkagi peaaegu Lääneriikide hulgas (muidugi kui oleks appi tuldud...). Iseseisvumises võib märgata ka sarnaseid jooni. Olid ju kõik kolm riiki vaevelnud Nõukogude okupatsiooni raudses rüpes. Samuti võib suureks saavutuseks lugeda rahva väga ulatuslikku liikumist ning poolehoidu. Nii Eestis kui Lätis loodi Rahvarinne (Lätis oli juhiks Ivans), Leedus samasisuline organisatsioon "Sajudis", mille etteotsa astus Landsbergis. Ühtne vabadusvõitlus tingis ka Balti Nõukogu loomise 1989, mille esimeseks suuremaks ürituseks ning seeläbi ka ühtsuse tõestamiseks oli Molotov-Ribbentropi pakti 50-ndale aastapäevale pühendatud Balti kett. 23.08.1989, mille suurejoonelisust ning tõelist ühtekuuluvustunnet tundsin ma isegi. Ka majanduses oli kõigil kolmel raske ammendamatust idaturust loobuda (taas on selles osas tegelikult Eesti võimalused parimad).
reformidele ja avalikustamisele. See tekitas segadust kommunistidele ning püüdsid takistada Leedu iseseisvuse väljakuulutamist 16. veebruaril 1988. aastal 70. aastapäeva puhul kavandatavat massidemontratsiooni. Leedu linnad olid sõjaväe ja miilitsa ning julgeoleku valvsa pilgu all - Demonstreeriti hirmu ja anti alust ägedamale kriitikale võimude vastu. Toetust sai reformistliku Eestimaa Rahvarinde loomisest, mis ergutas Leedu Kommunistliku partei reformimeelseid. "Sajudis" (1988-1990 iseseisvusliikumine) - 1988. aastal moodustati 35-liikmeline initsiatiivgrupp Perestroika toetuseks, mis sai Leedu Taassünni liikumise ehk Sajudis tuumikuks. Sajudis - Pool liikmeskonda olid LKP liikmed. 1988. aastal toodi demonstratsioonidele rahvuslipp ja sümbolid ning nõuti suveräänsust, looduse ja rahvuskultuuri kaitset. "Roheline marss" - Sajudise poolt korraldatud demonstratsioon, mis kaasas väikelinnu ja asulaid. 1988. aastal esimest korda üle
sõjalise jõuga okupeeritud ja seejärel annekteeritud NSV Liidu koosseisu. Kogu protsess oli rahvusvahelise õiguse kohalt täiesti õigustühine. NSV Liidu juhtkond oli aastakümneid üldse eitanud Molotovi-Ribbentropi pakti juurde kuuluvate salaprotokollide olemasolu. Samas ei suudetud vastu seista antud teema aktualiseerumisele. Balti keti korraldamisest 15.juulil 1989.aastal toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel
1987.a. kiitis Euroopa Nõukogu heaks resolutsiooni, mis nõudis Balti rahvastele enesemääramisõigust. Õigluse taastamist Baltimaade suhtes taotlesid Euroopa riigid ka eraldi, teistest järjekindlamalt SBr. Ja Taani. Muutus ka Rootsi ametlike ringkondade suhtumine. Taasiseseisvumine 1987.a-st simultaansed protsessid Baltimail. (Eestis Hirvepargi miiting) 1988.a. juhtkonnavahetused (Eestis K.Vaino asemel V.Väljas), luuakse rahvarinded (Eestis, Lätis), Leedus Sajudis. Lätis ka kodanike komiteede liikumine. 1989.a. keeleseadused Eestis ja Leedus riigikeeleks rahvuskeeled. 23. aug.1989 "Balti kett" 600 km inimkett (2 milj. in.) Tallinnast-Riia-Vilniuseni märts 1990 liiduvabariikide ülemnõukogude valimised. Enamus võtsid vastu suveräänsus-deklaratsioonid (Eestis 1988, 16. nov. juba) Leedu kuulutas iseseisvaks järgnes maj.blokaad jaan. 1991 Leedus ja Lätis üritatakse teost. Riigipööret. Vilniuse teletorni kaitsmisel hukkus 14. in
25.märts mälestatakse küüditatuid ja asutatakse Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit ,,Memento" 26.märts RR toetust omavad kandidaadid on ootamatult edukad NSVLi rahvasaadikute valimistel. Minnakse üle vööndiajale senise Moskva aja asemel. 1.aprill Tartu Ülikoolis taasavatakse Eesti ajaloo kateeder. 13.-14.aprill Eesti RR, Läti ,,Tautas Fronte" ja Leedu ,,Sajudis" korraldavad Tallinnas I Balti Assamblee. 18.mai ENSV Ülemnõukogu võtab vastu otsused üleminekust isemajandamisele ja nõudest MRP kehtetuks tunnistamist allakirjutamise hetkest alates. Juuli-august Rahutused tulenevalt ENSV Ülemnõukogu aina rohkem muulasi kõrvale tõrjuvast poliitikast. Peamised streikijad on IL, sõjaveteranid ja töölisettevõtted. 23.august MRP 50.aastapäev
ning jõudis sisuliselt juba mõne nädalaga lõpule, sest ajalooliste tõsiasjade vastu ei leidunud kellegil tõsiseltvõetavaid argumente. Nii tugevnesid ühiskonnas lootused, et seoses 23. augustiga avaldatakse ka komisjoni järeldused, mis selgelt näitasid NSV Liidu jõupoliitikat Baltimaade suhtes 1939.a. ning sellest tulenevaid järeldusi. Balti keti korraldamisest 15. juulil 1989.a. toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist
Juuni alguses kogusid sajad tuhanded inimesed Tln lauluväljakule, kus lauldi Eestile vabadust. Võimud ei suutnud kontrolli tagada. Moskva oli sunnitud järelandmistele. · Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas · Eestist levis laulev rev. Edasi Lätti ja sealt Leetu. · Aprillis 1988 loodu erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, mis levis ka Lätti ning Leetu ( Sajudis). · 1988 nov teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas end suveräänseks autonoomia NSVL raames. · Moskva üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvulastele konkurentsi pakkuda. · 23.aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus
immigratsiooni tuleb tõkestada, nõuti ka kultuurielu detsentraliseerimist. Viimane kujutas seda, et loominguga tegelevad inimesed üritasid välja tuua valupunkte. 88 aasta 13 aprillil käidi välja idee Rahvarindest. RR see pidi olema massiliikumine perestroika toetuseks. Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul samalaadsed liikumised tekkisid ka Lätis ja Leedus, kus Leedus kandis nimetust Sajudis ning Lätis Tautas Fronte. Järgmisel päeval 14 aprillil toodi Tartus toimunud Muinsuskaitse päevadel välja Eesti lipp. Maid ja Juunit (suve) on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Ühest selgitust sellele on suhteliselt raske. See oli pigem periood kui lehvitati lippa ja lauldi isamaalisi laule. Mais sai väga populaarseks Alo Matiseni 5 isamaalist laulu. 1 NELJAPÄEVANE TUND PUUDU Kui seni erinevatel sündmustel oli tollane riigi valitsus ametlikest asjadest kõrvale
Tekkis küsimus, kui kehtib see, mis palju saab iga riik öeldakse Tallinnas. otsustada enda riigi küsimustes MITMEPARTEILIS MITMEPARTEILIS MITMEPARTEILIS ED ED ED NSVL paragrahv 6 Eestis tühistatakse 11.01.1990 07.12.1989 23.02.1990 Alternatiivsed Rahvarinne TF Sajudis 14.96.1988 võimuorganid Eesti oktoober 1988 Kodanike Peakomitee Leedus määratakse 11.11.1989, neil oli Gorbatsovi valimised Gorbatsovi valimised eesmärk taastada Eesti 11.03.1990 24.02.1990 nagu ta oli enne II MS Leedu parlament
räniteedist ja Liidust väljaastumisest. “Andetu ja abitu” keskus jättis nad karistamata ning näitas sellega halba eeskuju Venemaale, Ukrainale ja teistele liiduvabariikidele. Kogu see “kurbmäng” tipnes septembris 1991 Riiginõukogu “ebaseaduslike” otsus- tega Balti riikide iseseisvuse tunnistamise kohta. Balti natsionalistlikud rahvarinded asusid Rõžkovi sõnul perestroika teise, destruktiivse etapi (alates 1989. aasta kesk- paigast) kuulutajate eesotsas. Leedu rahvarindest Sajudis kirjutab Rõžkov üllatavalt palju, pisiasjadeni välja. Kompartei ja KGB poolt looduna pööras see natsionaal- radikalismi, mida soosis kahekeelne “perestroika arhitekt” Aleksandr Jakovlev. Baltikumis oli peamine kurja juur Landsbergis, kelle kõiki ettevõtmisi juhtisid lääne eriteenistused. Rõžkov tunnistab, et 13. jaanuaril 1991 saavutasid separatistid Vilniuse teletorni juures poliitilise võidu. Verised sündmused, millest Gorbatšov
annekteeriti Klaipeda piirkond; 1926. aastal riigipööre, Antanas Smetona haarab võimu, opositsioon surutakse maha, Smetona valitseb diktaatorina kuni 1940. aastani; pidevad territoriaalsed tülid Poolaga; 1939. aastal loovutas Klaipeda Kolmandale Reichile; 1939. aastal sai Nõukogude Liidult baaside sisselubamise eest Vilniuse; 1940. annekteeritakse Nõukogude Liitu; 1941-1944 Kolmanda Reichi okupatsioon; 1944-1988 Nõukogude Liidu koosseisus; idabloki lagunemise ajal tegutseb Sajudis, taotleb demokraatiat, ajaloolist tõtt ja leedu keele õigusi; massimiitingud; 1990. aasta märtsis kuulutab esimese nõukogude vabariigina iseseisvust; Nõukogude Liidu reaktsiooniks on majandusblokaad; jaanuaris 1991 hukkub 14 inimest kui Nõukogude väed Vilniuse teletorni ründavad, juulis 1991 hukkub OMON-i rünnakus Medininkai piiripunktile seitse Leedu piirivalvurit; 36. Holland XX sajandil 1890
annaabi.ee 
