fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paepealsetel asuvad loomullad,seal on väga õhuke huumusekiht. Taimeliike on rikkalikult aga kasv on kidur. Soodsalt kasvavad sügava ja tugeva juurega taimed nagu lutsern ja mesiaks.Kuluurtaimest
Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja
Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja tolmuosakesed osaliselt ümber paigutatud järgnevasse tekstuursesse sisseuhtehorisonti. (Mullateadus 2012) Leostunud muld – Ko
tegemist on nõmmemetsadega sambliku kasvukohatüübis (Paal 1997). Seda näitab ka mullastik happelised, õhukesed kuni keskmise sügavusega leedemullad kuivadel liivadel (Maa-amet 2006). Kauksi on asustatud kõrgemate pinnavormide ja luidetega, mis sobivadki sambliku kasvukohatüübi kirjeldusega. Joonis . Kauksi puhkekeskus nõmmemetsas (OÜ Kauksi rand). Taimestik nõmmemetsas on kidur ja liigivaene ebasoodsate mullatingimuste tõttu. Liiva väike veemahutavus on põhjuseks, miks sademetevaesel ajal muutub pindmite mullakiht liiga kuivaks. (Lõhmus 2004) Pinnalt kuivab muld tihtipeale läbi, seega seal kasvavad vaid kuivust taluvad liigid (Paal 1997). Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd (Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik, harilik kukemari, nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari.
vesi liigub pinnast ja veekogusid pidi taas merre. Maapinnale langenud sademete maasse imbunud osa täiendab põhjaveevaru. Et kevad ja sügisperioodil ülejääv vesi saaks kiiresti maasse valguda, peab põhjaveetase olema piisavalt sügaval ja maapind hea imamisvõimega. Põhjavesi liigub raskusjõu mõjul kõrgematelt aladelt madalamatele, jõudes filtratsioonivooluna allikatesse, pinnaveekogudesse või merre. Sademetevaesel ajal toimub põhjavee väljavool pinnaveekogudesse kõrgemate alade põhjaveetaseme alanemise arvel. Ilma põhjavee juurdevooluta jõed kuivavad või muutuvad suvel veevaeseks. Joonis 2 Vee ringkäik looduses 5 Põhjavee toitumine Sademete keskmisest aastasummast 600800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%
või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks. Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peaksite järgima soovituslikke nõudeid: salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast; kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani; kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates salvkaevu ümber 2 m sügavune ja 0,7-1
koreselistel liustikujõesetetel kujunenud koreserikkad mullad. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel. Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Rähkmuldade huumushorisont on kaltsiumirikkuse tõttu huumusrikas ja struktuurne. Varis laguneb kiiresti ja mullapinnale ei moodustu looduslikus olekus tüsedat kõdukihti. Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad
Alusmets hõre, sagedamini esinevad paakspuud, pajud, kadakas, pihlakas. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi liikuv ja perioodiliselt muutuv. Suvel, sademetevaesel perioodil põhjavesi langeb ja ladestunud orgaaniline aine hakkab intensiivselt lagunema. Kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, järgnevad kuusk ja sanglepp. Esineb ka segapuistusid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III, sanglepikud on mõnevõrra tootlikumad. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas, magesõstar, näsiniin, vaarikas
Lähtekivim algab 56-cm-st ning on selgelt välja kujunenud. Muld on värvuselt kollakaspruun ning lõimis on kerge liivsavi, mõõdetud pH on 6,8. Struktuur on selles horisondis keskmiselt pähkeljas. Lähtekivimis esineb väga nõrgalt rähka, juurestatus on väga harv. Vähe arenenud mulla profiili järgi võib öelda, et tegu on rähkmullaga. Seda toetab ka fakt, et muld on koreserikas ja keemine algab 30 cm sügavuselt. Samuti on selle rohumaa osa kohta elanikelt teada, et kannatab sademetevaesel perioodil põua all. Mulla šiffer on siiski Ke, nõrgalt erodeeritud rähkmuld. Muldade klassifikatsioonis kuulub see erodeeritud muldade alla. [4] 15 Joonis 8. Rohumaakaeve profiil 5.2.1 Levik ja osatähtsus Erodeeritud muldi on kogu Eesti muldkattest 1,2% ning põllumaadest 3,1%. Erodeeritud mullad on laialt levinud Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, Tartus, Põlvas, Vastseliinas,
1.4. Nõmmerohumaade tüübirühm- tekkinud nõmmemännikutest raie või metsatulekahju tagajärjel, samuti lahtiste luidete kinnikasvamisel. Tavalisemateks eluvormideks on puhmad, levinud ka samblikud ja samblad. Tüüpiliseks on eriti kserofüütsed kõrrelised (liivtarn, haguheinad, jäneskastik, liiv-vareskaer). 1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel. Põhjavesi sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised horisondid läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt.- laugetes nõgudes, rabade äärealadel. Põhjavee tase suhteliselt kõrge (võib tekkida rabastumine). 1.5. Palurohumaade tüübirühm- kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest. Levinud kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Kooslused on võrdlemisi liigivaesed. 1.5.1
Leesikaloo-kadastik 1.2. KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl) Reljeef: nõrgalt lainjad paetasandikud, mikroreljeef tasane või madalate mätastega. Muld: õhukesed paepealsed mullad Kh´´, rähksed-, liivsavi- või saviliiv rendsiinad K´´. Paas on 10-30 cm sügavusel, mullapeenes on kõrge huumusesisaldusega, neut- raalsele lähedase reaktsiooniga, pHKCl 6,0-7,5. Veereziim: muld on väikese veemahtuvuse tõttu sademetevaesel ajal kergesti läbikuivav, reljeefi nõgudes võib olla ka ajutiselt liigniiske; põhjavesi on sügaval. Puurinne: enamasti domineerivad männid, kuid on ka kuuski (männi-kuuse segapuistud) Kuused on tihti okslikud ja juurepessust kahjustatud, arukased ja tammed kõveratüvelised, boniteet III IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran.
metspipar, koldnõges, ussilakk jne. aladel ojade ja jõgede läheduses. Iseärasused: Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala Sõnajala (sj) kasvukohatüüp - salumetsade Põhjavesi liikuv ja perioodiliselt muutuv. Suvel, mikroreljeefi; madalamatel reljeefi osadel, peamiselt sademetevaesel perioodil põhjavesi langeb ja 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja ladestunud orgaaniline aine hakkab intensiivselt turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. lagunema. Kujunevad glei või soostunud mullad, tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos
annaabi.ee 
