2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises laos on omanikuks klient (kokkulepe pikemaks ajaks). 3.Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Laopidamist kontrollib privaatlaos kauba omanik ehk laopidaja, kõik allub tema kontrollile. Avalikus laos kontrollib laotööline(ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest, kontrollib kas laotööline või kaubaomanik. 4. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud ? Püsivkulud tekivad üldjuhul privaatlaos, muutuvkulud tekivad avaliku ja lepingulise lao kasutamisel. 5.Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ? Avalike ladude pidajad on üldjuhul suuremad logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted
• Laojuhataja laotöötaja klient 5.) Mis laod on hulgilaod? jaotusterminal • imporijate ja hulgimüüjate laod vahelaod 6.) Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul jaekaubanduse ladude puhul • hulgikaubanduse ladude puhul 7.) Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted • ekspedeerijad,vedajad, raudtee ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted 8.) Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti? lao personal, tööaeg, töö kvaliteet lao seadmed, lao inventar, lao personal • lao ruum, lao seadmed, lao personal 9.) Kaupade väikse ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem • hoiustamise efektiivusus töö tootlikus ja efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 10
privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?
Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu kõige ökonoomsem alternatiiv. 3) Avalik ladu ehk hotell-ladu - Avaliku lao pidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). 4) Lepinguline ladu - Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on Iepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõImitud enamasti pikaajaline kokkulepe. 16) Pakendi funktsioonid logistikas lk 294-295 Mahutamine
Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine,
kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu
sihtpunkti. 3)Distributsioon- ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. 4)Kliendi rahulolu tagamine 3. Ladude liigid Privaatladu- optimeerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod. Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel)
Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao operaator ei oma ladustatud kaupa ja laoettevõte on üldjuhul sõltumatu firmadest, kelle kaupu ta ladustab. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn)
LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad? Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte?
6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust 2 kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping
Ettevõte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Kasutajaks kauba omanik. Enamasti hulgifirmade ja tootmisettevõtete laod. Mõttekas suurte koguste stabiilsel ladustamisel 3· Avalik ladu (laohotell). Lao omanik ja -pidaja pakub ladustamisteenuseid paljudele klientidele. Reeglina omab ladu, sisseseadet, tehnika, kuid mitte laos asuvaid kaupu. Avalikud laod on enamasti spetsialiseeritud laofirmadel või suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid). Ladustamisteenused sageli lepinguta või lühiajaliste lepingute alusel. 4. Lepingulised laod. Avaliku lao erivariant, koostöö laoteenuste osutaja ja kasutaja vahel, kus laopind, vajalik tarkvara, tööjõud ja management korraldatakse klientfirma logistilise süsteemi spetsiifilistest vajadustest lähtudes. Tavaliselt pikemaaegsed lepingud. Sageli eeldab ka täiendavate teenuste osutamist nagu jaotusvedu, pakkimine, sildistamine, kasutusjuhenditega
telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta, grafoprojektori kiled, televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid, vihmavarjud, polster, pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber. * Nimetatud asju valmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik PILET nr. 21 1. MEREMAJANDUS JA MERENDUSKLASTRID Meremajandus on süsteem, mille elementideks on laevandus, sadamad, sadamaoperaatorid , merendusalane teenindus ja vahendustegevus, laevaehitus ja remont, laevade seadmete ja aparatuuri tootmine, vesiehitus, mereturism, huvilaevandus ja rekreatsioon, avalik sektor ning teised mere- ja rannikupiirkondade majandusega seotud valdkonnad. Eurostatistika andmetel moodustab SKP Taani, Rootsi ja Soome 50 km laiusega rannikuvööndis elaniku kohta 20000-140000 eurot aastas. Samad arvud Poolas ja Balti vabariikides moodustavad vaid 2000-12000 eurot
privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?
avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?
annaabi.ee 
