Kes on saate Me armastame Eestit võistkondade kaptenid? Vastus: Mihkel Raud ja Peeter Oja Tagasi Kes on pildil 50 Vastus: Martin Algus Tagasi Kes on pildil 30 Vastus: Margus Prangel Tagasi Saatejuhid 30 Mis saate saatejuht on Erki Sarapuu? Vastus: Võimalik vaid venemaal või Kõige naljakamad koduvideod Tagasi Saatejuhid 50 Kes on saate Mis? Kus? Millal? saatejuht Vastus: Saates on saatejuhi isik varjatud Tagasi Kes on pildil 40 Vastus: Jaan Rekkor Tagasi Kes on pildil 20 Vastus: Merle Palmiste Tagasi Varia 50 Mis on läbi aegade kõige vaadatum Eesti saade? Vastus: Tantsud tähtedega Tagasi Näitlejad 10 Mis näitleja mängib sarjas "Kättemaksukontor" Marion Pärna? Vastus: Kadri Adamson Tagasi Näitlejad 50
Arvamuslugu Kodutunne Kirjutan arvamuslugu saatesarjast Kodutunne, sest tahan analüüsida saate tegijate kõne, käitumist ja välimust. Tahan edastada Teile oma arvamust sellest saatest. Mina arvan, et Kodutunde saatejuht Anneli Lahe peaks olema natuke emotsionaalsem. Mulle meeldib saatejuhi juures see, et tema kõne on selge ja diktsioon hea, kuid kõige rohkem meeldib mulle tema juures see, et ta teeb oma kõne huvitavaks. Tema jutu mõttest saan alati aru ning mulle meeldib, et ta ei kasuta erinevaid häälitsusi. Mõnikord on tal rääkimisel abiks käed, kuid see mind ei häiri. Kõne tempo on tal valitud hea. Kodutunde saate tegijatel pole stuudiot, iga saade on erinevas kodus.Näidatakse iga tuba enne ja pärast remonti, see mulle selle saate juures
teise töökoha taotlemiseks. Loomulikult nõuab eesmärgikeskse CV kirjutamine rohkem aega ja vaeva kui klasikaline CV, kuid on ka mõjuvam. Eesmärgikeskse CV suurim erinevus teistest CV tüüpidest on selles, et ta on suunatud tulevikku. Meenutagem, et klassikaline CV vaatab minevikku ( loetleb varasema töö- ja hariduskäigu) ning isikukeskne CV keskendub olevikule ( toob esile kandidaadi oskused ja võimed). Tulevikunägemus esitatakse eesmärgi kujul, näiteks: Otsin saatejuhi kohta TV meelelahutussaates, kus võiksin leida rakendust oma koomiku- ja mustkunstioskustele..... On hea , kui kandidaat suudab näidata, et tema eesmärk kasvab loomulikul viisil välja tema varasemast töökäigust: .... mille olen omandanud ja välja arendanud kolmeaastase lavapraktikaga salongitsirkuses ja stazeerimisega Londoni Kõrgemas Teatrikoolis. Seejärel tuleks keskenduda oma oskustele ja võimetele, näidates, kuidas kandidaat nendele
asjatundmatu isiku või grupi poolt tehtud veenmine · isikud või grupid, kellega inimene ennast samastab, on mõjusamad veenjad · atraktiivsema välisemusega veenjal on suurem mõju · veenmine on tulemuslikum juhul, kui see isik, kellele mõjusus on suunatud, eitaju paletükivust või kellegi sihilikku soovi teda mõjutada · jne (Bachmann, Maruste, 2001) Minu ema ütles ükskord mulle ühe TV saatejuhi kohta,et talle see saatejuht ei meeldi. Aga ta ütles ka seda, et ta teab, et see inimene mulle ei meeldi ja ma olen seda korduvalt rääkinud. Ta tunnistas seda, et minu hoiak selle saatejuhi suhtes on mõjutanud tema hoiakut, kuigi varem oli ta suhtumien sellesse saatejuhti positiivne või vähemalt erapooletu. See, kuivõrd sügavalt ja adekvaatselt teabe vastuvõtja on suuteine sõnumis sisalduvat oma
"Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99 teatri näitleja Sergo Vares Paljud teavad Sergo Varest Kodu keset linna Henrina «Kodu keset linna» süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat ning sellepärast pidi realkooli poisi Henri Tamme hakkama mängima Sergo Vares
Analüüs Vikerraadio neljapäeval, 10. detsembril 19.00-21.00. Saade: Reporteritund. Kliimamuutuste mõju. Tegemist oli arutleva saatega, kus tuli juttu paljudest kliimaga seotud muutustest ja teguritest – kliima koostis, õhu koostise olemus, süsihappegaasi mõõtmine, keskmised temperatuurid Maal, taastuvenergia, elektri tootmine ja selle hinnad. Saates väljendati oma arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saatejuhid
com/watch?v=cbvvS_2Byv8 Saatejuht Marianna Minsker intervjueeris Venemaa psühholoogi, juristi, tele- ja raadiosaatejuhti, mitmete raamatute autori - Mihhail Labkovskit. Antud dialoogis arutatakse suhete keerukust meeskonnatöös. Selles intervjuus Marianna on retsipient, ehk info vastuvõtja ja Mihhail – kommunikaator, teisi sõnu infoandja. Vestlus toimub sõbralikus atmosfääris. Dialoog kestab ligikaudu tund aega. Intervjuu viiakse läbi lähikohtumisel, istudes üksteise vastu. Saatejuhi küsimused on avatud ja nõuavad pikki, põhjalikke ja erinevaid vastuseid. Vastused nõuavad põhjendusi, millega Mihhail, eksperdina tuleb väga hästi toime. Kasutab oma sõnavaras korrektset keelt, ei ole slängi, ega roppsõnu. Infoandja väljendab ennast väga selgelt ning lihtsas keeles. Kodutöö autor ei märganud kommunikaatoril parasiitsõnu. Mihhail Labkovski annab nõu, kuidas tööandjale muljet avaldada, oma CV silmapaistvamaks muuta ja saada oma unistuste töö
Mida teie arvate? Kuidas teatada tähtsaid uudiseid? "Mida teie arvate?"-on jutusaade, mille saatejuhiks on Maire Aunaste. Saade on eetris igal reedel kell 20.05. Minu jutusaade oli eetris 20.Novembril 2009.aastal. Stuudio iseenesest näeb välja suur. Lava on sinine ja laval istuvad eksperdid koos saatejuhi Maire Aunastega kes ekspertidele küsimusi esitab.Stuudios on samuti ka stuudiopublik, kes kõigele kaasa elab.Stuudios on suur televiisor, kuhu on kirjutatud"Mida teie arvate".Samuti näeb sealt lavastatud klippe antud saate teema kohta, mida esitavad eesti näitlejad. Me planeerime elu ette, ja sageli lähebki kõik justkui õlitatult,ent elul on meile alati varuks ka üllatusi. Piisab kohatust käepalumisest või titeuudisest ja elu ongi segi pööratud. Kuidas aga neis olukordades käituda
juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades"
vastu midagi oleks aga hoolikamalt võiks siiski vaadata, kelle hääled omavahel kokku sobituvad. Ehe näide oli viimane saade, kus külalisteks olid: Alina Karmazina, Diana Klas, Tatjana Mihhailova ja veel keegi, kelle nimi mulle kahjuks meelde ei tule. Kui üks seltskonnast hääle alla kisub, siis ülejäänutel ei jäägi muud üle kui ka hääl madalaks lasta. Oli väga paha kuulata küll. Ma ei ole väga hea musikaalse kuulmisega inimene aga selle eristas mu kõrv kohe. Mis veel saatejuhi kohta öelda, Sander ei istunud kordki ühelgi laual. Vähemalt mina seda ei ole näinud aga Jüri Nael istub pidevalt laual ja vehkleb seal elu eest. See on väga häiriv. Kindlasti võiks Naela saates ka muusikud elavat muusikat teha, kas või trianglit mängida, oleks olnud huvitavam ja elavam olnud. Ühiselt positiivseks jooneks võib pidada ekraanil jooksvat teksti, et televaatajad saaksid ka kaasa laulda, kui soovi on.
hakkama. Lilly näol oli tegemist väga ülbe ja isepäise tüdrukuga, kellel oli rikas isa. Ta oli kindel, et ta võidab konkursi, lootes oma isa tutvuste peale. Lilly oli tüdrukutest kõige kaasaegsemalt rõivastatud, samuti kasutas ta palju slängi ja muid inglise keelest laenatud sõnu. Lõpuks ta murdus ja sõbrunes Petra ja Mareniga, kes olid ka tema ülbust arvestamata siiski talle toeks. Nagu enne mainitud, oli tegemist saatejuhi otsinguga. Niisiis pandi tüdrukud kordamööda proovile erinevates kategooriates, et teada saada nende tugevad ja nõrgad küljed. Tehti enesetutvustust, intervjuud ja vaba kava. Igaüks tegi oma asja nii nagu suutis. Arno, keda mängis Eduard Salmistu oli niiõelda saate produtsent, kes juhendas tüdrukuid eemalt ja käis laval vaid paar korda. Ta oli üsna pervertlik vana kortsus mees ja hüpitas tüdrukuid nagu nukke tegema erinevaid asju. Kui lõpuks oli läbi tehtud
Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abielus ooperiartisti Maria Kallastega. Otil on üks poeg. Laiema tuntuse saavutas ta rollidega ,,Malevas" ja ,,Tulnukas". Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga (lisa 2), kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale ,,Riigimehed", kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Ott Sepp Reformierakonna liige. 3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris · 2004 Kaj Jevgeni Svartsi "Lumekuningannas" · 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" · 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades" · 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos"
Küsis teed igal tänavanurgal. Nüüd on ta viieteistkümne aastaga täiesti kohanenud ja leidnud, et enamik sõpru ja tuttavaid on tulnud maalt pealinna õnne otsima, kuid tunnevad end juba põliste tallinlastena. Vähesed mäletavad, et tegelikult toimus Anu Välba üks esimesi ülesastumisi teles aastaid tagasi saates «Reisile Sinuga». Mängijatoolil. ETV grimeerijale Mare Bachmannile jäi Anu juba tollal meelde tänu tüdruku säravale naeratusele, mis on ja jääb ambitsioonika saatejuhi kaubamärgiks. Esimesed tööaastad Anu esimestel tööaastatel peeti teda siiski vaid halliks hiirekeseks, kes mööda telemaja pikki koridore püüdlikult ringi sibas. Suurem meediatähelepanu saabus ühel unustamatul pühapäeval, mil Anu vaid kehamaalinguga kaetuna «Hommiku-TVd» juhtis. Seda ulakat fakti on läbi aegade ajakirjanduses Anu kohta enim mainitud. Kolleegid ja tuttavad iseloomustavad Anu Välbat seinast seina. On neid, kes, lubades
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte
• Naaber 2004 2012) • Kuldrannake 2006 • Tuulepealne maa • Oma Maapäev 2007 • Kodu keset linna (Renee • Detsembrikuumus 2008 Õispuu 2007) • Legend vägevast seebist • Hajameelselt abielus 2011 • Heeringas veenuse õlal • Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola • Saare sosinad • M Klubi • Palume lavale Saatejuhi rollid, Episoodilised rollid • 2004 "Kuldsuu" Kanal 2-s • 2012 koos Taavi Teplenkovi ja Piret Järvisega „Eesti Laul“ finaalsaade • 2006 „Ohtlik lend“ • 2008 „Kelgukoerad“ • 2009 „Kättemaksukontor“ Videod Tiit Sukast • https://www.youtube.com/watch?v= nORttDUDUy0 • https://www.youtube.com/watch?v= NGVvaLCt45Y • https://www.youtube.com/watch?v= kFayQkRQy3Q • https://www.youtube.com/watch?v= GAPVRCIV3m4 • https://www.youtube.com/watch
'' Marko: ''Noh, meie püüame vältida suhtumist, Rahvusringhäälingus püüame säilitada oma külaliste ja temaatika ning käsitluste suhtes neutraalsust. Me anname edasi informatsiooni, me ei püüa anda edasi enda seisukohti ning püüame olla võimalikult erapooletud. Sama on ka siis Edgar Savisaarega, ma ei taha tema suhtes mitte ühtegi seisukohta võtta, sest see on minu huviobjekt, kui ma teen temaga intervjuud ning väidetakse, et ta on mõjuagent, siis sellisel intervjuus, olles saatejuhi positsioonis, väljendan ma avalikku arvamust, püüdes vaid küsida avalikule arvamusele tuginedes küsimusi (ehk inimeste omi). Isiklikult pole minul tema suhtes kindlat arvamust.'' Kaspar: ''Aga kas te näiteks leiaksite, et valikuliselt Riigikogu kollektiivi vahetamine tooks positiivsemat ülestõusu Eesti heaolus ning majanduses?'' Marko: ''Ma arvan, et ei pea, kuna igal riigikogu valmistel valib Eesti rahvas neid tarku poliitikuid, keda nad soovivad.''
Põhjus, miks ta „Ringvaate“ reporteri töökoha vastu võttis, oli tema jaoks selge – „see on visuaalse info edastamise seisukohalt vajalik harjutamine – nii nagu ma ajalehed töötades olen õppinud loo jutustamist, et kirjutada paremaid filmistsenaariume.“ (Engelbrecht 2009) 2014. aasta suvel töötas Jüri Muttika ka „Ringvaate“ saatejuhina, asendades põhisaatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbu. Ta on töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal 2, Raadio Kuku, AS Trio LSL, ETV) ja reporterina (ETV, Eesti Rahvusringhääling, AS Eesti Ajalehed, Eesti Ekspress), lisaks on olnud tudengifilmide režissöör, stsenarist ja produtsent. (EFIS) Suvise „Ringvaate“ 15. saatest selgus, et Jüri Muttika vestleb vene keeles vabalt. Nimelt ta intervjueeris eesti juurtega välismaalastest laulupeolisi – Abhaasiast pärit matemaatikaõpetajat ja Sotšit pärit noormeest – vene keeles. 1.2
omakasupüüdlus ning muu, mis tekkinud sümbioosi rikuvad. Inimene tahab kõike ja kõiki ning kui järgmisel hetkel näeb, et see ei tee loodusele/maale midagi halba, tahab ta aina rohkem ja rohkem. Intervjuu KARL MARTIN SINIJÄRV, kultuurihuvilise jaoks oled end aastaid kinnitanud saate "OP!" eest- ja vaheltkõnelejaks. Mis ametinimi sulle endale sobivaim tunduks?Kirjuta õige - telepeletis. Üsna värskelt kõlav saatejuhi alamliik. Sind selle saate jooksul jälgides jääb ka mulje, et käid oma kaameraesise kostüümivalikuga sama julgelt ringi kui su enda väljamõeldud ametinimi on.Ega ma seal nüüd teab mis eriliselt ka välja ei näe. Kui sa kunagist punast ülikonda silmas pead, siis seda pole ma ammu selga saanud, pealegi paistab punane värv kaameras hea välja. Võiks ju enesele kuldse ülikonna tellida, aga välja näeb ikka nagu beez. Ja oranzi-mustakirju rahvariide vest on ju ka üks tore riidetükk
kohtu poole. Kriitikud süüdisatvad Venemaad kriminaalsete probleemidega tegelemisel läbikukkumises, näiteks nagu väga halvad tingimused vanglates ( haigused jms) ning laialtlevinud väärkohtlemise ja piinamise kasutamine kinnipidamisasutustes. Venemaa keskvõim on probleeme sõnavabaduse ja demokraatia arengu alal rangelt eitanud. Paraku kinnitavad rahvusvahelised raportid, et näiteks ajakirjanike jaoks on Venemaa üks ohtlikumaid riike maailmas. Venemaa telekanali ORT populaarse saatejuhi Vladimir Pozneri sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja Freedom House ei saa nimetada Venemaad vaba ajakirjandusega maaks. Organiseeritud kuritegevus Venemaa organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu
kõikide valimste eel valimisdebatte, kus käsitletakse erinevaid teemasid ning igas saates on külalisteks erakondade vaateid esitavad poliitikud. Vabariigi kodanikud on samuti debatisaade, kuid alati pole saatekülalisteks poliitikud. Saate formaadiks on võtta mingi problemaatiline teema, ning külalisteks kutsutakse teemat valdavad inimesed. Tegu on otsesaatega, kus televaatajad saavad esitada küsimusi saatekülalistele. Kahekõne on niiöelda poolpoliitiline saade, kus saatejuhi külalisteks on tihti mõni poliitik, keda intervjueeritakse seoses mõne uue seaduse välja andmisega või mõne välispoliitilise teemaga. Saatekülalisteks on peale poliitikute ka muud avaliku elu tegelased. ETV kannab otseülekandena riigikogu infotundi igal kolmapäeval. Lisaks nendele saadetele annavad ERR i uudised mingi ülevaate poliitikute tegevusest. Ka ETV uudistesaade ,,Aktuaalne Kaamera" on väga ülevaatlik päeva olulisematest
kaup, mida müüakse tellijale. Paragrahv 15. Reklaamile ja otsepakkumisele esitatavad nõuded (1) Reklaam ja otsepakkumine peab olema programmi muudest osadest lahus ning heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina programmis selgelt eristatav. (3) Telereklaamis ja otsepakkumises ei tohi: 1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid; 2) kasutada selle isiku häält ega kujutist, kes esineb uudistesaate diktori, saatejuhi või kommentaatorina aktuaalseid poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevates saadetes. (4) Telereklaam ja otsepakkumine ei tohi: 1) põhjustada inimeste tervist ja turvalisust kahjustavat käitumist ega soodustada keskkonnakahjulikku käitumist; 2) põhjustada alaealistele moraalset ega füüsilist kahju ning peab seetõttu vastama nende kaitsmise eesmärgil järgmistele nõuetele: - ei kasutata ära alaealise usaldust oma vanemate, õpetajate või teiste isikute vastu;
Kui alguses nähti raadios ennekõike meelelahutajat, siis sõja ajal sai sellest kiire ja vahetu sündmusteedastaja, aga ka propagandavahend, kujunes välja ülemaailmne uudistevahetamise süsteem. Ringhäälingust oli 20. sajandi keskpaigaks saanud tähtsaim uudiste levitaja. USAs oli see ringhäälingu kuldajastu. 1950. aastatel hakkas raadio funktsioone üle võtma televisioon, raadiokuulajate arv hakkas vähenema ja reklaamide arv kahanema. Raadio leidis uue nisi salvestatud muusikas ja saatejuhi isikus. Iga jaam otsis oma kuulajaskonda. Euroopas alustas ringhääling kõigepealt Suurbritannias, ehkki edukaid katsetusi tehti näiteks Belgias. 1922 sündis Inglismaal BBC, mille eeskujul kujunes Euroopas välja avaliku teenuse põhimõte. Alles 1970 loodi Inglismaal esimene kommertsraadiojaam, seni kontrollis raadiot riik ning reklaam oli seal keelatud. Riigi kontrolli tõttu ei saanud raadiost ka ajalehtedele sellist konkurenti kui Ameerikas.
annaabi.ee 
