kehtestatud nõudeid §10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine - kemikaaliseaduse kohaselt peab kemikaali käitlejal olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ning kahjutustamise kohta Milline karistus selle ees ootab? Raha trahv Vee erikasutus luba võib muutuda kehtetuks Keskkonnakaitseinspektor tuvastas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d kontrollides vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja kemikaaliseaduse nõuete rikkumisi ning määras karistuseks 11 500 krooni trahvi Kuidas peaks tegutsema, et see oleks kooskõlas seadusega? Ettevõte peaks kooskõlastama keskkonnainspektsiooniga suurenenud vee välja pumpamise mahu Peab ehitama veepuhastusjaama, mis tagaks nõuetele vastava põhjavee kvaliteedi Ettevõte peab tegema korrektuurid oma raamatupidamises, et vee tarbimine oleks kooskõlas seadustega Jägala juga Joast võib saada veenire
AS Sillamäe SEJ sai trahvi loata saasteainete õhku paiskamise eest AS Sillamäe SEJ paiskas põlevkivi põletamisel välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid, omamata selleks välisõhu saasteluba. Keskkonnainspektor määras aktsiaseltsile välisõhu kaitse seaduse rikkumise eest karistuseks 10 000 krooni suuruse trahvi. Välisõhu kaitse seadus näeb ette, et paiksest saasteallikast tohib saasteaineid välisõhku eralduda vaid välisõhu saasteloa alusel. Keskkonnaministri määrusega on nimetatud saasteainete heitkogused, millest väiksemate puhul ei ole saasteluba nõutav lenduvate orgaaniliste ainete puhul on selleks määraks 1 tonn aastas. AS Sillamäe SEJ paiskab välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid 4 tonni aastas. Koostanud : Priidu Adrijan Ps III Täname tähelepanu eest!
saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organiga). Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba Välisõhu saasteloaga ja erisaasteloaga määratakse saasteained ja nende kogused, mille ulatuses on ettevõttel õigus saasteained välisõhku eraldada. Saasteluba antakse tähtajatult või kindlaksmääratud tähtajaks, olenevalt saasteloa eritingimustest ning erisaasteluba antakse kindlaksmääratud tähtajaks ühe- või mitmekordseks tegevuseks (§ 82). Erisaasteloaga lubatud toimingud ja saasteainete heitkogused peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud. Paikse saasteallika käitaja on kohustatud taotlema erisaasteloa: kui tootmisprotsess või seadme tehnoloogia tingib saasteloaga lubatud saasteaine heitkoguse lühiajalise ületamise, kuid võimalikud heitkogused ja muud tingimused ei ole kehtivas saasteloas kajastatud;
tekitatava kahju eest. Keskkonnaga seotud tasud jagunevad kaheks suuremaks grupiks – saastetasud ning loodusvarade kasutusõiguse tasud. Keskkonnatasudega puutuvad suure tõenäosusega kokku paljud erinõuetega tegevusalal tegutsejad. 1.2 Saastetasu Sellesse keskkonnatasude gruppi kuuluvad tasud saasteainete heitmise eest välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasud jäätmete kõrvaldamise eest ning pakendiaktsiis. Saastetasu tuleb maksta saasteloa andjale, kelleks on enamasti Keskkonnaamet. Iga kvartali kohta tuleb teil koostada aruanne, kui suures mahus olete saasteaineid keskkonda paisanud. Saastetasu maksustamisperioodiks on kvartal ning tasu eelmise kvartali eest tuleb maksta Keskkonnaametile uue kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks. 1.3 Keskkonnatasude kõrgendatud määrad Mõningatel juhtudel arvestatakse ettevõttele keskkonnatasusid kõrgendatud määras. Seda tehakse kolmel juhul:
Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!? Keskkonnasaaste vähendamine ja kontrollimine vastavalt turusignaalidele. Paindlikkus ja ettevõtete erisustega arvestamine. Keskkonna saastamine kulu maksu või saasteloa hinna näol. Kasumit mõjutab ka avalik heakskiit/hukkamõistmine. Saastaja maksab printsiip : Üldine eesmärk on sisestada väliskulud toote hinda, st maksta tegelikku hinda toote kogu olelusringi jooksul tekkivate kulutuste (ka keskkonna kahjustuste ja nende korvamise) eest . Keskkonnakahju tekitaja maksab kahjustamise eest, mitte ei kanna seda edasi tulevastele põlvkondadele. Ökoloogiliselt õiged hinnad. Kooskõla teiste KP
arengukava täpsusastmele. Keskkonnamõju strateegilisele hindamisele võib järgneda ka projekti keskkonnamõju hindamine (KMH), mis on täpne hinnang konkreetsele projektlahendusele ja selle tehnilistele ning tehnoloogilistele aspektidele arvestades väga detailselt ka keskkonnaolusid projekteeritava objekti asukohas. Lisaks võimaldab seadus nõuda ka projekteeritud hoone või rajatise kasutuselevõtu jaoks vajalike erilubade keskkonnamõju hindamist (nt välisõhu saasteloa KMH). Keskkonnamõju vähendamine (ei osanud seda loetelu kuskile panna, aga see oli kahes loengus, nii et tundus tähtis olevat ;)) · Toote kavandamine- ökodisain: · Tootmisprotsess; · Toote pakendamine; · Toote levitamine-vedu; · Toote kasutamine- tarbimine; · Toote kasutamisest kõrvaldamine-jäätmekäitlus. · Toote kavandamine · Materjalikulu-koguse vähendamine tootes; · Keskkonnasõbralikuma materjali- toorme kasutamine tootes;
veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks. Selle loa välja andmise põhimõtted on sätestatud saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduses ja seaduse alusel kehtestatud määrustes. Eesti keskkonnakomplekslubade alane regulatsioon on üle võetud Euroopa Nõukogu direktiivist 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. Eriluba on luba, mida antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Selle loaga lubatakse teatud tingimustel ajutiselt ületada kehtestatud keskkonnanormatiive, kui see ei kahjusta inimese tervist ega põhjusta keskkonnaseisundi halvendamist ulatuses, mis muudab selle kasutamiskõlbmatuks. Sellest lubade grupist on Eestis käibel ajutised vee- erikasutusload ja välisõhu erisaasteload. Erakorralised load on load, mida antakse ühekordseks toiminguks kindla loodusobjektiga.
Riik jaotab saasteload firmadele. Võivad kasutada ise või müüa teistele – ’saastelubade turg’. Kui firma X tahab saastada rohkem kui loa katet on, siis ostab lubasid juurde teistelt firmadelt, kellel on odavam saastamist vähendada. Riigi ülesanne on monitoorida, et kogu saastamine oleks lubadega kaetud. Eelised: tagab kuluefektiivse saaste vähendamise – kõigi firmade saaste vähendamise piirkulu on võrdne ja võrdub saasteloa hinnaga. Need, kel on odavam saastet vähendada, vähendavad rohkem, kellel kallim, vähendavad vähem. Kindlus kogu saaste hulga osas. Probleemid: lubade jaotamine (õigluse küsimused), pole soovitav, kui saaste kontsentreerub, kui tasuta anda siis riik ei saa tulu (erinevalt saastemaksudest), administratiivsed kulud. 5) Regulatsioonid – väljunditel põhinevad: keskenduvad lõplikule tulemusele. Sisendil põhinevad: nt teatud materjalide kasutamine
Ehitusloa väljastab valla- või linnavalitsus. jne Keskkonnakompleksluba • Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. • Kehtestatud künnisvõimsuse ületamisel ühes allpool nimetatud kompleksluba nõudvas käitise tegevusvaldkonnas on kompleksluba vaja käitise kui terviku tegutsemiseks. Sel juhul asendab keskkonnakompleksluba välisõhu saasteloa, jäätmeloa ja vee erikasutusloa. Mis on PVT? • PVT on lühend sõnaühendist parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju. • Parim tähendab tõhusaimat viisi kaitsta keskkonda kui tervikut. -Tehnika all mõeldakse käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise,
(RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579) on iga tegevusloa taotluse juurde vaja panna ka keskkonnamemorandum, mille osas A täpsemalt kirjeldatakse tegevuse iseloomu, tootmismahtu, tekkivate heitmete jm koguseid. Esitatud andmete alusel peab tegevusloa väljaandja ehk otsustaja hindama, milliseid keskkonnalubasid on vaja, ja teeb keskkonnamemorandumi B-ossa vastavad märked. Keskkonna load väljastab Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Loodusvara kasutamise või saasteloa väljaandmisega kaasneb ka aruandluse- ja maksukohustus (ressursitasu, saastetasu). Tänu paljudele reostusallikatele peavad sadamad taotlema keskkonnaametist keskkonnalube, mis on tavaliselt kompleksload : Kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel). Seda luba nimetatakse keskkonnakompleksloaks
kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Lihtlube väljastatakse konkreetset valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel: kaevandamisluba maapõueseaduse, vee-erikasutusluba veeseaduse, kiirgustegevusluba kiirgusseaduse alusel jne. Kehtivus vähemalt 15 aastat (seni erinev) Eriluba Antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Eriloaga võib teatud tingimustel ületada kehtestatud keskkonnanormatiive. Selle tüübi lubadest on Eestis väljastatud ajutist vee-erikasutusluba ja välisõhu erisaasteluba, vastavalt veeseadusele ja välisõhu kaitse seadusele. Kehtivus sama pikk kui lihtloal. Erakorraline luba Antakse ühekordseks toiminguks kindla loodusobjektiga. Siiani enim kasutatud
annaabi.ee 
