lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku sattumist kõrvaldada tehniliste vahenditega. Radioaktiivne kiirgus põhjustab inimesele, aga ka kõigi teistel organismidel vere koostise muutust, kiiritushaigust ja kasvajaid. Radioaktiivse kiirguse mõjul suureneb mutatsioonide sagedus organismides, mis põhjutab kasvajate sagenemist. Ökoloogiliselt kõige otstarbekam oleks vältida radioaktiivset saastamist, kasutades võimalikult vähe aatomienergeetikat
ja ahvenat. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile väga lihtsaks saagiks, siis lõhuvad nad sageli kalurite võrkusid. Seepärast jäävad nad ka sageli võrkudesse kinni. Eesti hülged Eestis elab kolme liiki hülglasi. Need on: Hallhüljes (Halichoerus grypus) Hallhüljes on kuni 2,6 meetrit pikk ja kaalub kuni 310 kg. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik). Nad paljunevad aeglaselt ja nad on väga tundlikud saastainete suhtes. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Algul on pojad väga abitud, ei oska isegi ujuda ning ilma vanema abita hukkuks kindlalt. Hallhülged on Läänemere kõige suuremad imetajad. Hallhüljes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Hallhülged on ka maailma punases raamatus. Viigerhüljes (Pusa hispida) Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike
ajamiseks. Ei ole teada, et ükski teine loomaliik kasutaks saagi jälitamiseks vuntse. Hülge vaenlased Hülgeid söövad jääkarud, hülgepoegi ka kotkad. Hüljeste vaenlasteks on ka inimesed, kes kütivad neid naha ja rasva pärast. Nad on ka ohustatud keskkonna reostuse pärast. Toiduahela lõpplülina kuhjuvad hüljestesse praktiliselt kõik elukeskkonna mürgid. Eestis on looduskaitse all viigerhüljes ja hallhüljes. Viimane on eriti tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. HÜLJESTE LIIGID Hülged kuuluvad imetajate hulka. Neid on 19 liiki Antartikas on 6 liiki hülgeid: lõuna-lonthüljes - maailma suurim hülglane ja kaalub kuni 4 tonni krabihüljes - ei söö krabisid vaid hiilgevähilisi, keda nõrutab läbi hammaste nosuhüljes - Antarktika kõige väiksem hüljes. Toitub kalmaaridest, kaladest ja krillist
· vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik, sest osoon hävitab baktereid · tervist ohustavas hulgas võib osooni esineda õhu saastumisel tekkivas sudus · kõrgemates, palju hõredamates atmosfäärikihtides on osooni sisaldus suurem · maad ümbritsev hõre osoonikiht takistab elusloodust ohustava lühilainelise ultraviolet- kiirguse jõudmist maapinnani, mis võivad tekitada nahavähki, kahjustada nägemist · osooniaukude tekkimist seostatakse mitemsuguste kerglenduvate saastainete, eelkõige freoonide osoonihävitava toimega Ül 1. · O2:+8/2)6) · Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades enamasti ühendid o.a-s -II Ül 4. 0 0 II -II · 2Mg + O2 = 2MgO Ül 6. · Hapnikku saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel · Puhtama hapniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi · Põhiliselt toodetakse hapnikku vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil Ül 9.
ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine *Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine *Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust. Õhusaaste komponentide iseloomustamine Peamine objektiivne test: selgitada ja hinnata mõju keskkonnale. Kõikide ökosüsteemide puhul seda aga võimatu teha. Seetõttu vajalikud spetsiifilisemad testid taime-loomaliikidega, erinevatel troofilistel tasemetel ja teiste stressifaktorite (kuivus, külm, tuuletingimus) ettearvestamisega. Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi
Süsinikmonoksiid (CO) Tervis Heitgaasid Lenduvad tahked osakesed Tervis Mitmed allikad ( nt . tööstus , (SPM-id) loodus ) Plii (Pb) Tervis Heitgaasid Lenduvad orgaanilised ühendid Osoonikihi kahjustamine Heitgaasid (VOC-id) Tabel 2 : Saastainete mõju meie tervisele . SAASTEAINE KOKKUPUUTEPERIOOD MÕJU TERVISELE Vääveldioksiid (SO2) Mõjub tervisele vähem kui 24- Põhjustab hingeldamist ja tunnise kokkupuute järel hingamisraskusi. Kõige tundlikum ühiskonnagrupp on astmaatikud.
1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastakümneid peamiselt üle püssi sihtlati vaadelnud.Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale
Eesti on samuti ühinenud Agenda 21. (Number ,,21" tähistab programmis 21 sajandit.) Agenda 21 järgi peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv, tagada inimeste elutaseme tõus, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saastainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas oma panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Inimtegevuse tagajärgedel on tänapäeval üks suuremaid keskkonnaprobleeme maailmas kliimamuutused. Globaalne ilmastik on juba muutumas ning ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnagul on viimase 50 aasta jooksul toimunud kliimasoojenemine suurest inimtegevuse tagajärjel. Temperatuuritaseme muutused võivad
Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust. Õhusaaste komponentide iseloomustamine Peamine objektiivne test: selgitada ja hinnata mõju keskkonnale. Kõikide ökosüsteemide puhul seda aga võimatu teha. Seetõttu vajalikud spetsiifilisemad testid taime- loomaliikidega, erinevatel troofilistel tasemetel ja teiste stressifaktorite (kuivus, külm, tuuletingimus) ettearvestamisega. Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme
muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE ÕHUSAASTE KOMPONENTIDE TOIME SÕLTUB PALJUDEST TEGURITEST: · TUULE KIIRUS · TEMPERATUUR · SUHTELINE NIISKUS · VALGUSE INTENSIIVSUS · ABSOLUUTSEST KÕRGUSEST · MULLA NIISKUSESISALDUSEST · TEISTE SAASTAINETE OLEMASOLUST ÕHUSAASTE KOMPONENTIDE ISELOOMUSTAMINE PEAMINE OBJEKTIIVNE TEST: SELGITADA JA HINNATA MÕJU KESKKOINNALE. KÕIKIDE ÖKOSÜSTEEMIDE PUHUL SEDA AGA VÕIMATU TEHA. SEETÕTTU VAJALIKUD SPETSIIFILISEMAD TESTID TAIME-LOOMALIIKIDEGA, ERINEVATEL TROOFILISTEL TASEMETEL JA TEISTE STRESSIFAKTORITE (KUIVUS, KÜLM,TUULETINGIMUSETT-) ARVESTAMISEGA. ENAMIKU ÕHUSAASTE KOMPONENTIDE KAHJULIKU MÕJU SELGITAMINE SENI TOIMUNUD KONKREETSETE LIIKIDE (ENAMASTI TAIMELIIGID ) TESTIMISEGA
kalu ja veeselgrootuid. Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates, poegivad kuival märtsikuus. Poegadel on hele pehme karv. Paaritumisajal ja kesksuvel koonduvad hülged rühmadena lesilaisse. Looduses võib neid näha talvel jääpankade vahel või suvel lesilas (mõnel väikesel rahul või laiukesel), pelgavad inimesi . Hallhüljes on kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Viigerhüljes ja hüljeste elu ohustavad tegurid: Viigerhüljest võib leida maakera põhjapoolkera kõikides meredes ja üsna arvukalt. Kaudsed hinnangud lubavad oletada umbes kahte ja poolt miljonit isendit. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Viigrid on maailma väikseimad hülged, kehakaalult inimesega võrreldavad. Teiste hülgeliikide täiskasvanud
aineid. Baktereid kasutavad veel ainuraksed ja neid hävitatakse faagide poolt. Nii taastuvadki järk- järgult veekogus normaalsed ökoloogilised tingimused, fauna ja floora. Veekogu saprofüütide arv langeb veelgi jäädes kümnete ja sadade rakkudeni 1 cm³. Selliselt kulgeb näiteks lahtise veekogu isepuhastumine sinna sattunud orgaanilistest ainetest ja ka bakteritest. Protsessi intensiivsus sõltub reostuse astmest, saastainete koostisest, vee hapnikusisaldusest, temperatuurist jne. Looma mikrofloora Udara mikrofloora -Mastiiti põhjustavad järgnevad mikroobiliigid: Streptococcus agalactiae, Streptococcus uberis, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp. Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti.
Saastamine 72 Mateeria tasakaalu printsiibist tuleneb asjaolu, et mida rohkem ressursse kasutatakse, seda suurem on potentsiaalne saastamine. Kuna saastamise sotsiaalsed kulud ei kajastu ressursside hindades, on turuhind madalam kui nende tegelik sotsiaalne väärtus. Kui nii, siis peab ka tegelik kasutamise maht olema kõrgem kui on optimaalne. Kuna mitmete saastainete mõju on seotud akumuleeritud varu suurusega, siis nihutab ressursside kasutamine edasi sotsiaalseid kulusid. selles valguses on turu käitumine suunatud pigem olevikule kui tulevikku. Tabel 6.1 . Kõrvalekalded optimaalsest kasutamisest Mõjur Ala-kasutamine Liigne kasutamine Monopol X Diskonteerimismäär X Forvardturgude puudumine X X Ebakindlus
annaabi.ee 
