Isamaaline kõne Austatud kuulajad! Mina olen Johann Voldemar Jannsen, ajalehe Perno Postimees väljaandja ning kõnelen teile täna pisut meie kodumaast, rahvast ning tulevikulootustest. Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad! Meie kodumaa on niigi väike, meie rahvas on niigi väike, kuid kõik koos suudame moodustada ühtse suure terviku! Ma tean et üheskoos ei ole miski võimatu. Üheskoos on meil võim, üheskoos suudame selle väikse maalapi mis meile antud on viia uuele tasemele! Ma
Käisin 20.augustil kell 18.00 Kuressaare lossihoovis Eesti taasiseseisvumis aastapäevale pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland. Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laulud.Vahepeal,peale Teelet
See oli tähtis lahing sest tänu eestlaste kavalusele saavutati just selles lahingus võit sakslaste üle. Just see võit andis indu ja usku juurde eestalstele edasi võitlemiseks. Kuid 1227-dal aasta jaanuaris kogusid sakslased suure väe kokku, ning ründasid Muhu linnust. Muhulased võitlesid vapralt kuid jäid ikkagi sakslastele alla nii liikus saksavägi edasi Valjala alla, mis oli Saaremaa suurim linnus. Kuna sakslasi oli tunduvalt rohkem, ning ka nende sõja tehnika oli saarlastest kõvasti üle, otsustasid saarlased rahu sõlmida. Nii lõppeski eestlaste Muistne vabadusvõitlus sakslaste ristimisega ning ühes sellega lõppes ka muistne iseseisvusaeg. Minu arvates on just Muistne vabadusvõitulus läinud ajalukku kui rohkete lahingute ja eestlaste püüdlustega oma riiki vabana hoida. Siit on hästi näha, et olgugi eestlasi oli vähe ja nende sõjatehnika polnud paremate küllast otsustati edasi võidelda. Nagu näha on eestlaste muinasaeg väga kirev olnud
(XX saj algusest tänaseni) - seda teemat saab kitsendada ja laiendada nii, kuidas vaja, tehes valikuid õppeainete järgi või võtta kõik õpitavad ained. Või laiendades või lühendades uuritavat perioodi. 7. Minu töökoha ajalugu. 8. Tuntud inimene minu suguvõsast. 9. Saaremaa rannakalurite elu läbi aegade. 10. Tuntud kunstnikke Saaremaalt ja nende mõju Eesti kunstile. 11. Tuntud poliitikuid Saaremaalt enne ja nüüd. 12. Taasiseseisvunud Eesti Riigikogu saarlastest saadikute tegevus. 13. Saaremaal tegutsevate MTÜ-de, seltside ja sihtasutuste tegevuse mõju maakonna arengule. 14. Minu koduvalla või alevi või linna ajalugu 1918-2011.aastani. 15. Külapoed Saaremaal enne ja nüüd. 16. Ühistegevus Saaremaa külades läbi aegade. 4. Arvutiõpetus 1. MS Exceli kokkuvõtliku õppematerjali ja näidisülesannete koostamine. 2. MS Wordi kokkuvõtliku õppematerjali ja näidisülesannete koostamine. 3
Julius otsustab lahkuda rannast, läheb liinilaevalt tööle. Laeva väljumise viimasel hektel mõtleb ümber ja naaseb isa, õe ja Sessi juurde. Põhiidee: Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Rannajutud" novellikogu, kus jätkub rannatemaatika ja ka ideed on samad, mis rannaromaanidel. Väiklasest virinast loobumine, ollakse valmis naabreid alati aitama. ,,Läänemere isandad" romaan, mis räägib kuidas 1187. aastasest Sigtuna hävitamisest ja üldese viikingitest saarlastest. ,,Kivid tules" temaatiline üllatus- Virumaa kaevurite elust. See on võõras temaatika ja seetõttu jääb romaan elukaugeks. III periood 19541987 (paguluses) Temaatiliselt kõige mitmekesisem periood, samas meeleolu on muutunud süngemaks. ,,Öised linnud" Eestist lahkumise teema ,,Päike küla kohal" tagasivaade rannatemaatikasse, meeleolu muutunud- orvust rannapoisi elu ummikusse jooksmine. ,,Kevadine maa" tolle aegse rootsi suurlinna elu probleemid
Kui siiski selgub, et Ata poeg on elus, üritab Olav teda tappa, saates ühe oma orjadest Alarit noolega laskma. Õnn aga soosib Alarit ning mehe elu päästab kord tema enese poolt päästetud orjatüdruk Anna. Must Olav hukkus ausas võitluses Alariga. Gyla rootslanna, keda Alar endale naiseks tahab. Gyla on kõrk ning ei suuda uskada Alarit, kui too teeb talle ettepanekut Rootsist lahkuda ning asuda elama mehe juurde. Tema põhjustatud lärmi tõttu hukkuvad paljud saarlastest meremehed ning Alari sõbrad. Alar, Mehis ja Jakar satuvad ise aga suurde ohtu, kuna neid hakkavad taga ajama rootslased. Anna orjatüdruk, kelle Alar päästis. Anna usaldas ainult Alarit ning laulis vaid temale. Tüdruk armastas Alarit nii palju, et oli nõus ohverdama oma elu Alari elu eest. Kasso Häli ja Meeli isa, Ata väga hea sõber. Kasso pakkus alati nii Atale kui Alarile abikätt ning teda võis usaldada igasugu ülesannetega
Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige raskemalt olid kannatanud tihedamalt asustatud ja jõukamad alad. Järvamaal seisid tühjalt 90% taludest. Ka Tallinn, Viljandi ja Lääne-Tartumaa olid laastatud. 1630. aastatel hakati talumaad uuesti kasutusele võtma. Vähemviljakatest piirkondadest liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda.
Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige raskemalt olid kannatanud tihedamalt asustatud ja jõukamad alad. Järvamaal seisid tühjalt 90% taludest. Ka Tallinn, Viljandi ja Lääne-Tartumaa olid laastatud. 1630. aastatel hakati talumaad uuesti kasutusele võtma. Vähemviljakatest piirkondadest liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda.
härjad) olid hukka saanud. Sõjale järgnes ka näljahäda, mis laastas Eestit aastail 1601-1602 Rahvastik • Kui Rootsi vallutas Eesti, sai ta endale rüüstatud ja inimtühja maa. Seetõttu alustas ta 1630. aastatel Eesti alade taasasustamisega. Võeti uuesti kasutusele sööti jäänud põllud ja hüljatud hooned. Suur osa eestlastest vahetas elukohta. Et umbes veerandik eestlastest elas Saaremaal, kolis suur osa saarlastest mandrile, sageli sunniviisiliselt. • Peatselt hakati Eestisse inimesi sisse tooma ka välismaalt – uutele aladele toodi elama erinevast rahvusest talupoegi, kaupmehi ja kalureid – venemaalt, soomest, lätist, aga ka nt hollandist, šotimaalt jne. Maa oli tühi ja odav, Rootsi riik toetas Eestisse elama asujaid majanduslikult. • Sisserännust hoolimata jäid eestlased püsima. Pärast sõdade lõppu algas Eestis pikk rahulik
nad ringi rännates talupoegi lugema. Olid rahva hulgas populaarsed. Ometi Poola ei suutnud siin aladel vastureformatsiooni teostada, Tartu ega L-Eesti ei muutnud ikkagi tagasi katoliiklikuks. Vastu astusid aadlikud, kuna nad olid igal juhul Poola võimu vastu.Pigem pooldasid aadlikud seega luterlust.Jesuiidid viisid hariduskeskuse Tartusse ja Rootsi ajal oli see juba nö hea pinnas, et rajada sinna Tartu Ülikool. Taani, kellele kuulus Saaremaa, ei juhtunud midagi märkimisväärset. Saarlastest talupoegade olukord oli kergem kui mandrieesti talupoegade. Sest suur osa saaremaast kuulus otse Taani kuninga valdusesse. Riigi maal elavate talupoegade olukord oli kergem. Poola ja Taani võim ei jäänud Eestis kehtima. Kogu eesti ala järk-järguliselt Rootsi võimu alla. Kõigepealt 1600 Poola ja Rootsi vahel sõjategevus. Kestis kuni 1629. Rootsi oli huvitatud kogu eesti ala enda võimu alla saamiseks. Esialgu sõjategevus kuni 1611 ja siis sõjategevus katkes
Sõdades oli hävinenud üle poole rahvast. Paljud talud seisid tühjana. Osa sõja eest Venemaale põgenenud talupoegi oli rajanud eesti külasid Peipsi idarannikul. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks maksudest. Saaremaa elanikkond moodustas 1630. aastate lõpul umbes veerandi kõigist eestlastest. Suur osa saarlastest pöörus mandrile vabaks jäänud maadele. Eriti asuti Läänemaale. XVII sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse elama kõige enam venelasi. Enim elas neid Ida-Eestis. Palju tuli ka soomlasi, eriti Viru- ja Harjumaale. Osalt asustasid neid Eestisse riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Kolmanda suure grupi moodustasi lätlased, keda asustati enim Valga ümbrusesse.
· Alustas lühijuttudega I periood: lühijutud ja novellid. Tuleb pidalitõve teemaga: ,,Surnud elu", ,,Surnu sünd"; ,,Kesaliblik" lüüriline suvitusromaan. See on tüüpiline uus-romantism. Mereteema- novellikogu ,,Anne-Marie", kalurite elu- ,,Kivine pesa", näidendid-,,Neitsid lampidega" II periood: Mälgu kõrgperiood; ,,Surnud majad"- Põhjasõjaga seotud probleeme: ikaldus, nälg, katk, rahva elutahe. ,,Läänemere isandad" saarlastest viikingid-ajalooline; meretriloogia- ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all" ja ,,Hea sadam"- randlaste igapäevaelu; Teise perioodi viimane romaan ,,Kivid tules" on erandlik, sest vaatluse alla on võetud kaevurite elu. Teema valik on Mälgu kohta kummaline. III periood: Looming muutub paguluses tunduvalt pessimistlikumaks. Hakkab süvitsi lahkama inimese hingeelu. Sellest valmivad pikemad kirjeldavad analüüsid. ,,Öised linnud" lugu Eestist põgenemisest
kirjapandud ajalugu, sidus jutustus möödunud aegadest. See on tüüpiline misjonikroonika, mis kirjeldab eestlaste ja lätlaste ristiusustamist ning maa vallutamist. Kroonika pole erapooletu jutustus, vaid saksa ristisõdijate ja Riia piiskopi tegevust igakülgselt ülistav kirjatöö. Originaalkäsikirja pole leitud, säilinud on 16 ärakirja, millest vanim pärineb 14. Sajandist. Ühelegi ärakirjale pole märgitud autorit. ,,Laula laula pappi" lause eestlastest, saarlastest eesti keeles. Sõna ,,vabadus" kroonikas eestlastel ei ole, on laula-laula pappi. Henrik ei kirjutanud omal tahtel seda, vaid tekst telliti. On vihane taanlaste, rootslaste, venelaste vastu. Paganlasi tuleb nö valgustada, ei mõista neid hukka. Oli kriitiline ordu suhtes. Liivimaa vanem riimkroonika (12 017 täisriimis värsirida) 13.sajandi teise poole(1290) tundmatu autori tähtsaim jutustav allikas, kus tegevus hõlmab aastaid u 1180-1290. Esmakordselt ilmus aastal 1817
Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad. Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. "Saaremaa juturaamat" 1802-1812 Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega. Peeter Südda "Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" 1883 Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde "Külmale maale" 1895-96 Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti) Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus]
Eriti, kui need toimusid suuremas mastaabis, seda hinnati ohtlikuks. 1848-1849 toimusid mitmel pool Euroopas revolutsioonid, mis tegi vene keskvõimu eriti ärevaks ja leiti, et tuleb toetada Balti aadlit, kellele usuvahetus oli äärmiselt vastumeelne. Mis oli aga juhtunud 45-48 oli see, et talupoegi oli umbes 66 000 eesti talupoega usku vahetanud, mis moodustas liviimaa kubermangus eesti talupoegadest ligi 20%. K'ige popim oli usuvahetusliikumine Saaremaal (usku vahetas umbes 1/3 saarlastest), Eestimaa Ja Kuramaa jäid sellest liikumisest aga suht kõrvale. Usuvahetusliikumise põhjused- väga raske majanduslik ja õiguslik olukord ning usk, et keisri usku minek toob kaasa majandusprobleemide leevenduse. Tegu ei olnud tegelt usulise liikumisega, vaid puhtalt sotsiaalne liikumine Usulised motiivid olid harvad nähtused ja tagaplaanil või puudusid hoopiski. Balti-saksa ühiskonna jaoks kujutas selline liikumine vapustust, oldi sokeeritud. Tekitas ka
elanikkonda seda suhteliselt kiiresti omaks võtma. Kristlikule maailmale omaste tõekspidamiste ja väärtushinnangute aktsepteerimine Saaremaa ülikkonna poolt kajastub ka Eesti vanimate kivikirikute püstitamises, mis ilmselt toimus kohaliku eliidi majanduslikul ja ideoloogilisel toel. Kiriku suurus ja ehitusmaterjal on kristlikus ühiskonnas ühed tähtsaimad sotsiaalse manifestatsiooni vahendid, mida ilmselt kasutasid ära ka saarlastest ülikud. Vast kõige paremini illustreeerivad Saaremaa eliidi ja kirikute vahelist seost mehe ja naise figuurid Pöide kiriku konsoolil, mis riietuse ja ehete järgi otsustades kujutavad kahtlemata eestlasi. Naabermaadest on teada, et sellisel moel jäädvustati tavapäraselt kiriku patroon abikaasaga. Eesti talupoegade mõttemaailmas juurdus kristlus üldjuhul siiski võrdlemisi aeglaselt, mida kahtlemata soodustas algselt kohalikku päritolu eliidi saksastumine vallutusele järgnevate
annaabi.ee 
