· Rabilt võib paluda vajaduse korral lugeda õnnistus- või pühitsemissõnu, kuid selles pole mingit usulist kaalu nagu ka teistel juudikoguduse liiikmetel. · Palvuse asemel käiakse sünagoogis, kus traditsioonilisest toimub individuaalne õppimine, seega midagi rammatukogu taolist. Siin õpetab üks õpetatud mees neid, kes on vähem õppinud, mis teeb selle kooli taoliseks. Seal kohututakse, et arutada kogukondlikke probleeme, mis teeb selle koosoleku saaliks. Alati ei vaja sünagoog rabit. · Juudid loevad oma palveid väga kiiresti ja väga vaikselt. See on rohkem meditatsiooni abistamiseks, olles midagi mantra taolist · Juutide jumal Jahve ei vaja palveid. · Teda arvatakse kõike teadvat ning sellepärast pole vaja talle palveid oma otsuse muutmiseks. · Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt eristama tõde valest. · Iga päeva igas minutis annab ta inimestele teadmisi ja arusaamist.
olmeesemed nt õngekorgid jms); kaunistused näitasid võimu ja jõukust & neil oli talismani tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega. Valhalla elanikud: 1)lahingutes hukkunud mehed,kes ka siin päevad läbi võitlevad ja selle nimel surevad.Õhtud mööduvad peolaua ääres metssea võluliha süües 2)valküürid:surnud sõdurid abistavad ja lõbustavad naisolendid,kes olemuselt
olmeesemed nt õngekorgid jms); kaunistused näitasid võimu ja jõukust & neil oli talismani tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega. Valhalla elanikud: 1)lahingutes hukkunud mehed,kes ka siin päevad läbi võitlevad ja selle nimel surevad.Õhtud mööduvad peolaua ääres metssea võluliha süües 2)valküürid:surnud sõdurid abistavad ja lõbustavad naisolendid,kes olemuselt
kultuur: säilinud on ehted,kontakt Vahemeremaadega(ehted), relvad ja kilbid rohkete kaunistustega, ülikutel kullast ja hõbedast olmeesemed. -Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga
meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone. Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, barokne ait on 1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks. Sõdades hävinud linn taastati 18. sajandi algul taas väikese asulana. Linna areng sai suurema hoo sisse alles 1783. aastal, mil ta muutus seoses haldusreformiga kreisilinnaks ehk maakonnakeskuseks. Ka kaasajal täidab ligi kahekümne tuhande elanikuga linn maakonnakeskuse funktsioone, kuigi kaasaegne Lääne-Virumaa hõlmab vaid ajaloolise Virumaa lääneosa. Keskaegsest linnast on tugevalt ümberehitatuna säilinud vaid endine Mihkli kirik. Ülejäänud hooned on 16.-18.
mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust. Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue. Sammassaali nimetati ka ,,pühaduse saaliks", sest just siia toodi pühadus, kelle juurde pääsesid vaid piiratud ülikkonna liikmed. Sammassaalile järgnes vahel ka teisi ruume, kuid sealt võis otse pääseda ka kõige pühamasse ruumi. Seal võisid viibida vaid preestrid, sinna ei pääsenud eales ükski valguskiir, seal pimeduses asetses naos, ristkülikukujuline kast, milles hoiti pühi sümbolieid, samuti võidi seda kasutada püha looma puurina .
mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust. (Vaga 2000) Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue. Sammassaali nimetati ka ,,pühaduse saaliks", sest just siia toodi pühadus, kelle juurde pääsesid vaid piiratud ülikkonna liikmed. (Alpatov 1973) Sammassaalile järgnes vahel ka teisi ruume, kuid sealt võis otse pääseda ka kõige pühamasse ruumi. Seal võisid viibida vaid preestrid, sinna ei pääsenud eales ükski valguskiir, seal pimeduses asetses naos, ristkülikukujuline kast, milles hoiti pühi sümbolieid, samuti võidi seda kasutada püha looma puurina (Spence 2000).
· kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste konflikt. Lavastaja ülesanded: · Teksti, näidendi valimine. · Töö tekstiga: lühendamine, analüüs, interpretatsioon. · Näitlejate valimine ja rollijaotus. · Proovide läbiviimine. · Töö näitlejaga rolli loomisel. · Trupi ning kunstniku, heli- ja valguskujundaja jt · töö koordineerimine. · Lavastusliku terviku loomine. · Suhtlemine meediaga. Teatriruumi konstitueerib jagunemine lavaks ja saaliks. Teater on teatud viisil organiseeritud ruum: inimesed, kelle osa on vaadata ja kuulata, teine rühm inimesi, keda vaadatakse ja kuulatakse, ning suhe (ka ruumiline) kahe inimrühma vahel. Teatri pika ajaloo vältel on lava ja saali ruumiline suhestatus läbi teinud mitmeid muutusi. Lava on korraga mänguplats, kus tegutsevad näitlejad ja loo tegevuspaik, keskkond, milles hargneb sündmustik. Võib olla frontaallava, areenlava, keskkonnateater.
kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava. ,,Teater teatris" tehnika, kus lava saali suhe dubleeritakse. 16
kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava. ,,Teater teatris" tehnika, kus lava saali suhe dubleeritakse. 16
loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 3) Peter Brook 4) Jerzy Grotowski 5) Eugenio Barba 6) Richard Schechner 7) Patrice Pavis 8) Manfred Pfister 9) Erika Fischer-Lichte 10) Hans-Thies Lehmann 11) Willmar Sauter 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Teater kui koht- Teatriruum jaguneb LAVAKS ja SAALIKS ehk etendajate ja vaatajate alaks. Ruumi organiseerimise viisid on muutuvad. Teater kui institutsioon- läbi aegade on teater olnud ilmselt kõige institutsioonilisem kunstiala. Teatri- institutsioon on kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Teatrid jagunevad kaheks, lähtuvalt sellest, kes teatrit haldab ja rahastab:
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst.
täisväärtuslikeks kodanikes ja kaheldi nende moraalis. "Shakespeare". Populaarsed olid ooperid, operetid ja laulumängud. Tallinnas 19. sajandil mängiti Mozarti oopereid. Muusika: Kui varem muusika oli usutunnete väljendaja siis nüüd muusika ilmalikustus. Muusika oli nüüd inimvaimu enesetunnetuse vahendaja ning temast otsiti puhast ilu või hingeleevendust. Tallinna teatris olid ülekaalus muusikalavastused, teatrihooned sobisid ka kontsert saaliks. Edendati koorilaulu, instrumentaalmuusikat. Populaarseks jäid vaimulikud kontserdid kirikutes. Väljapaistvamaid muusikuid 19. sajandi II poole Tallinnas, Toomkiriku organist Ernst Reinicke. 1866. aastal Tallinnas toimus baltisaksa laulupidu. 1860. aastate algul pandi alus kooride ühisesinemise traditsioonile. Ilukirjandus: Baltisaksa publik orienteerus Saksamaalt sissetoodud kirjasõnale. Mitmed estofiilid üritasid end teostada eestikeelses kirjasõnas
Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid (kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi, seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks saaliks. Teise tuntud residentsi Ingelheimi lossi (9.saj.) peahoone ehitamisel oli eeskujuks olnud rooma-aegne basiilika, lossi ees oli ka väike aatriumõu . Pärast Karl Suure surma lagunes Frangi riik paljudeks väikesteks riigikesteks. Veelkord tehakse katse pöörduda tagasi antiigipärandi poole Ottode ajal 10.sajandil. Otto I oli juba 962.aastal saanud Rooma imperaatorikrooni ning rajas ka uue impeeriumi, mis oli küll väiksem kui Karl Suure ajal, sest Prantsusmaa selle koosseisu ei kuulunud
Mälestuseks seisavad veel need õlekood ja lahtine sasi mööda põrandat laiali, mis osalt pehkinud, sest katus ei pea enam igalt poolt vihma. Üks ja teine kord satub mõni Tigapuu või Ollino hoosse ja jutustab möödunud pidudest metsas, jõel, jääl või tuletab meelde kontserte ja tantsuõhtuid, kui neilt küsitakse, miks on klassidevahelised seinad nõnda ehitatud, et neid võib lae alla kerida või muidu kõrvaldada ja muuta kogu hoone ühiseks saaliks. Jah, kui küsitakse seletust sellele või õlekubudele, millel armastab nüüd istuda Vargamäe Indrek, siis nad jutustavad mõnikord kadunud aegadest ning nende silmad löövad imeliselt särama, nagu räägiksid nad suurest rõõmust ja õnnest. ,,Need ajad ei tule enam kunagi, tagasi," kinnitavad nad alati. ,,sest pole enam neid poisse, pole neid õpetajaid." ,,Mis peaasi -- vana ise pole enam endine, vana ise, see on peaasi," lausub härra Ollino ja käib
annaabi.ee 
