Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis e...
plutooniumi tihendamist ülekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse abil. Esimeste tuumapommide tuumkütusena kasutati uraan-235, kuid sellised tuumapommid olid oma massi suhtes väikse purustusjõuga. Uraan-235 tüüpi pommides kasutatakse tuumareaktsiooni algatamiseks tavalõhkeaine plahvatust, mis lükkaks kaks kriitilisest massist veidi väiksema massiga uraani poolkera teineteise vastu. Tuumareaktsiooni toimumiseks tuleb tuumapommis olev tuumkütus viia üle ahelrektsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole üldse seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid see mis määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustamise reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik vähendada näiteks tuumkütusest välja kiiratud neutronite tagasipeegeldamisega neutronpeegli abil ja tuumkütuse tihendamisega, mis
tööle-generaatprid tööle Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon. Tuumareaktoreid kasutatakse energia tootmiseks (nii elektri- kui soojusenergia), erinevate radioaktiivsete ainete tootmiseks (paljundusreaktorid), uurimisotstarbeks. Reaktori põhiosad on kiirguskaitse e. varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. 1. vajab palju vett 2. kohta kus vett maha jahutada 3. vee kogus on suur, ei saa igale poole ehitada 4. rajamine kallis 5. tuumajääkide paigutamine on probleem (maetakse)(kaua lagun. , transport, kiirgab kaua) 6. avarii korral suured tagajärjed 7
5) kogu reaktoriseadmestikku väljast kaitsev betoonkuppel, mis peab vastu pidama nt ükskõik millisele maailma maade relvastuses olevale raketile ning välistama radioaktiivsete ainete väljapääsu reaktori purunemisel; 6) vundamendiplaat paksusega ligikaudu 10 m, mis peab kinni pidama reaktori aktiivtsooni täielikul sulamisel tekkiva metallikoguse ning välistama selle jõudmise pinnasesse. Tuumaelektrijaamade eluiga on tavaliselt 30-40 aastat. Pärast seda kõrvaldatakse reaktoreist tuumkütus ja jaam konserveeritakse. Jaama radioaktiivse (reaktori-) osa lammutamisele saab asuda enamasti alles 10-20 aasta möödumisel pärast jaama seismajätmist, kui radioaktiivse kiirguse foon on langenud piisavalt madalale. Tööpõhimõte Tuumaelektrijaama tööpõhimõte on sama, mis soojuselektrijaamal, ainult auru toodab aatomituumade lõhustumisel vabanenud energia. Tööpõhimõte on väga lihtne: 1) alakriitiline kogus uraani - kui mingi rike juhtub, siis "ei saa laiali lennata,
SUURIMAD LINNAD 76% rahvastikust elab linnades. Suurimad linnad: 1. Pariis - 2 175 000 inimest 2. Marseille - 879 000 inimest 3. Lyon - 418 000 inimest (Sandall, Marlborough, 1999:243) Linnad paiknevad ühtlaselt üle Prantsusmaa. Linnad on tekkinud sinna kuna seal on soodsad elutingimused. ENERGIAVARAD Prantsusmaa peamised energiavarad on õli, kivisüsi, maagaas, tuumkütus, ja hüdroelektrienergia. (France resources...,2009) Prantsusmaa impordib naftatooteid ja ekspordib kivisüsi. (France energy import...,2009) Pransusmaal on tuumaelektrijaamad. (power stations France...2009) Keskmine elektrienergia toodang inimese kohta on 6800 kWh. See näitab et tegu on arenenud riigiga.
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
..43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa. Torud paiknevad rõhtsalt ühises paagis, mis on täidetud madalrõhulise moderaatoriga (joonis 7.6). Soojuskandja väljub reaktorist temperatuuriga 280...290 oC ja suunatakse, nagu teistegi survevesireaktorite puhul, aurugeneraatorisse. Reaktorit iseloomustab kõrge töökindlus, odavam tuumkütus, kütusevardakimpude lihtsa vahetamise võimalus reaktorit peatamata ja loodusliku uraani mitu korda parem ärakasutamine. Grafiitmoderaatoriga kanaltüüpi keevvesireaktorid töötati välja NSV Liidus ja olid esialgu ette nähtud kasutamiseks laevadel. Reaktor RBMK-1000 kujutab endast silindrikujulist teraskestaga ümbritsetud grafiitplokki kõrgusega 7 m ja läbimõõduga 11,8 m; grafiidi üldmass on 1850 t. Plokis on 1693
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
saadeti sinna tagasi. Pärast seda, kui Soome seadused keelasid radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse impordi ja ekspordi, tuleb kogu jäätmekäitlus, sh vahe- ja lõppladustamine, korraldada omal maal. Loviisa ja Olkiluoto tuumajaamade juurde on rajatud madal- ja keskaktiivsete radioaktiivsete jäätmete ladustusrajatised, kuhu 2005.a. seisuga oli ladustatud vastavalt 1300 m3 ja 4400 m3 senises ekspluatatsioonis tekkinud jäätmeid. Kasutatud tuumkütus on praegu ladustatud kummagi tuumajaama vahehoidlas. Hinnanguliselt moodustub praeguste tuumareaktorite eluea jooksul Olkiluotos 2500 tU ja Loviisas 1000 tU kasutatud kütust. Sellele lisandub muidugi uute ehitatavate reaktorite kasutatud kütus. Nt, Olkiluoto-3 reaktor toodaks oma eluea jooksul hinnanguliselt 2000 tU kasutatud tuumkütust. Soomes aktsepteeritud avatud tuumkütuse tsükli poliitika ei näe ette kasutatud kütuse ümbertöötlemist
Keerulisem on olukord kasutatud tuumkütusega, mida osa riike tunnistab kõrgaktiivsete (HLW) radioaktiivsete jäätmete hulka kuuluvaks ja seega maaalusesse lõpphoidlasse ladustatavaks. Samas mitmetes riikides ei arvata, vaid peetakse seda uraani ja plutooniumi tulevas tkasutamist silmas pidades hoopis väärtuslikuks vaheproduktiks. Põhjus selgub vaadeldes kasutatud kütuse koostist, milles veel sisaldub palju tuumkütust. Reaktoris töötanud tuumkütus vahetatakse teatavasti perioodiliselt uue vastu välja ja pannakse hoidebasseini aastakümneteks ,,jahtuma",et see hiljem lõplikult ladustada. Avatud tuumkütusetsükli puhul erinevaid komponente ei eraldata ega taaskasutata, tähendab kogu kasutatud tuumkütuse ladustamine suuri maaaluste geoloogiliste lõpphoidlate mahte. Kogu maailmas laienevat tuumaenergeetikat arvestades on enamik eksperte üksmeelel, et mitmeks sajandiks avatud tuumkütuse tsükke lkindlasti jätkusuutlik ei ole
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
vase- ja molübdeenimaaki, kulda, hõbedat, grafiiti, talki, fluoriiti jalubjakivi. Põhilised majandusjõud on finantstööstusgrupid: Samsung Group, Hyundai Group, Daewoo Group ja LG Group. 1996.a. võeti OECD liikmeks. SKT 1 el. kohta 21 900 USD. Elektrienergiast saadakse 63,4% soojuselektrijaamades, 35,8% tuumajaamades ja 0,8% hüdroelektrijaamades. Terasetoodangult (2002.a. 45 mln t) maailmas 8. kohal. Imporditakse kivisütt ja kogu vajatav nafta, gaas ja tuumkütus. Tegeletakse nafta- ja keemiatööstusega ning musta metallurgiaga (peam. sadamalinnades). L-Koreas valmistatavate laevade kogumahtuvus moodustab 32% maailma laevaehituse kogutoodangust (Jaapani järel 2. koht). L-Koreas on üks maailma arenenumaid IT-võrke. Arenenud on ka elektroonikatööstus. Peamine toidukultuur on riis, aga haritava maa pindala väheneb pidevalt (uued ettevõtted ja infrastruktuur). Tähtsal kohal ka köögi- ja puuviljakasvatus. Tehnilistest kultuuridest
sissehingamisel tugevam kui põlevvedelike aurudel. Maksimaalne lubatav etüülpiirituse aurude kontsentratsioon kaitsevahenditeta töötamisel on 1 mg/l. VIII peatükk 8. Veeldatud gaaside vedu 8.1. Põlevad maagaasid 19 Tänapäeva energiakandjatest on tähtsamad kivisüsi, nafta ja põlevad maagaasid ning hüdroenergia ja tuumkütus. Alternatiivsete energiakandjate nagu tõusu-mõõnahoovuste, tuule- ja päikeseenergia osa on veel suhteliselt tagasihoidlik. Põlevaid maagaase leidub poorsetes maapinnakihtides kas omaette, koos naftaga või koos naftakondensaadiga ja nende varusid Maal hinnatakse 150 000 miljardile kuupmeetrile. Suurimad leiukohad asuvad Pärsia lahe piirkonnas, Venemaal, USA-s, Rumeenias, Indoneesias, Kanada lääneosas, Põhjameres Norra ja Hollandi ranniku lähedal. Kuivade põlevate maagaaside
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
