Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga
kontode kreeditkäivete kokkuvõttega. Majandustehingud muudavad bilanssi, pôhjustades muutusi ettevôtte varade koosseisus ja nende moodustamise allikates. Need muutused vôib jaotada järgmisteks tüüpideks: 1. Muutused bilansi ühel pooolel: a) muutused varade koostises ja paigutuses, s.o. aktivas (I tüüp); b) muutused varade moodustamise allikates, s.o. passivas (II tüüp). 2. Muutused bilansi môlemal poolel: a) varade ja nende moodustamise allikate suurenemine (III tüüp); b) varade nende moodustamise allikate vähenemine (IV tüüp). Toodud neli tüüpi iseloomustavad bilansis toimuvate muutuste vôimalikke variante. Skemaatiliselt vôib bilansimuutuste tüüpe iseloomustada järgmise joonisega:
· varade ja kapitali ülevaade rahalises väljenduses ja kindla kuupäeva seisuga · iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena · on töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta · Võimaldab varade, kohustuste ja omakapitali muutuste analüüsi aruandeaasta jooksul · Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus · Passivas näidatakse ettevõtte varade moodustamise allikad, mille arvel varad on soetatud Bilansikirje - varade või kapitali liik, milline on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. · aktivakirjed iseloomustavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist · passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist Bilansi valem · AKTIVA = PASSIVA · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · OMAKAPITAL = VARAD KOHUSTUSED
Nt. laenude ja muude võlakohustuste võtmine, kinnisasjade võõrandamine, teistes äriühingutes osaluse omandamise otsustamine · Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. (ÄS § 168 lg 2) Osanike koosolek (ÄS § 171) · Kui see on OÜ huvides vajalik; · või kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seaduses sätestatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või ... Eeldab viivitamatult abinõude tarvitusele võtmist (§ 176) ... KarS § 380 rahaline karistus või aastane vangistus. · seda nõuab nõukogu või audiitor või · seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist;
Sissemakse tasumise tähtaeg: kohe tasumise nõue kohe kui kapitali suurendamine toimub, siis peab tegema selle kohta ka registrikanne. Peale kannet peab olema ka tasutud juba. Sissemakseta asutatud ühing: sissemakset kohe ei nõuta. Miinimumkapitali nõude kaotamine Osakapitali säilitamine Bilansi üldskeem: Aktiva (vara) Passiva (mille arvelt vara omandatud on) * Vara * Kohustused * Omakapital Kui passivas on midagi positiivset, siis seda on võimalik ka välja maksta. See on ka põhjus, miks ühingutesse üldse investeeritakse jne. Kui palju peaks ühing dividende maksma? Kui ühingul on liiga palju kapitali, siis see tuleb osanike vahel laiali jagada (see oli nii varem). Kuid tänapäeval maailma suurte äriühingute käes on siiski palju raha, mis seisab lihtsalt. Bilansi seise mõjutavad ka teatud otsused.
olevad 100 kroonise nimiväärtusega aktsia vastu kümme 10-kroonist aktsiat). Küll tuleb aga splittimisel arvestada ÄS § 223 nõudeid. Aktsia tegelik hind - turuhind - ei pruugi vastata nimiväärtusele. Veelgi enam, ka aktsia väljalaskmisel võib selle hind erineda nimiväärtusest. Väljalaskehind ei või olla madalam kui nimiväärtus. Väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahet nimetatakse ülekursiks, see kajastub bilansi passivas omakapitalina. Esemete liigituses on aktsia õigus. Kuna kõigi Eesti aktsiaseltside aktsiad tuleb kanda Eesti väärtpaberite keskregistrisse, on aktsiad elektrooniliselt väljendatud õigused, seega puudub täna võimalus lasta käibele aktsiatähti väärtpaberitena (vt VÕS § 917 lg 2). Aktsia kui: a) vara (TsÜS § 66) ehk rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (vt ka ÄS § 226) b) aktsiakapitali (bilansikirje) mõtteline osa
TÜTARETTEVÕTE emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. SIDUSETTEVÕTE ettevõte, kelle omakaptalis raamatupidamiskohustuslane osaleb eesmärgiga luua püsivad ösidemed ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 20 – 50% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest. NETOAKTIVAD bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma. AAŽIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa. OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad. 38 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA 39
äriregistris EVK-d teavitada. · Osakapital peab olema vähemalt 40 000krooni. See tuleb enne OÜ registrissekandmist täielikult tasuda. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 8 RP089 (2009/2010) · Osaühingu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei tohi väheneda alla 40 000krooni ega allapoole registrisse kantud osakapitalist. Vastasel juhul võidakse kohaldada juhatuse liikmete kriminaalvastutust. · Osaühing peab esitama iga-aastasi majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole. · Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama.
· Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring (kellele teade tuleb saata) määratakse 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui põhikiri ei näe ette teisiti (ÄS § 297 lg 5). Sarnasused: · Kutsub kokku reeglina juhatus · Koosoleku toimumisest peab ette teatama. · Kvoorumi ja hääletamise olemasolu 70. Millal tuleb osanike koosolek kokku kutsuda? (p.171) Kui see on OÜ huvides vajalik; või kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seaduses sätestatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või Eeldab viivitamatult abinõude tarvitusele võtmist (§ 176) Kars § 380 rahaline karistus või aastane vangistus. seda nõuab nõukogu või audiitor või seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist; Erikontrolli aruande esitlemiseks (ÄS § 191 lg 5) 71
TÜTARETTEVÕTE emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. SIDUSETTEVÕTE ettevõte, kelle omakaptalis raamatupidamiskohustuslane osaleb eesmärgiga luua püsivad ösidemed ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 20 50% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest. NETOAKTIVAD bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma. AAZIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa. OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad. 23 BILANSISKEEM
nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpus). Bilanss-on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade kooseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e allikad, mille arvel varad on soetatud. Siit selgub, kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt osa omakapitali arvel. BILANSI VALEM: VARAD=KOHUSTUSED+OMAKAPITAL AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE ALLIKAD Ettevõtte vara koostis ja paigutus varade soetamiseks vajalike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
