ausus riigimees peab sõna pidama. Valitsejale lisandusid veel teised kohustused. Valitseja pidi kaitsma kodanike huvi, sealjuures unustama omapoolse kasu. Valitseja peab vaatama riiki kui tervikut ja mitte eelistama üht kodanikku teisele (muidu mäss ja riid). 46. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid (16. saj tegutsevad humanistid) Algas 1494. aastal Itaalias suurte kodusõdadega. Euroopa suurvõimud, Prantsusmaa ja Habsburgid ning Inglismaa ja Türgi sekkusid. Paavstid Itaalias, kes oleksid pidanud olema moraalseks mõõdupuuks selliste sõdade puhul, osalesid hoopis ilmalike valitsejate kombel ise ka ning astusid sõjavägede etteotsa ning olid sageli poliitilises käitumises veel ebamoraalsemad kui mitmed ilmalikud valitsejad. Sellises situatsioonis oli küsimuseks, et kuidas on võimalik üldse ellu jääda ning samal ajal ausust ja õiglust säilitada. Lahendusvariandid: 1. Thomas More'i lahendust võib nimetada utoopiaks või utoopiliseks
rahva heaks. Mõjutas kogu järgnevat Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. "Narruse kiitus" tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Narrus esitleb end naisena, kiidab end oma ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatus. Raamatu algul pilab elukauget teadust nii kesk- kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimaplusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatism; ahned mungad, paavstid, piiskopid; poliitikute kisklemine). See on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Parlamendiliige, jurist, Henry VIII ajal lausa lordkantsler. Seotus poliitikaga sai talle saatuslikuks: ei kiitnud heaks kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda. More jäi seega oma peast ilma peale teda langes osaks sama saatus veel 2-le kuninga naisele 6-st. ,,Utoopia" ladinakeelne, 1516 ilmunud
PARADIIS . Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tõusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante ,,kümnendasse taevasse" , kus jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena. Dante ,,Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne ,,armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmuisele ja tegelasile. Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ja usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje. Teos on
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
mäena. PARADIIS . Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tõusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante ,,kümnendasse taevasse" , kus jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena. Dante ,,Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne ,,armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmuisele ja tegelasile. Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ja usuline ekstaas
elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga
Ehitustegevus hoogustus teisteski keskustes, eriti Milanos, Sienas ja Roomas. Viimane sai juhtivaks kultuurikeskuseks kõrgrenessansi ajal. Kõrgrenessansi alguseks olid Itaalia linnakommuunid kaotanud oma juhtiva seisundi ning nende asemele oli tekkinud suured vürstkonnad, mille residentsid nüüd kultuurikeskusteks kujunesid. Humanismi ideede ja renessansi levik tõi kaasa uuendusi ka kirikuriigi pealinna Rooma kunsti ja kultuuripoliitikas, mida suunasid paavstid.Et oma ilmalikustunud esindusvajadusi rahuldada, kutsusid nad Rooma maa silmapaistvamad ja universaalsemad mehed, kes suutsid paavstide silmis ausse tõsta antiikkultuuri (Muide, see päästis ka antiikse Rooma lõplikust laialikandmisest). Üheks peamiseks ülesandeks pidasid paavstid uue Peetri kiriku püstitamist. 1506.aastal pandigi uuele kirikule nurgakivi. Tööde juhatamine usaldati Rooma peaarhitektile Donato Bramantele (1444-1514), keda peetaksegi kõrgrenessansi
Vt Looming 1991, nr 2. Sealt ka järgnev: Süstemaatiline tsensuur sai alguse Vana-Roomas, kus tsensor pidi maksustamise tarvis kodanike seisundi ja sissetuleku kindlaks tegema ja valvama avaliku kõlbluse üle. St ta pidi tõkestama avalikku sündsusetust, ketserlust ja riigivastasust. Tsensuuri rakendamine Euroopas on olnud eelkõige seotud kiriku tõusu ja langusega. Tsensuuri kui institutsiooni kujunemisele andis tõuke trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. saj keskpaiku. Paavstid hakkasid välja andma keelatud raamatute nimestikke. Paavst Sixtus IV kehtestas juba 1471 kõigi trükiste eeltsensuuri nõude. Saja aasta jooksul loodi peaaegu kõikides Euroopa riikides vastav institutsioon. Kui kirik hakkas riigist eralduma, hakkas muutuma ka suhtumine tsensuuri tsensuuri rakendasid enda huvides võimukandjad. Tsensuur on füüsilise ülemvõimu tungimine mõistuse ja vaimu valda. Alati on valitsejail korda läinud teatud riigielu valdkondades avalikku kriitikat piirata
» «Jumala sulane Mooses . . . pange hästi tähele, ta on ainult sulane! Mooses õnnistas mõlema käega. Sel ajal kui heebrealased võitlesid vaenlastega, laskis ta hoida oma mõlemaid käsi; järelikult õnnistab ta kahe käega. Muuseas, mis ütleb Pühakiri: «Imponite manus», ja mitte «manum» -- «pange käed peale», aga mitte «pange käsi peale».» «Pange käed peale,» kordas küree ja tegi vastava liigutuse. «Püha Peetruse juures, kelle järglaseks on paavstid, on asi aga teisiti,» jätkas jesuiit. «Porrige digitos» -- «ulatage sõrmed». Kas see on nüüd selge?» «Muidugi,» ütles Aramis, vestlust nautides. «See on väga teravmeelne.» «Sõrmed!» kordas jesuiit, «Püha Peetrus õnnistas sõrmedega. Järelikult õnnistab ka paavst sõrmedega. Ja mitme sõrmega ta õnnistab? Kolme sõrmega: Isa, Poja ja Püha vaimu nimel.» * Kergemini ujuv (ladina k.). ** Sissejuhatus (ladina k.). *** Nagu taevaste avaruses (ladina k.). 285
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
