Mõlemal rühmal on olemas klorosoomid. Rohelised S-bakterid üherakulised, väikesed. Ranged anaeroobid. Org ühendeid redutseerijana ei kasuta. Fotolitoautotroofid. Viburid puuduvad, rakud ei liigu. Vajavad redutseeritud väävlit, S-allikana, ei suuda sulfaati assimilatoorselt redutseerida. Väga hapnikukartlikud. El doonorina kasutavad sulfiidi, tiosulfaati, vesinikku, elementaarS ja rauda. Rohelised mitte-S-bakterid niitjad. Libisevalt liikuvad. Eelistavad org ühendeid (fotoorganoheterotroofid). Oksügeenne fotosüntees tsüanobakteritel tsüanobakteritel osaleb fotosünteesil 2 erinevat reaktsioonitsentrit, FSI ja FSII. FSII abil toimub vee fotolüüs ja on võimalik vee kasutamine redutseerijana. Valguse toimel ergastatud FSI klorofüllist lüüakse välja elektronid, mis kantakse FSI ETA primaatsele 31 elektroniaktseptorile. Väljalöödud elektronid asendatakse elektronidega, mis tulevad FSII ETAst. FSI
lihaskiudu ning moodustavad omavahel ühinedes silmusvõrgu lihaskiudude ümber. Lihase jõudeseisundi puhul on enamik kapillaaridest suletud. Töö ajal suureneb avatud kapillaaride arv mitmekordseks. Lihaskiud on kaetud õhukese elastse kilega sarkolemmiga. Lihaskoe sisemuses paiknevad arvukad tuumad, mitokondrid ja teised organellid, samuti ka pisikestes kanalikeste ja õõnete keeruline süsteem sarkoplasmaatiline retiikulum. Kontraheeruvaks moodustiseks on lihaskius pikad niitjad müofibrillid, mis ulatuvad kiu ühest otsast teiseni. Üksteisest eraldab neid sarkoplasma õhuke kiht. Lihaskiudude ja lihase kui terviku funktsioon avaldub pinge arendamises ja lühenemises. Kontraktsioon kindlustab organismi lõputult mitmekesise talitluse, alustades keha asendi säilitamisest ruumis ja lõpetades kõige keerukamate liigutusaktidega. 66. Lihase kontraktsioonimehhanism. Lihaste mehaaniline talitlus pinge ja kontraktsioon
Näiteks vankomütsiin Valgud On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH NH2 Jaotus: · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-te jääkidest, vahetult peale sünteesi on nad lihtvalgud · Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa. Näiteks glükoos + valk = glükoproteiin. Jaotus kuju alusel: · Kerajad ehk gloulaarsed. Näiteks antikehad. · Niitjad ehk fibrillaarsed. Näiteks lihasvalgud Valkude struktuuri tasemel: 1. aminohappe jääkide hulk ja järjestus valgu molekulis. Vahetult peale sünteesi. Pepsiidside Alfa spiraal, kus on Vesiniksidemed. Leidub ohtralt karvades. Beta struktuur, kus on vesiniksidemed. Leidub küüntes. 2. tulevad juurde s-s sidemed ja ioonsed(+, -), ja hüdrofoobsed sidemed fibrill valgud(fibriin) ja gloobul valgud. 3
nimetatakse müofilamentideks. Viimaseid on kahte liiki – ühtedes (jämedamates) on peamiseks valguks müosiin, teistes (peenemates) aga aktiin. Lihase kokkutõmme on müofibrillide lühenemise tagajärg, mis omakorda tuleneb aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisest üksteise vahele. Lihasrakule spetsiifilised organellid on müofibrillid, millel põhineb lihaste kontraktiilsus ehk kokkutõmbevõime. Müofibrillid on niitjad valgulised moodustised, mis kulgevad piki lihaskiudu ning täidavad suurema osa rakusisesest ruumist. Sarkoplasma valgud – Lihasraku sisemust, sarkolemmiga ümbritsetud ruumi, täidab viskoosne vedelik, mida nimetatakse sarkoplasmaks. Sarkoplasma sisaldab lahustunud valkusid, mineraalaineid, glükogeeni, lipiide ja palju teisi aineid, sarkoplasmas paiknevad kõik lihasraku organellid. Membraanide valgud – Vahetult endomüüsiumi alla jääb lihasraku plasmamembraan ehk sarkolemm
Paljasseemnetaimed – katmata seemnealged arenevad seemnesoomustel. – palmiklehiktaimed(Cycadophyta,140), hõlmikpuutaimed(Ginkgophyta,1), okaspuutaimed(Coniferophyta,550), vastaklehiktaimed(Gnetophyta,70). Katteseemnetaimed – seemnealged arenevad kaetult sigimikus. – õistaimed(Anthophyta,250 000). *Sammaltaimed – keha väiksem ja vähem diferentseerunud, jagunedes varteks ja lehtedeks. Juurte ülesannet täidavad risoidid – ühe või mitmerakulised niitjad väljakasved. Juhtkude puudub või see esineb algsoone kujul. Õisi pole. Paljunevad spooride abil. *Sõnajalgtaimed – neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. *Paljasseemnetaimed – neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest.
Kõrrelistel jääb iduleht seemnesse, läbi mulla tungib pung Juur Tüüpiliselt on polüsümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti Ülesanded: ◦ Imab mullast vett ja mineraalaineid ◦ Kinnitab taime substraati ◦ Teostab sidet mulla mikroorganismidega ◦ Varuainete ladestumiskoht ◦ Vegetatiivse paljunemise elund ◦ Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid Juure makroskoopiline ehitus Kuju: niitjad, nöörjad, koonilised, käärjad, muguljad, rõigasjuured jne. Juurte tüübid päritolu järgi: Peajuur, Lisajuur, Külgjuur Substraadi järgi: mulla-, vee-, õhujuured Juurestik – taime kõigi juurte kogum; Peajuurestik, lisajuurestik, segajuurestik Sammasjuurestik (tüüpiline kaheidulehelistele), narmasjuurestik (tüüpiline üheidulehelistele), harujuurestik (tüüpiline puittaimedele) Juure mikroskoopiline ehitus
Suurte aktiivmuda helveste sisemuses on hapniku kontsentratsioon madal ja see on elupaigaks anaeroobsetele bakteritele. Kokku on leitud üle 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda osakeste baktereid iseloomustab kiire kasv ja suur metaboolne aktiivsus: Pseudomonas, Enterobacter, Flavobacterium, Zooglea, Sphaerotilus. Nitrifitseerivad bakterid:Nitrosomonas, Nitrobacter. L isaks bakteritele leidub aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, amööbid). Aktiivmuda osakestele on iseloomulikud niitjad bakterid, kuid kui nende arvukus suureneb üle teatud piiri, siis aktiivmuda ei setti enam, tekib vaht. Ammoniaaki oksüdeerivate bakterite liigiline mitmekesisus on aktiivmudas suur. Peamised nitriti oksüdeerijad on Nitrospira-sarnased bakterid, keda ei ole seni suudetud kultiveerida. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 päeva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Tõvestavate mikroobide arv väheneb aktiivmuda protsessi käigus. Selle põhjuseks arvatakse olevat konkurents,
Algloomade vakuoolid : 1. Seedevakuoolid(toitekublik) - tekib toiduosakese ja seedeensüümide seostumisel. (toitekublik on membraaniga ümbrtsetud) 2. Osmoregulatoorsed vakuoolid(tuikekublik) - rakus liigse vee ja vees lahustunud ainete kogumine ja eemaldamine. Tubulaarne süsteem eukarüootides : Koostisosad : a)mikrofilamendid(filament - peenike niit) b)vahepealsed filamenid c)mikrotorukesed d)tsütoskelett e)ripsmed f)viburid 1)Mikrofilamendid - niitjad valgumolekulid, mis võivad muuta oma kuju. nende läbimõõt on kuni 7 nm. N: Aktiin, müosiin. Leidub kõigis loomarakkudes. 2)Vahepealsed filamendid - läbimõõdult jämedamad valgumolekulid(10nm). N: lamiinid - hoiavad paigal teatud rakustruktuure. 3)Mikrotorukesed - läbimõõt 25 nm, seest õõnsad. eelised seest õõnsatel struktuuridel : - kergemad - tugevamad - kulub vähem materjali. Mikrotorukesed koosnevad valgust(tubuliin). Nad on pidevalt muutuvad struktuurid
isendite ristamisel saadi 83 varssa, kellest 17 olid albiinod (DD), 45 palomiinod (Dd) ja 21 helekõrvid (dd). Teoreetiliselt oodati 20,75 albiinot, 41,50 palomiinot ja 20,75 helekõrbi (lahknemissuhte 1:2:1). 14. Rakutuum raku keskel paiknev, enamasti sfääriline tsütoloogilistes värvides intensiivsemalt värvuv moodustis. Tsütoplasma raku tuuma ja välismembraani vahelist ruumi täitev kolloidjas sültjas mass. Kromosoomid tuumakromatiini kondenseerumise tagajärjel moodustuvad niitjad , hiljem pulkjad või kepikesekujulised ise produtseeruvad moodustised rakus. Karüotüüp - indiviidi kromosoomistiku tunnustekogum, mida iseloomustab kromosoomide arv, suurus, (tsentromeeri asukohast olenev) kuju ja värvumismuster (vöödistus). Kui organismis on erineva kromosoomiarvu või -struktuuriga rakke, siis on indiviidil mosaiikkarüotüüp. Karüotüüpi uuritakse ja iseloomustatakse tavaliselt mitoosi metafaasi (või prometafaasi) kromosoomistikul karüogrammi koostamise abil. ??
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus - eeltuumsed. Baktereid on mitmesuguse kujuga. Väliskuju põhjal eristatakse kerabaktereid, pulkbaktereid, spiraalseid baktereid, jätketega baktereid ja niitjaid baktereid. Väliskuju on üks tunnus, mille järgi saab baktereid määrata. Ehkki paljud bakterid võivad olla hulgakaupa koos (näiteks niitjad bakterid), pole nad hulkraksed. Pildid: Kerabakterid, pulkbakterid, spiraalsed bakterid. Lisa Esimesena vaatles endavalmistatud mikroskoobiga baktereid hollandi looduseuurija A. van Leeuwenhoek, kes elas ja töötas XVII sajandil. Kui ta näitas perenaistele mikroskoobis veiniäädika tilka, mis kubises elavatest olestest (bakteritest), loobusid paljud kohkunud perenaised äädika tarvitamisest üldse. --- 67 Mis iseloomustab bakterirakku?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
