1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
Teatud mõttes nad kritiseerivad ühiskonna kui sellise kehtimist moniliitsena samamoodi nagu subkultuurid seda teevad. Soo ja tarbimise seoseid ei ole eriti uuritud. Samas teevad naised just enamuse tarbimisotsustest peres. Tarbimise puhul aga vaadatakse liiga palju turule ja riigile ja liiga vähe vähe peremajandusele. St soo aspekt jäetakse tihti kõrvale. Turg on rohkem naistele; samas naisi ja tarbimist seostatakse rohkem ka deivantse käitumisega (alko, narko, toidu jm tarbimisega) Iga inimese tarbimine on seotud tema sotsiaalsete tingimustega, ja need tingimused sisaldavad ka meeste ja naiste ebavõrdsuse mustreid. Me peame tarbekaupu juba supermarketist väljudes meeste ja naiste jaoks võrdseteks, kuid toit, mis lauale jõuab, sisaldab kodust naiste tööd. Delphy ja Leonard (1992) Lisaks sellele, et naised teevad reaalset tööd, teevad nad ka sümboolset, hoolitsevat, dekoreerivat,emotsionaalset tööd - koristavad kodu,
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
1 3 3 3 3 2 3 3 4 3 2 2 1 3 4 3 2 1 1 2 2 3 3 2 1 1 3 2 2 3 2 3 3 2 3 2 2 7 4 4 4 1 2 3 3 2 2 2 2 2 3 3 5 3 2 7 1 3 3 3 2 2 0 3 3 3 2 1 1 1 3 9 3 2 2 2 1 3 3 4 1 1 3 4 3 2 1 1 3 3 3 2 1 3 3 2 3 1 2 1 3 2 2 2 2 2 3 3 4 2 3 2 1 F26 Suitsetab F27 S-päevas F31A Narko F32 Trenn F33 Tr-päevi I09T Majap-t I09P Majap-p 1 1 2 7 3 3 3 10 1 1 0 0 1 1 1 3 4 3 10 1 1 0 10 1 1 1 2 12
1 3 3 3 3 2 3 3 4 3 2 2 1 3 4 3 2 1 1 2 2 3 3 2 1 1 3 2 2 3 2 3 3 2 3 2 2 7 4 4 4 1 2 3 3 2 2 2 2 2 3 3 5 3 2 7 1 3 3 3 2 2 0 3 3 3 2 1 1 1 3 9 3 2 2 2 1 3 3 4 1 1 3 4 3 2 1 1 3 3 3 2 1 3 3 2 3 1 2 1 3 2 2 2 2 2 3 3 4 2 3 2 1 F26 Suitsetab F27 S-päevas F31A Narko F32 Trenn F33 Tr-päevi I09T Majap-t I09P Majap-p 1 1 2 7 3 3 3 10 1 1 0 0 1 1 1 3 4 3 10 1 1 0 10 1 1 1 2 12
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
Kellegi teise tugevus on juba iseenesest ohu märk (ennetava sõja stiilis). Ratsionaalsed inimesed pole motiveeritud mitte niivõrd oma soovist vallutada ja end kehtestada kuivõrd ebakindlusest ja hirmust. Et olukorda lõpetada, tuleks teha kokkulepe. Inimesed on ju ratsionaalsed... Sisuliselt sarnaneb probleemne olukord maffiale märulifilmis. Nagu loomuseisundis nii toimib ka maffia väljaspool riigivõimu ja seadusi, ka maffia tahab saada illegaalset tulu (kasiinod, prostitutsioon, narko, salakaup). Motiiviks on raha abiga saavutatav luksus ja staatus. Keskkonnaks on lakkamatu konkurents ning sisuliselt põhineb kogu saavutatu kaitsmine vaid omaenda jõul. Sisuliselt on ju tegemist sõjaga maffia liikmed ei saa lahendada omavahelisi tülisid kohtutest, kohtud ega keegi teine peale nende endi ei kaitse nende "turgu". Ratsionaalsed mafioosod lepivad tavaliselt kokku, jaotavad alad ja valdkonnad omavahel ära, kuid alati jääb seejuures oht, et keegi kasutab usaldust
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
