organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus. Elusorganismide korrastamisel sugulussuhete järgi on põhiühikuks liik, kuhu kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid · Riik (regnum) · Hõimkond (divisio e. phylum) · Klass (classis) · Selts (ordo) · Sugukond (familia) · Alamsugukond (tribus) · Perekond (genus) · Liik (species) (lühend sp.) · Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.)
ta, et • osa tunnuseid (nt poegade ühesilbiline piiksumine) on ühised mõlemale liigirühmale • osa tunnuseid aga (nt prääksumine) esineb vaid partidel. Sellest järeldas ta, et piiksumine on evolutsiooniliselt vanem käitumine, ja et pardid on fülogeneetiliselt noorem linnurühm kui haned. Perekondade põlvnemise puu ehk fülogeneesipuu. Võrdlused on näidanud, et niisugused käitumuslike tunnuste alusel koostatud fülogeneesipuud langevad küllalt hästi kokku morfoloogia (välisehitust käsitlev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm. teaduse haru ) või molekulaarsete tunnuste alusel koostatud puudega. Viimane näide viitab samuti sellele, et keerulised displeid ei pea sugugi tekkima ühekorraga valmiskujul ja püsima seejärel muutumatuna, vaid et displei erinevad komponendid võivad evolutsioneeruda ka eraldi, tehes võimalikuks keeruliste käitumuslike displeide järk-järgulise evolutsiooni.
minituvastus (term extraction). Mitmesuguste statistiliste mee- toditega mõõdetakse keelendite kummalisust, st ainuomasust vaatlusalusele teksti(liigi)le, lähtudes hüpoteesist, et kummalisus korreleerub terminilisusega. Täiendavalt võidakse kasutada ka lingvistilist infot, näiteks terminikandidaatide sõnaliigikuuluvust. Ühesõnaliste terminite tuvastamine on suhteliselt lihtne, mitme- sõnalisi leida on veidi keerulisem. Ka rikas morfoloogia, nagu eesti keele puhul, raskendab ülesannet. • Paralleelkorpusi ehk tekste ja nende tõlkeid sisaldavaid korpusi saab joondada (align) teksti-, lause- või sõnatasemel. Automaat- se joondamise täpsus suurematelt tekstiüksustelt väiksematele liikudes muidugi väheneb, aga ka sõnataseme joondused on juba üsna kasutuskõlbulikud. Kõigepealt annab see tulemuseks automaatseid vastekandidaate, aga aitab ka polüseemse sõna
Inimese F harud: närvisüsteemi-, liikumisaparaadi-, sisesekretsiooni-, vereringe-, hingamisaparaadi-, seedimise-, erituselundite-, termoregulatsiooniF. F seosed teiste teadustega. F-st on välja arenenud eraldunud anatoomia, biokeemia ja biofüüsika. F uurimismeetodid on valdavalt *keemilised või *füüsikalised. *Psühholoogia on kujunenud närvielundite ja meeleelundite F baasist. *Anatoomiaga talitlust ei saa uurida, kui ei tunne ehitust. *Bioloogia, *Histoloogia, *Funktsionaalne morfoloogia, *Biokeemia, *Spordi bioloogia käsitlevad üht- sama vaatlusaluste ringi erinevatest vaatenurkadest. F kujunemisel iseseisvaks teadusalaks olulist tähtsust omavad teadlased: *HIPPOKRATES (460 377 e.m.a.) kreeka arst. On püüdnud leida seoseid inimkeha ja hingelaadi vahel, on pööranud tähelepanu keskkonna mõjule inimorganismi seisundile. Uuringud epideemiliste haiguste kohta. *GALENOS (130 200 m.a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma)
on mehhanosensoriks). Seejärel vallandub rakus signaalikaskaad, mille tulemusena lühikeste ja väheste viburitega liikuvast peritrihhist areneb 20-40 korda pikem, mitmete kromosoomidega ning enam kui 50 korda viburirikkam, P. mirabilise voogav rakk. Sellised voogavad rakud hõivavad vaba pinna. Näiteks pärast esmast kinnitumist hõivavad Proteus mirabilise voogavad rakud meditsiinilise kateetri pinna. Pseudomonas aeruginosa morfoloogia muutub pärast esmast kinnitumist, voogavatel rakkudel on teistsugune morfoloogia (pikenenud, ühe polaarse viburi asemel omavad kahte) kui planktilistel rakkudel. Jääv kinnitumine. Vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse osadel voogajatel liikumine ja indutseeritakse eksopolüsahhariidide süntees, mis omakorda aitab tugevamalt pinnale kinnituda. Paljudes bakteriliikides on rakusisese signaalmolekuli tsüklilise di-GMP (c-di-GMP) tase oluliseks lülitiks 2
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
Inimkäitumist mõjutavad reeglid, tavad ja kohustused, mille inimene ühiskonda sündides sealt eest leiab. Järelikult suurem osa norme on olemas ühiskonnas konkreetse inimese tahtest sõltumatult. Sotsioloogia ühiskonna teadusena uurib objektiivset reaalsust, mille elementideks on sotsiaalsed faktid, mille summa moodustavad sotsiaalsed faktorid, mis jagatakse 2-ks: 1. Kollektiivsed ettekujutused ühiskondlikud ideed, siia kuuluvad õigus, religioon ja moraal 2. Sotsiaalne morfoloogia ühiskonna materiaalne külg eelkõige tootmisvahendid ja kõik need esemed, mis kuuluvad ühiskonna struktuuri. Indiviidist olulisemaks on ühiskond. Kollektiivse ettekujutuse kohta ütleb ta, et need ei ripu tühjas ruumis, vaid need sõltuvad millestki. See miski on ühiskonnastatud inimene. Kui siduda see, millest eelnevalt juttu oli (töötajad, solidaarsus), ilmneb järgmine tahk mehhaanilisel ja orgaanilisel solidaarsusel on õigusest tulenevalt kaks liiki: 1
saj. uuriti kõnet ajukahjustusega patsientidelseostati lahanguleid+kliinik Tulemused • 20.saj.-l uuriti terveid ja haigeid • Kõige täpsemaid vastuseid andis kontrollgrupp, siis anoomiaga, Broca afaasiaga ja lõpuks – Wada test, Wernike afaasiaga patsiendid – aju morfoloogia uurimine (KT, MRT) • Kõik osalised said paremini hakkama nimisõnade nimetamisega – aju funktsioonide uurimine (fMRT, PET SPECT) • Kõige raskem oli piltide nimetamine – neuropsühholoogilised testid • Võime sõnu lugeda ja järele hääldada oli kontrollidel ja anoomiaga pt.sama • 21.saj.jätkuvad aju funktsionaalsed uuringud: • Broca ja Wernike afaasiaga pt
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
< 5 sekundiks kontakti patsiendiga. Kui on ebaselge, kas tegemist on asüstooliaga või madalalainelise VF-iga, ära kasuta defibrillatsiooni, vaid jätka südamemassaaži ja ventilatsiooniga (vt ALS-algoritm, VF / pulsita VT). Agonaalne rütm (dying heart, weak action) ehk üksikute, eriti laiade QRS-kompleksidega asüstoolia vorm. Agonaalset rütmi iseloomustab väga üksikute laiade QRS-komplekside esinemine ning võimalik vahelduv morfoloogia. Seda rütmi võib tihti näha edutute taaselustamiskatsete hilisemates etappides. Kompleksid muutuvad järjest aeglasemaks ja sageli laiemaks, enne kui kaob igasugune äratuntav aktiivsus. Kodade aktiivsus. Taoline P-lainete asüstoolia võib pärast vatsakeste seiskumist veel lühiajaliselt jätkuda. Selle äratundmine on tähtis, sest kodade aktiivsuse korral on näidustatud fikseeritud kardiostimulatsioon sagedusel 100 korda minutis. PEA/EMD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
