tähendustest. - episoodilist mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autobiograafiline. Episoodilises mälus on kogu aeg midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt ja täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja ta aitab isikul konkreetse elu poolt püsitatud olukordades orienteeruda. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisesi ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Praiming märgib inimese võimet omandada palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest
Nüüd tutvume ka klassidega. Kui soovime koostada süsteemi, mis peab lahendama mitu ülesannet, siis on väga kasulik jagada süsteemi lihtsamateks osadeks ning kirjutada lahendamisalgoritm eraldi iga osa jaoks ja siis pärast ühendada need algoritmid. Mitme väiksema osa programmeerimine on alati lihtsam kui süsteemi kirjutamine tervikuna. Ka edaspidi on sellise süsteemi täiendamine ja parandamine lihtsam ja sellega ka odavam. Programmeerimise algusaegadel võeti moodulite väljaeraldamisel aluseks tegevused, ülesande lahendamist vaadeldi tegevuste järjendina, millest püüti välja eraldada alamtegevused. Viimaste jaoks oli võimalik koostada omaette lahendamisalgoritm. Väga sageli esinevateks alamülesanneteks on näiteks järjendi elementide summa leidmine, kahe arvu väärtuste vahetamine, lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine jms.
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
See, mis aga on mõlematel juhtumitel ühine, on see, et reaktsioonjõud FB on igal juhul kerge varda BD sihiline. Just nii peamegi arutlema, kui tahame määrata reaktsioonjõu FB täpset suunda kerge varda sihil. Kahjuks alati me aga nii teha ei saa, sest tihti mõjub osa jõudusid altpoolt üles, teine osa aga ülespoolt allapoole. Kui sealjuures mingeid täpsemaid teateid nende jõudude moodulite kohta ei ole, siis ei oskagi me öelda, kuhupoole antud sihil suunata reaktsioonjõu. Sel juhul tuleb lihtsalt ühe võimaluse kahest välja valida, see nii joonisele kanda ja nii ülesanne lõpuni lahendada. Kui seejuures ülesande lahendamisel tuli selle reaktsioonjõu arvuline väärtus positiivne, siis see tähendab, et algul valitud reaktsioonjõu suund kerge kinnitusvarda sihil osutuski õigeks. Kui aga
Aktivaatorvalgu vaba aktivatsioonidomääniga seondub histooni atsetülaas. Histooni atsetülaas hakkab modifitseerima nukleosoomides asuvaid histoone (H3 ja H4). Histoonide atsetüleerimine muudab kromatiini struktuuri selliseks, et DNA võib liikuda histoonide suhtes. Kromatiini struktuurimuutuse kutsub esile kromatiini remodelleerimise kompleks, selleks on vaja histoone atsetüleerida, et kompleks seonduks. Transkriptsioonifaktori moodulid toimuvad suhteliselt iseseisvalt, võivad vahetuda. Moodulite vahetamine aktivaatoris viib promootori spetsiifika muutusele. Domääne vahetades saab teha hübriidseid rakke. DNA transkriptsioonielemendid, mis võimendavad protsessi, asuvad samal DNA molekulil. Võimendavad geene, mis peavad avalduma. Võimendavad kõiki neid geene, mis selles regioonis on. Võimendi on aktivaatorvalkude sidumiskoht. RNA polümeraas hakkab sünteesima siis, kui mediaator seostub aktivaatoriga. Mediaator vahendab aktivaatori ja võimendi seostumist.
kindlustatakse ajutiste tugiseintega. Istutamise ajal täidetakse istutusauk kasvumullaga ning tugiseinad eemaldatakse. Istutusaugu sügavus on enam-vähem võrdne istutatava puu mullapalli kõrgusega (või vaid veidi sellest suurem); istutusaugu läbimõõt on 20% suurem mullapalli läbimõõdust. Levinud on ka istutuskastide kasutamine, mis pannakse kokku moodulitest ning jäetaksegi istutusauku; puude juured kasvavad moodulite vahelistest avadest läbi. Noore puu võraalune pind kaitstakse tallamise ja tihenemise eest kaitserestiga ning puutüvi kaitstakse 88 tugiraamiga. Lumetõrjesoolaga saastunud sulavete valgumise vältimiseks võraalusele pinnale toetatakse kaitserest maapinnast veidi kõrgemale tõstetud alustele või antakse võraalusele kerge kalle puutüvest eemale.
lahendusi, mis võimendas probleeme ühilduvuse ja andmevahetusega veelgi. Alates 1990. aastatest on ettevõtted võtnud kasutusele erinevatest moodulitest koosnevaid majandustarkvarasid, mis omavad ühte ja sama andmebaasi. Tarkvara moodulite vahel toimub sündmustega seotud informatsiooni vahetamine, mis muudab paljudest moodulitest koosneva ühtse tarkvara kasutamise mugavaks. Sääraseid paljudest moodulitest koosnevaid majandustark- varasid hakati hiljem nimetama ettevõtte ressursside planeerimise tarkvaradeks (ERP, Enterprise
külastajate suunamine Viit, infotahvel puudub - ettevalmistatud huviobjektidele Lisaks on sisendiks loodusvahtide, inspektorite, giidide ja operaatorite tähelepanekud külastatavuse kohta. Väljundiks on külastusraport, mis koondaks ja sünteesiks perioodiliselt (näiteks: kord kvartalis, aastas, põhjalikumalt üle 3-5 aasta) kõigi moodulite ja erinevate seiremeetodite informatsiooni. Arvestades külastusrajatiste paiknemist ning lähtuvalt kaitsealade juurdepääsetavusest ja eraldatusest, tuleb külastuskorralduslikult juurutada külastusväravate põhimõtet. See ei piiraks kuigivõrd inimeste juurdepääsu loodusväärtustele, vaid võimaldaks süsteemselt, looduslikus ja halduslikus ruumiloogikas siduda kaitsekorraldust ja külastuskorraldust.
koordineeritud, et tagada rakule vajalik hulk toitaineid ning energiat. Kuna raku metabolism on ulatuslik ning tihedalt seotud võrgustik, mis koosneb erinevatest keemilistest reaktsioonidest, siis metabolismi üldist regulatsiooni on väga 41 keeruline hoomata, kuna ,,võrrandis on liiga palju muutujaid". Siiski, tänapäeval on võimalik juba teha üldistusi raku metabolismi moodulite koordineeritud regulatsioonist. Üldiselt bakterid ei ekspresseeri katabolismiks vajalikke ensüüme, kui keskkonnas pole substraati, mida lagundada. Vastupidine olukord on energiat raiskav ning bakterite kohasust vähendav. Sarnaselt katabolismiradadele on bakteritel välja kujunenud regulatsioonimehhanismid, mis kontrollivad anabolismi ning ekspresseerivad vajalikke ensüüme ainult siis, kui ainest tekib rakus puudus. Näiteks kui bakter leiab keskkonnast piisavalt
ja/või pakkumist) näiteks raha- ning maksupoliitikaga. Protsessipoliitika tegeleb otseselt raha ja rahas mõõdetavate suurustega. Mõningates majanduspoliitilistes käsitlustes tuuakse veel eraldi välja struktuuripoliitika (enamasti vaadeldakse struktuuripoliitikat siiski protsessipoliitika osana). Struktuuripoliitika 9 mõjutab majanduse koostist selle suuremate moodulite (tavaliselt sektorite/majandusharude ja/või regioonide) tasandil. Angloameerika majandusalases kirjanduses on enamasti kasutusel järgmine majandus- poliitika liigendamine (Raudjärv, 1995, lk 22). Kvalitatiivne majanduspoliitika, mis hõlmab majandusstruktuuri muudatusi. Kvantitatiivne majanduspoliitika, mis on põhiliselt suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele, kus püsiva majandusstruktuuri oludes kajastatakse