saadetiste üksteisest eraldamist, kuid lõppkokkuvõttes saavutatakse siiski komplekteerimistöö tootlikkuse arvestatav suurenemine. Küsimused 1. Miks on ladudes eriti oluline just komplekteerimistöö tootlik korraldamine? 2. Millise laotöö toimingu puhul on vigade tekkimise tõenäosus laos kõige suurem? Põhjendage vastust. 3. Miks on komplekteerimistöö puhul eriti oluline liikumisteekondade minimeerimine? 19 4. Miks on õige väide, et komplekteerimistöö efektiivsusele pannakse alus kaupade õige hoiukohtadele paigutamisega? 5. Kuidas aitab hoiustamissüsteemide kasutamine parandada komplekteerimistöö efektiivsust? 6. Miks ei pruugi arvutiprogrammi poolt komplekteerimislehel toodud toodete järjestus olla parim järjestus töö tootlikkuse seisukohalt? 7
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine
Varustuskindlusega seotud kulusid on võrgu arengu planeerimisel väga raske hinnata ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise ülesande optimaalset lahendust talitluskindlus ka reeglina oluliselt ei mõjuta. Talitluskindlus on peamiselt ta- gatud teiste võrgu arengu põhimeetmetega. Seega on reaktiivvõimsuse kom- penseerimise ülesande lahendamisel esmaolulisteks majanduslik ja kvaliteedi kriteerium. Sobivaimaks kriteeriumiks peaks olema laialt kasutatav kapitali- ja tegevuskulude minimeerimine ehk vähimkulu kriteerium nõutava kvaliteedi nivoo juures. Seejuures arvestatakse elektrienergia kvaliteedinõudeid tavali- selt kitsenduste kujul. Vähimkulu kriteeriumi võib esitada siin kujul: C =CK + CT → min (3.11) kus C – summaarsed kulud seoses kompenseerimisega CK – summaarsed kapitalikulud (investeerimiskulud) CT – summaarsed tegevuskulud (käidu- ja hooldekulud ning võrgu-
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
Eesmärgiks võib olla rajada ehitis või rajatis, mida ta kas ise hakkab kasutama, ehitab müügiks või loodab saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma krundita on võimatu. Sel piirangul on ka oma majanduslik mõjuvõim, sest maa on piiratud ressurss. Seega ei saa hakata ehitama enne, kui on olemas konkreetne krunt. 2.2
Edasine tootmismahu suurendamine ühe ühiku võrra toob kaasa piirkulu 27 krooni ja piirtulu 25 krooni. Jooniselt 8.3 on näha, et tootes 9 meetrit kangast päevas on piirkulu ja piirtulu võrdsed ja kasum on maksimaalne. 69 Joonis 9.4 Piirkulu ja piirtulu Kasumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine. Seda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab ei saa öelda vaid piirkulu ja piirtulu kõveraid uurides. Selleks, et hinnata kasumi suurust peab võrdlema kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust (vt. Joonis 9.5): · saada kasumit (keskmised kulud, ATC1, on madalamad kui hind); · saada nullkasumit (keskmised kulud, ATC2, võrduvad hinnaga);
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ...
tunnustega on lubatud erinevad statistikaprotseduurid. 8.5 Kõikne vaatlus ja valimvaatlus Kõikne vaatlus hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. Oma iseloomult ja taotlustelt on kõiksele vaatlusele väga lähedane rahvaloendus, mille käigus püütakse uurimisse haarata kõik inimesed mingi riigi territooriumilt. Kõikse uuringuga võib vahel olla seotud probleem objekti täpse piiritlemisega ning ka objektide hulga võimalikult täielik haaramine, st puuduvate andmete arvu minimeerimine. Mittekõikne ehk valimvaatlus hõlmab ainult mingi osa uurimisobjektiks olevast üldkogumist, kuna kõikne vaatlus ei ole alati füüsiliselt võimalik, samuti ei ole tihti otstarbekas majanduslikest kaalutlustest lähtudes. Samas valimvaatlusest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, kasutades selleks statistika meetodeid. Kuna valimvaatluse korral tehakse üldkogumi kohta järeldusi suhteliselt väikesemahulise valimi
ning poliitilise, majandusliku ja ka sõjalise abi saabumiseks; koostöövõimelisus Lääne-Euroopa kaitsesüsteemidega NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste struktuuridega. 3.2. Tsiviilkaitse kujutab endast kriisi- ja sõjaolukorras rakendatavat tegevust ja abinõusid, mille eesmärkideks on: riiklike ja valitsusfunktsioonide säilitamine; elanikkonna ja tema ning riigi vara kaitsmine; elanike elutähtsate teenuste ning tarbekaupadega varustamise tagamine; vaenlase rünnakute mõju minimeerimine ühiskonnale ja nende tulemusena tekkinud hädaolukordade lahendamine. Tsiviilkaitset ettevalmistavaks ja koordineerivaks riiklikuks institutsiooniks on Siseministeerium, kes rakendab selleks oma valitsemisalas olevad ametid, maavalitsused ja kohalikud omavalitsused. 3.3. Majandusliku kaitse eesmärgiks on riigi majanduse teovõime säilitamine ja ühiskonna ning kaitsejõudude kaitsevõime materiaalne tagamine. Selle raames valmistab Majandusministeerium
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega“. Logistika on teadus materjalivoogude, teenuste voogude ja nendega seotud informatsiooni- ning rahavoogude juhtimisest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest.
Et agrotsönooside produktiivsust säilitada kasutab inimene suurtes kogustes orgaanilisi ja mineraalseid väetisi ning taimekaitsevahendeid, milledel on ebaõige kasutamise korral mitmesugused negatiivsed kõrvalefektid. Negatiivsete tagajärgede vähendamiseks soovitatakse agroökosüsteemides kasutada loodushoidlikku agrotehnikat eesmärgiga muuta agrotsönoosid võimalikult sarnasteks looduslike kooslustega. Selleks on olemas mitmeid võimalusi: 1) mullaharimise minimeerimine (näit. kõrdekülv); 2) järelkultuuride kasvatamine, et suureneks periood, mille vältel muld on taimkattega kaetud; 3) erinevate alternatiivpõllumajanduse suundade kasutamine; 4) biotehnoloogia saavutuste rakendamine. sustainable agriculture jätkusuuteline maaviljelus Linn kui kultuurökosüsteem Endla Reintam, 2008/2009 20
ja loomaliigid, tulekahjud, lokaalne reostus, kinnisvaraarendus, jätkusuutmatu veekasutus ja karjakasvatus, infrastruktuuri laienemine, arenev turism ja ebaefektiivne külastuskorraldus. Seega on arenev turism ja suurenev looduspuhkuse populaarsus ökosüsteemidele nii märkamatuks kui otseseks ohuks. Enamike kaitsealade kaitsekorralduse osaks on ohutegurite (sh potentsiaalsete ohtude) tuvastamine, minimeerimine ja mõjude vähendamine. Olulised on kaitsekorralduskavad, riskianalüüsid, seire ja erinevad hindamisprotsessid. Iga kaitseala kaitse korraldamine hõlmab endas erinevate planeerimisvahendite, mudelite ja meetodite kogumit, mis aitavad ohte määratleda ja ennetada. Kaitseala tsoneerimine tagab kaitseala ruumilise jaotuse vastavalt kaitse eesmärkidele. Tsoonid suunavad intensiivset kasutust, ennetavad/minimeerivad
maksimeerida. Kartelli kõige tähtsamad ülesanded oleksid jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel ja kehtestada toodangule ühtne hind. Kartellid pole aga alati püsivad, sest sageli ei suuda firmad kinni pidada kokku lepitud tootmismahust. Hinnaliider on oligoopse haru firma, mille poolt kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad. See peaks olema selline hind, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi 1.33 Kasumi maksimeerimine ja kahjumi minimeerimine erinevate turutüüpide puhul. Täielikult konkureeriv firma maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, toote koguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumi maksimeerimise reegli kohaselt ev laiendab oma tegevust seni, kuni piirtulu ületab piirkulu ja ta lõpetab toodangu mahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmisharu korral, võib ta kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või selle ajutiselt lõpetada
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
