Ilma pinnakatteta kivivill A2/B V1/I Värvitud kipsplaat A2/B V2/I Plastmasspinnaga terasplaat A2/B V-/I mineraalvilla peal Kipsplaat A2/B V1/I Tulekaitsega puitlaastplaat A2/B V1/I Tekstiiltapeet A2/B V2/I kaltsiumsilikaatplaadil
Akustiline mineraalvillaplaat, A2/B V2/II Ilma pinnakatteta kivivill A2/B V1/I Värvitud kipsplaat A2/B V2/I Plastmasspinnaga terasplaat A2/B V-/I mineraalvilla peal Kipsplaat A2/B V1/I Tulekaitsega puitlaastplaat A2/B V1/I Tekstiiltapeet A2/B V2/I kaltsiumsilikaatplaadil Pabertapeet kipsplaadil C V2/II
süttivust, mitte põlevust ja suurendavad suitsu hulka. Vajab põlemiseks 150 korda rohkem õhku kui puit. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. Mullpolüstüreenid jagunevad: *Paisutatud polüstüreen EPS *Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW (vt. ptk. 12.5 Plastide kasutamine ehituses) 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks.
Puittalad tuleb kivi ja betoontarinditest eraldada hüdroisolatsiooniga. Puittalad, komposiittalad, vineertalad. Puittalad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 kraadi. Üldjuhul piisab sellest, kui need paigutada vähemalt 100mm kaugusele korstna välispinnast. Vaheseinast vahelaest või katuslaest läbiminekul tuleb lisakaitsena paigaldada 100mm paksune kiht tulekindlat mineraalvilla või keramsiitkruusa. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri välispinna vastu. Tavalahendusega puitvahelaed on väiksema heliisolatsiooniga, kui betoonist vahelaed.. Puitvahelagedel aitab õhumüra levikut takistada raske täidis. Löögimüra levikut aitab takistada põranda toetamine mitte otse laetaladele vaid kas laetäidisele või elastsele vahekihile.
ning hooldusjuhendid). 8.1 Toodangu väljastamine 8.1.1 Ladustamine tehases ja transport Elementide tootja on vastutav materjalide, valmistoodangu ja muu varustuse eest, mis kuuluvad tema poolt valmistatava või tarnitava kauba hulka senikaua, kuni need on ehitusplatsil pretensioonideta vastuvõetud. Vaja on ette näha abinõud, mis kaitseksid elemente määrdumise ja vihma eest transportimise ja paigaldamise ajal ning väldiks mineraalvilla märgumist. Elementide tugevus ja kinnitused peavad tagama ohutuse nii transportimisel ja ladustamisel kui ka paigaldamisel. Erilist tähelepanu tuleb osutada toodangu virnastamsel püsivusele, ilmastiku mõju eest kaitsmisele, alustugede horisontaalsusele ja sellele, et toodetest väljaulatuvad vardad või aasad ei läbistaks kattekilet (presenti vms). 8.1.2 Montaaziplaan Elementide paigaldaja koostab montaazi plaani ja graafiku kooskõlastatult toodete valmistajaga
Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. 11. Mullpolüstüreenid jagunevad: 12. · Paisutatud polüstüreen EPS 13. · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW 14. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid 15. MINERAALSETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALIDEST kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja 16. kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. 17. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. 18. Mineraalvilla tooraineteks on looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Mineraalvillast
viimistletud värvitud krohviga (krohv kantud krohvimatile), värvitud punnlauast topeltlaega või värvitud vineeriga. Soojustus oli keskmiselt 20 cm paksune saepuru-lubja segu või liiv-lubi-segu. Enamikus renoveeritud elamutes oli vana laelaudis puhastatud või tehtud uus puitlaudis. Renoveerimise käigus oli lae peale soojustuseks lisatud (või asendatud) kergkruusa või mineraalvilla. Elamutes, kus oli välja ehitatud pööningukorrus, oli katuslagi soojustatud 100…150 mm paksuse mineraalvilla kihiga sarikate vahel ja alla oli löödud värvitud/tapeeditud kipsplaat või õhuke punnlaudis. Paaris renoveeritud elamus oli soojustusvilla peal korrektselt paigaldatud tuuletõke ning allpool soojustust asus õhu- ja aurutõke. 30 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega. klaasvill- tooraineks klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda 40-80% mis lihtsustab logistikat. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tihedus 10-130 kg/m3. KL- plaatvill, KT- rullis vill kivivill- valmistatakse looduslikust kivimist (basaldist). Kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200-250 kraadil, kuid kivivill ise hakkab klompuma 1100 kraadi juures. Seega saab seda kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149 kg/m3. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, torustike isoleerimiseks. Koormusttaluvaid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. 58.Värvid-koostiskomponendid- lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. Värve nimetatakse sideaine nimetuse põhjal.
Isover KL Elastne plaat. Isover RKL Mõlemalt poolt klaaskiududega kaetud jäik tuuletõkkeplaat. Servad on varustatud soone ja nuudiga. Isover OL Jäik koormust taluv plaat. Isover REK Alumiiniumpaberiga kaetud jäik plaat. Kivivill. Seda valmistatakse looduslikust kivimist (näiteks basaldist). Kivivill on mineraalvilla liikidest kõige kuumakindlam. Kivivilla saab kasutada kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Eestis on kõige enam kasutatav „Paroc-kivivill“. Allolevas tabelis on esitatud enamkasutatavad Paroc-kivivill-toodete margid ja nende tunnused. Mark Tunnused Paroc ILP Painduvad isoleerplaadid. Plaadid on kas pinnatud või pindamata. Paroc IM Isoleermatid. Matid on kas pinnatud või pindamata.
ära rohkem kui 500 m3 ööpäevas; 25) linnu- või seakasvatuse rajamine, milles saab kasvatada rohkem kui: 85 000 broilerit või 60 000 kana; 3000 nuumsiga arvestusliku kaaluga igaüks üle 30 kg; 900 emist; 26) karjääride rajamine, allmaakaevandamine suuremal kui 25 ha alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 ha alal; 27) kõrgepingeliinide rajamine, mille võimsus on üle 220 kV või pikkus üle 15 km; 28) tehiskiu või mineraalvilla tootmine; 29) tselluloosi, paberi või kartongi tootmine; 30) naftatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3; 31) keemiatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3 D- või C-kategooria kemikaali, või 500 m3 B-kategooria kemikaali või 50 m3 A-kategooria kemikaali; 32) üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala pöördumatu muutmine, nagu
Seina sõrestikpostide vahele rajati ~6060 cm suurused „katselapid“, vt. Joonis 5.4. Sõrestikposti ja palgi vahe tihendati polüuretaanvahuga, et vältida võimalikku soojuse ja niiskuse liikumist erinevate seinaosade vahel soojustuse tasapinnas. Planeeritud renoveerimislahendust muudeti niipalju, et mineraalvillast lisasoojustuse kõrval kasutati ka tselluvilla (puiste) ja pillirooplaati. Kokku rajati kolme erineva soojustusmaterjaliga kuus erinevat seinatüüpi, vt. Tabel 5.2. Mineraalvilla ja tselluvilla soojustusega seinad erinesid omavahel õhu- ja aurutõkke (bituumeniga immutatud jõupaber: Eltete Pitupap 125, Zp 0,6·109 m2sPa/kg) olemasolu poolest. Pillirooplaadiga soojustatud seinaosad erinesid omavahel selle poolest, et ühel seinal kasutati pillirooplaadi ja palgi vahel linavilti. Sisekliima korteris mõõdeti lokaalse temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõdikuga (Hobo U12-013: mõõteala -20…+70 °C; 5…95% RH, mõõtetäpsus ±0,35 °C; ±2,5% RH).
Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks. Elastsuse tõttu täidab hästi isoleerivat ruumi. Eestis on levinuim ,,Isover-klaasvill", mille mahumass ehk tihedus 15-20 kg/m3, soojajuhtivus 0,029-0,041 W/m°C ja ekspluatsioonitemperatuur max 200-250 °C). Kivivill - Valmistatakse looduslikust kivimist nt basaldist. Kuumakindlaim mineraalvilla liik. Kivivill hakkab klompuma 1100 °C juures. Kasut.kõrgete tulekaitse nõuetega hoonetes. Eestis on kõige levinum ,,Paroc-kivivill", mille tihedus on 30-100 kg/m3, soojajuhtivus 0,037-0,041 W/m°C. Räbuvill - Valmistatakse kõrgahju räbust. Eestis on toodetud räbuvatiga sarnast mineraalvatti põlevkivi koksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati teda mineraalvatiks. Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteediline. Kohtla-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
