muudetud, siis avaliku võtmega samasugust räsi enam arvutada ei õnnestu ning vastav programm annab teada, et allkiri ei ole kehtiv. ID-kaardi kuritarvitamiseks ei piisa selle PIN-koodide välja uurimisest, vaja on ka füüsilist ID- kaarti ennast. Samuti ei ole võimalik kuritarvitada võõrastesse kätesse sattunud ID-kaarti, kui ei tea selle PIN-koode või kui avaliku võtme infrastruktuur ei kinnita kaardiomaniku sertifikaatide kehtivust. ID-kaardi kiibil on ka valesisestuste loendur, mis tähendab seda, et kaardi PIN blokeerub pärast kolme valesisestust. Blokeerunud PIN-i saab lahti blokeerida PUK-koodi abil. 5.3. Digi-ID Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogne kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Samuti saab kasutada krüpteerimist. Digi-ID ja sellele kantud sertifikaatide kehtivusaeg on kolm aastat. Digi-ID-d võib elektrooniliselt kasutada ID-kaardi kõrval paralleelselt
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Energeetikas tarvitatakse loendure näiteks elektriarvestites, elektriajamite asendiandurites jm. Loendure liigitatakse summeerivateks (päripidi loendavateks), lahutavateks (tagurpidi loendavateks) ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekandega loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, s. t tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga trigger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri
Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Üldjuhul ei pruugi väljundis olla järjestikused kahendarvud, võivad olla ka suvalised kahendkoodid. Kahendloenduri puhul on need järjestuses. m- järgulisel loenduril saab olla maksimaalselt 2^m väljundkombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend, mille mitteaktiivne olek tähendab seda, et impulsid ei mõjuta väljundväärtust. Iga impulsi saabumisel C-sisendisse läheb loendur järgmisesse olekusse. Iga järgnev olev sõltub eelmisest. R-sisendi abil võib määrata algseisu. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatakse viit parameetrit: loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2
elektromagnetlaineid, kaotades seejuures energiat ja langema seejärel tuuma, seega aatom ei oleks püsiv. Samamoodi ei seletatud joonspektreid. Ernest Rutherford sümdis 30 . augustil 1871.a.Uus-Meremaal. Tema isa oli farmer ja rattameister, ema kooliõpetaja. Peres oli kokku 11 last. 1892.a. lõpetas E.R. Uus-Meremaal ülikooli bakalauruse kraadiga. Pärast ülikooli jätkas ta tööd sealsamas, tegeledes peamiselt magnetdetektorite konstrueerimisega ( ionisatsioonikamber, loendur vms. seade, mida kasutatakse alfa - või beetaosakeste, röntkenikiirguse või gammakiirguse, neutronite, prootonite registreerimiseks. Detektoritega määratakse kiirguse komponendid ja osakeste energiaspekter, mõõdetakse kiirguse 1 intensiivsust, uuritakse kiirete osakeste ja aatomi tuumade vahelist mõju, ebastabiilsete osakeste lagunemist) . 1894.a. omistati Rutherfordile magistrikraad. 1895.a.sai ta maailmanäituse stipendiumi,
Iseseisvalt Arva arv Vana tutav. Arvu ära arvamine Andmed: Koostada makro, mis y - arvuti arv, 1..100) võimalikult vä x - kasutaja pakkumine, Programm abistab k k - katsete loendur katset, kas pakutud a y = juhuarv (1 ..100) k=0 ... Lisada programmi pi lõpetada programmi Kasutaja võib katkes väärtuse. Paigutada lehele min
omadusstringi, kuid operatsioonil peab olema unikaalne signatuur (=return type, name, parameters) Auto +registreerimisnumber : String -andmed : AutoAndmed +kiirus : Integer +suund : Suund +juhtimine (kiirus : Integer, suund : Suund) +võtaAndmed () : AutoAndmed Kujund suurus : Suurus positsioon : Positsioon loendur joonista () võtaLoendur () : Integer Kujund suurus : Suurus positsioon : Positsioon +annaPos () : Positsioon +joonista () +skaleeri (protsent : Integer = 25) Saab kirjeldada vaikimisi väärtusi parameetritele, s.t. kui väljakutsuja ei väärtusta parameetrit, kasutatakse vaikimisi väärtust. Operatsioon on osa klassi liidesest. Operatsiooni realisatsiooni nimetatakse meetodiks.
hetkel stoppnupu abil ja samuti peab programmi täitmine katkema, kui rakendub mootorit ülekoormuse eest kaitsev bimetalltermorelee. Juhtimisülesande järgi on juhtimisobjektiks oleval mootoril kolm seisundit: mootor ei tööta, mootor töötab ja mootor on lülitatud dünaamilise pidurduse talitlusse. Mootor ei saa töötada, kui on vajutatud stoppnupp või kui on rakendunud termorelee. Mootori käivitamine (tsükli algus) toimub käivitusnupu abil ja ta töötab seni, kuni loendur on loendanud 1500 induktiivanduri poolt antud impulssi. Seejärel lülitab loendur mootori dünaamilise pidurduse talitlusse, mis kestab seni, kuni taimer on lugenud seadistatud viite (3 s). Nüüd on töötsükkel lõppenud ja mootor valmis alustama uut tsüklit. Valime programmeerimisviisiks algoritmi plokkskeemi (loogikakontrolleri TSX17 korral programmeerimiskeel PL7-1 Grafcet) ja koostame algoritmi plokkskeemi (joonis 5.10).
Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2n ja funktsioonide arv 22 , kui n n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4. Kui n=2, siis on vastavad arvud 4 ja 16. Kui n=3, siis 8 ja 256. Ühe argumendiga loogikafunktsioon Argument Funktsioon
Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. loendurid (Counter) kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n- loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9
Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) – kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) – kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2 n ja funktsioonide arv 22 , kui n n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4. Kui n=2, siis on vastavad arvud 4 ja 16. Kui n=3, siis 8 ja 256. Ühe argumendiga loogikafunktsioon Argument Funktsioon
Trigerid Realiseerib viivituse (D, inglise keeles delay) D trigeri väljundsignaal on taktis n+1 sama, mis oli sisendis eelmisel taktil Qn +1 = D n D triger viivitab tema sisendisse saabuvat informatsiooni ühe sünkroniseerimistakti võrra Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 93 instituut. Digitaalarvuti komponendid T Trigerid T triger on loendur, omab ühte nn. loendussisendit T triger saadakse JK trigerist kui signaal anda C sisendisse ning kokkuühendatud J- ja K sisendile rakendada 1 signaal 1 Q T Q T triger lülitub ümber, kui sisendisse satub impulss Q n+1 = Q n Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 94
korduslause täitmine ja juhtimine läheb järgneva lause kätte.
C) Täidetakse korduslause sisuks olevad laused.
Programmeerimise algkursus 49 - 89
D) Suurendatakse loenduri väärtust etteantud sammu võrra ja minnakse
sammu B) juurde.
Üldistatud süntaks määratud korduse jaoks on järgmine:
'KORDUS'
ja väljundi väärtustest eelnevatel hetkedel. T – elementaarne mäluelement, mis säilitab infot 1 bitt (info hulk, mida sisaldab 1 kahendjärk). Näiteks: SR-triger (set reset), D-triger (delay) 3.3. Registrid Tihti on arvutis vaja opereerida info edastamisel või andmete töötlusel bittide asemel sõnadega (nt baidid). Sel juhul on vaja terve rühma trigereid kuna 1 triger salvest infot vaid 1 bitt. Register – defineeritud kui rühm ühise juhtimisega trigereid. 3.4. Loendur Võimaldab loendada, kui väärtus hakkab korduma. Paralleel laadimiseta ja paraleellaadimisega. 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) 4.1. Käsuloendur Olgu mälus programm, mis kujutab endast käskude jada vaheldumise andmetega, mida protsessor peab täitma.
48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa. Algul võetakse üks abimuutuja nulliks ning siis liidetakse kõikide massiivi elementide väärtused sellele muutujale juurde. Avaldis summa+=m[i] on pikalt lahti kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for- tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist hakatakse massiivi elemente lugema. Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata elemente ehk loendur on väiksem kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga sammu suurendatakse loendurit (i++). Nõnda ongi summa käes. using System; class Massiiv2{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33;
korduslause täitmine ja juhtimine läheb järgneva lause kätte.
C) Täidetakse korduslause sisuks olevad laused.
63 / 115
D) Suurendatakse loenduri väärtust etteantud sammu võrra ja minnakse
sammu B) juurde.
Üldistatud süntaks määratud korduse jaoks on järgmine:
'KORDUS'
„Set“id: HashSet, LinkedHashSet o „SortedSet“id: TreeSet o „Map“ Kaardid: HashMap, LinkedHashMap SortedMap: TreeMap Java.IO o Baitide peale pandud I/O InputSteam ja OutputStream FileInPutStream, SocketInputStream, ByteArrayInputStream, GZIPInputStream o Karakterid, mis põhinevad I/O Loendur ja Kirjutaja FileWriter, StringWriter, OutputStreamWriter Sõltuvus „Injection“ inversiooni kontroll- Sõltuvus antakse ette o Hollywood-i põhimõte- Ära kutsu meid- Me kutsume sind o Ära loo ise sõltumatuseid, need antakse sulle ise o Puhtam disain o Lihtsam testida Sõltuvus „Injection“ o Guice - github.com/google/guice o Dagger - google.github.io/dagger/ o Spring Framework - projects.spring
Kui · Hostiga on seotud mitmeid rakendusi vastuvotja saadab saatjale eituse, siis see · Port(16-bitine identifikaator)määratleb tahendab, et sonum tuleb rakenduse uuesti saata Pordid on mõeldud põhiliselt ,selleks et hostiga Järjenumber (kasutajaga) · Baidivoos on igal baidil järjenumber seotud teenuseid identifitseerida. Kuna arvutis on -32 bitine loendur igale -Alustatakse uuesti(Wraps around) teenusele moeldud erinevad pordid. Kui tulevad -Algväärtus valitakse alustamisel naiteks andmed · TCP jagab baidivoo pakettideks ehk ,ning utlevad et tahavad suhelda 25 pordiga siis on segmentideks teada ,et -Paketi pikkus on piiratud MTU(maximum tegu on E-mail rakendusega
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 ...
kui ); 4 v¨alismaalane, v¨alismaal nimees; s¨ undinu; 5 G¯ao sh¯an z´ u 3 (kellegi) kohus, kord; Taiwani p~olisrahvus1 ; 6 t¨arnikuju- 4 j¨ amedakoeline; line linnujala j¨alg; 7 laiali k¨ulvama 5 m¨ angude, kabuki etenduste, (kasutus nagu ); 8 j~oudu ja tantsude loendur v¨age t¨ais isik; 9 kohanimi Hii- nas ; 1: vaht, vahimees; 2: igap¨ aevane, lihtne, (j¨amedakoe- line); 3: paar (isas- ja emasloom v. lind); 4: loomade paaritumine; 5: vibun¨ o¨orile noolt asetama 1 Enne Jaapani okupatsiooni (), p¨arast Maailmas~oda ka , rahvusvaheliselt kasutataksegi terminit `Taiwani p~ olisrahvus'. 40
· loendurid (Counter) In general, a counter is a device which stores (and sometimes displays) the number of times a particular event or process has occurred often in relationship to a clock. In practice, there are two types of counters: *up counters which increase (increment) in value *down counters which decrease (decrement) in value. kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n-loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9
Päevik-ja registreerimisuuring Antud uuringute korral on tegemist pikemaajalise, tegelike toimingute andmete registreerimisega Registreerimisuuringud jagunevad kasutatava tehnika järgi: päevikuuring -- isetäidetav tarbijauuring, mille korral vastaja registreerib (kirjutab üles) igapäevaselt tegevusi või sündmusi uuringupäevikusse mehaaniline registreerimine -- uuritava protsessi toimumist registreerib mingi mehaaniline seade, näiteks kaupluse külastajate loendur või tele-mõõdik skaneerimisuuring -- uuringu tüüp, mille korral info registreeritakse triipkoodi lugemise teel, näiteks kodudes teostatavate ostu-ja tarbimisuuringute korral. Valimi moodustamine Valimite kasutamine Sõltumata esmaste andmete kogumiseks kasutavast meetodist (kvantitatiiv- või kvalitatiivuuring), peab uuringu teostaja otsustama, kas koguda andmeid uurimise all oleva üldkogumi igalt liikmelt või piirduda ainult osaga üldkogumist ehk valimiga
sisse, teised mitte.
Koma on siin, nagu kultuurmaades kombeks, arvugruppide eraldaja!). TDINDWG – joonise muutmiseks kulutatud koguaeg, näiteks TDINDWG = 3.14159265 tähendab: joonise kallal nokitseti 72 tundi (= 3 päeva), ning 0.14159265 päeva annab 3 tundi, 23 minutit, 53 sekundit ja 605 millisekundit; ÜLESANNE I Pinnatükk 68 TDUSRTTMER – joonise viimaseks muutmiseks kulunud aja loendur. Kursori-risti suuruse kontroll. Selleks tipime sõrmistikult sisse põhimuutuja nimetuse: CURSORSIZE ↵ Arvuti poolt pakutud väärtus – 15 – on toodud <>-sulgudes) ja arvuti küsib uut väärtust. Kui ollakse nõus arvuti poolt pakutuga, vastata ↵ , kui aga soovitakse muuta, vastata uue väärtuse sisestamisega, antud juhul näiteks kui sisestame: 100 ↵ (soovisime, et kursor oleks üle terve joonestusvälja)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
