© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 60 hädavajalik loetava ja kuuldava mõistmiseks (Kintsch, 1988), ent see on ainult osa tähenduse kujunemise protsessist. Me kasutame lisaks alt üles strateegiatele ka ülalt alla strateegiaid, mille puhul lähtume oma varasemast kogemusest, eriti konkreetsest kontekstist ja seejärel rajame oma ootused neile varasematele kogemustele. Ootused vormivad sageli selle tähenduse, mida me tajutavast keelest tuletame. Ühel juhul lähtume semantilisest praimingust, kus teatud mõisted praimivad mälu nendega seotud mõistetega seoses. Teisel juhul kasutatakse kontekstiefekte, mille korral teatud kontekst soodustab sellega seotud või sarnaste mõistete meenutamist. Ülalt alla töötlus tähendab ühtlasi üldiselt üksikule tüüpi lähenemist.
Tavira rahulikku väikelinna või Cabanase kalurikülas asuvatesse hotellidesse. Albufeira Albufeiras nauditakse Atlandi värskendavat hoovust Euroopa puhtaimatel randadel neid on siin kümneid. Vahelduseks rannaelule võib külastada veeparki või Zoomarine veeasukate parki. Ka Albufeira loendamatud restoranid pakuvad merega seotud elamusi proovige kas või kohalikku spetsialiteeti cataplanat, milles segunevad nii mere- kui ka maa-annid. Lisaks kulinaarsetele kogemustele on Albufeiras võimalik ratsutada, sukelduda ja tegelda süvamerekalastusega. Alvor Endine Alvori kaluriküla Lääne-Algarves pakub samu mõnusid, mille poolest on tuntud kogu Portugali Kuldrannik: mahe ilmastik, ainulaadsed rannad, kaunid kaljumoodustised ja rikkumatu õhkkond veel tänagi on Alvor säilitanud oma pärismaalasliku atmosfääri. Vana külakeskus asub kaunil jõerannal. Kui veeseis on madal, püüavad kohalikud siinsamas vähke. Lähedal asuval väljakul leiab mõnusaid
enesemääramisest ja tahtmisest juttu ei saa olla, tõsisele inimsusele, personaalsusele, kus isiklikud huvid ja ühiskondlikud nõuded on sünteesi leidnud. Kõlblus ei alga seal, kus väliste seaduste järgi toimetatakse, vaid alles seal, kus sisemine kohustus inimest tegutsema paneb. See tähendab niisuguste normide tunnustamist, mis kehtivad igal ajal ja üldiselt. Absoluutset eetikat ei saa bioloogilisel alusel või kogemustele toetudes üles ehitada. See on tuletatav filosoofilisest mõtlemisest. Bioloogias maksab pidev füüsiline kausaalsus, maksab võitlus olemise eest organismide vahel, maksab liigi alalhoidmise tung, mida juhivad kindlad instinktid. Bioloogias maksab ühelt poolt pärilikkus, teiselt poolt ümbritsevate oludega kohandumine. Bioloogias ei ole vabadust, kõik liigub vääramata seaduste järgi. Kõlblus aga eeldab vabadust, oletab olude ümberloomist, füüsilise kausaalsuse katkimurdmist, oletab
saavad inimese numinoossed kogemused, ideed, müüdid, unenäod ning praktikad. Kõik need allikad pole teoloogiale tundmatud ka varem, kuid Jung asetab vähem tähelepanu ilmutusele, selle ajaloolistele tõlgendamistraditsioonidele, arheoloogiale kui võrdlusmaterjali allikale ning ajaloole tervikuna, kuivõrd kõik mainitud asjad on ,,vahetu psüühika välised". Siiski ei saa Jungi mingil juhul süüdistada selles, et ta loob subjektiivse religiooni - igaüks uskugu lihtsalt oma kogemustele ja vaadetele vastavalt. Pigem usub ta ,,kollektiivse psüühika" religioonisse - igaühe usulised kogemused on olulised, kuid neid tuleks võrrelda kõigil ajastutel ja kaasajal üldlevinud ning dokumenteeritud usulise kogemusega. Kokkuvõttena on Jungi jaoks psüühika primaarne teoloogia allikas (seetõttu võibki tema teoloogiat nimetada antropoloogial põhinevaks). Klassikalise teoloogia jaoks on esmane aga
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
See oli peaaegu sama nagu oleksin jõudnud koju ja ne- mad olid mind seal vastu võtmas ja tervitamas.“ „Mõni nädal enne seda, kui ma oleksin peaaegu surnud, tapeti mu sõber Bob. Sel hetkel, kui ma väljusin oma kehast, oli mul tunne, et Bob seisab sealsamas minu kõrval. Ma nägin teda oma vai- musilmas ja tundsin, nagu ta oleks seal, kuid see oli kummaline tunne. Ma ei näinud teda kehalises olekus.“ 6.4 Unisoofia ja SLK erinevused ning sarnasused Surmalähedastele kogemustele sarnanevad teadvusekaotused esinevad ka hävituslennukite pilootidel. Need tekivad siis, kui pööratakse või alla poole sööstetakse väga suurel kiirusel. Sellisel juhul hakkab ilmnema ajule väga suur raskusjõud. Väga kiiret pööret tegevas hävituslennukis tekib inimesel jõud peast jalgadesse. See tekkiv jõud surub kõike alla. Inimese keha aga hoiab iste lennukis paigal. Kuid inimese veri voolab sellegipoolest alajäsemetesse ja ka kõhtu. See tähendab
· Mõistus allub tunnetele (on tunnete ori). Tunnetest tuleneb käitumise motiiv ning kogemuste põhjal kujuneb moraal. Inimene kogeb midagi mitu korda ning alles seejärel viib kogemused mõistuse abiga omavahel kokku ning niimoodi kujunevad välja inimese väärtushinnangud. Analoogiliselt kujuneb ka riik välja pikaajaliste kogemuste käigus - riik ei teki mitte äkki ja ühiskondliku lepinguga (nagu arvasid Hobbes ja Locke), vaid tänu pikaajalistele kogemustele, mis kinnitasid teatud valitsemisstiili paremust, tänu tavadele. Inimese moraalsetel tunnetel on kaks allikat - enda kogemused ja see, kuidas me näeme teisi inimesi teatud asjadele reageerimas. Näiteks laip. Me õpime laipa seostama ebameeldivusega tänu sotsialiseerumisele. Kui meile teiste inimeste käitumine ei oleks seda õpetanud, peaksime me laipa võibolla elutuks lihaks nagu igat teistki elutut liha. Sellised hoiakud ja voorused õpivad inimesed
kohtusüsteemi loomisel kohtuasja kuulamine ja kriminaaljuhtumid (kokkulangev võim). 9 Süsteemi tegi toimivaks põhiseaduslik eedlus, et iga valitsemisasand- nii üleriigiline kui ka osariigi oma- viib võimu ellu, sekkumata teise tasandi pädevusse.) 2.3.2. Iseloom ja struktuur 2.4. Osariikide põhiseadused- Need loodi baseerudes koloniaalsetele kogemustele ja Inglismaa praktikale. Aga iga osariigi põhiseadus oli inspireeritud vabariikluse ideest, ideaalist, mida oli kaua valgustusajastu filosoofide poolt ülistatud. Loomulikult oli konstitutsioonide peamine eesmärk kindlustada nn ,,võõrandamatud õigused". Nad rõhutasid 3 võimuharu jaotumist, et iga kontrollika ja tasakaalustaks teist. 2.4.1. Virginia osariigi põhiseadus- see teenis teiste osariikide põhiseaduste
See oli peaaegu sama nagu oleksin jõudnud koju ja ne- mad olid mind seal vastu võtmas ja tervitamas." ,,Mõni nädal enne seda, kui ma oleksin peaaegu surnud, tapeti mu sõber Bob. Sel hetkel, kui ma väljusin oma kehast, oli mul tunne, et Bob seisab sealsamas minu kõrval. Ma nägin teda oma vai- musilmas ja tundsin, nagu ta oleks seal, kuid see oli kummaline tunne. Ma ei näinud teda kehalises olekus." 6.4 Unisoofia ja SLK erinevused ning sarnasused Surmalähedastele kogemustele sarnanevad teadvusekaotused esinevad ka hävituslennukite pilootidel. Need tekivad siis, kui pööratakse või alla poole sööstetakse väga suurel kiirusel. Sellisel juhul hakkab ilmnema ajule väga suur raskusjõud. Väga kiiret pööret tegevas hävituslennukis tekib inimesel jõud peast jalgadesse. See tekkiv jõud surub kõike alla. Inimese keha aga hoiab iste lennukis paigal. Kuid inimese veri voolab sellegipoolest alajäsemetesse ja ka kõhtu. See tähendab
See oli peaaegu sama nagu oleksin jõudnud koju ja ne- mad olid mind seal vastu võtmas ja tervitamas." ,,Mõni nädal enne seda, kui ma oleksin peaaegu surnud, tapeti mu sõber Bob. Sel hetkel, kui ma väljusin oma kehast, oli mul tunne, et Bob seisab sealsamas minu kõrval. Ma nägin teda oma vai- musilmas ja tundsin, nagu ta oleks seal, kuid see oli kummaline tunne. Ma ei näinud teda kehalises olekus." 6.4 Unisoofia ja SLK erinevused ning sarnasused Surmalähedastele kogemustele sarnanevad teadvusekaotused esinevad ka hävituslennukite 45 pilootidel. Need tekivad siis, kui pööratakse või alla poole sööstetakse väga suurel kiirusel. Sellisel juhul hakkab ilmnema ajule väga suur raskusjõud. Väga kiiret pööret tegevas hävituslennukis tekib inimesel jõud peast jalgadesse. See tekkiv jõud surub kõike alla. Inimese keha aga hoiab iste lennukis paigal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
