BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
tendentside süsteem, vaid ka keskkonna kujundamise, interpreteerimise ja valimise aktiivne mõjutaja. 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet Mina ja ühiskond · Sigmund Freud: Konflikt mina ja ühiskonna vahel: ühiskond põhineb impulsside kontrollil ja sotsialiseerumine on protsess, millega inimene ütleb ära kohese naudingu vajadusest Arengu astmed: eraldumine vanemast, füsioloogia kontroll, impulsside kontroll Ego kaitsemehhanismid. Id esmane teadvuse tase, kõik loomulikud ja kehalised vajadused. Ego on indiviidi arusaam iseendast suheldes teistega. Super-ego on inimese moraalikoodeks. Ego kaitsemehhanismid on tehnikad, millega inimene surub alla oma kired ja impulsid, mis võiksid olla kahjulikud ühiskonnale tervikuna. 6.2.6. Erikson ja ego arenemine Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena. Oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega
Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid. Arhebakterid valitsesid üle ca 3 mld a tagasi. Algelt olid arhed siis pärisbakterid. Arhed ei hakanud hingama, kuna ei saanud sinna minna, kus hapnikku oli, kuna valguse kaitsemehhanismid puudusid. Päisbakterite eellased tõrjuti sügavatest ookeanivetest konkurentsi tõttu. Neil kujunes 5 valguse vastu kaitsemehhanism- pigmendid hakkasid valgust kasutama, mis võmaldas neil elada madalamates vetes. Valgusega võitlemisest kujunes välja võime súnteesida, millega kaasnes hapnikku teke.tekkisid aeroobsed bakterid, siis N siduvad. Hapniku tarvitamine on fotosünteesi pöördprotsess.
Kunstiline, kirjanduslik vms looming oma keelatud ihade väljaelamise viisina. Isoleerimine Tunnete eemaldamine mõtetest (näiteks võib inimene lapsepõlves läbi elatud koledusi meenutada ilma mingite emotsioonideta). Kaitsemehhanismide puhul saab rääkida nende hierarhiast ehk primitiivsemaist ja keerukamaist kaitsemehhanismidest. Psühholoogilist küpsust näitavad teadlikult kasutatavad kaitsemehhanismid. Nendeks on: Huumor Teadlik allasurumine Altruism Neofreudistlikud psühhoanalüütikud Carl Gustav Jung tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: vabad assotsiatsioonid isiksuse psühholoogilised tüübid (ekstravert ja introvert) kollektiivne alateadvus arhetüüp Alfred Adler tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: kompenseerimine üleolek
subsidiaarsuskontroll EL ja liikmesriigi tasandil (tugevdatud rahvusparlamentide roll aluslepingus ja järjest enam ka siseriiklikes mehhanismides valitsuse tegevust ohjavana), läbipaistvusreeglid, hääleõiguse ja kaasotsustamise ulatus, hädapidurid, sõnaselgelt väljendatud kompetentsid, sillaklauslid minevikus, eelarvepädevus jne. Rahvuslikul tasandil on pädevuste teostamise tasakaalustajateks loomulikult ka põhiseaduslikud kaitsemehhanismid, sealhulgas demokraatlikud rahvuslikud valikud. Pinged Euroopa Stabiilsusmehhanismi näitel Vaidluse olemus: õiguskantsleri taotlus tunnistada Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu põhiseadusega vastuolus olevaks, kuivõrd välisleping (mitte Euroopa õigus) on vastuolus põhiseadusega, sest riivab intensiivselt parlamendisuveräänsuse ja demokraatia põhimõtet. Osapoolte nõudmised: Mida tahab õiguskantsler: Õiguskantsleri soovid võivad kattuda õigusteadlaskonna soovidega pidada
Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid. Arhebakterid valitsesid üle ca 3 mld a tagasi. Algelt olid arhed siis pärisbakterid. Arhed ei hakanud hingama, kuna ei saanud sinna minna, kus hapnikku oli, kuna valguse kaitsemehhanismid puudusid. Päisbakterite eellased tõrjuti sügavatest ookeanivetest konkurentsi tõttu. Neil kujunes valguse vastu kaitsemehhanism- pigmendid hakkasid valgust kasutama, mis võmaldas neil elada madalamates vetes. Valgusega võitlemisest kujunes välja võime súnteesida, millega kaasnes hapnikku teke.tekkisid aeroobsed bakterid, siis N siduvad. Hapniku tarvitamine on fotosünteesi pöördprotsess. Milleks baktereid vaja? Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel.
Selle antipordi abil hoitakse pHi 7,5 lähedal ning suurendatakse pH-d (pH-de erinevus tsütoplasmas ja keskkonnas). Kui keskkonnas muutub pH aluselisemaks, siis E. coli hakkab raku tsütoplasmat hapestama Na+/H+ antiporteri abil. Na+ iooni väljatransportimisega tuuakse rakku H+-ioon, mis langetab pHi. Peale tsütoplasma hapestamise ja aluselisemaks muutmise H + transportimise abil on rakkudes olemas spetsiifilised kaitsemehhanismid, mis lülituvad tööle ekstreemsete pH väärtuste korral. Näiteks E. coli ja Salmonella kaitsevad rakku ühe mehhanismiga pH langemisel väärtuseni 3, kuid pH langemisel 2-ni lülitab E. coli tööle teise mehhanismi. Seega E. coli'l on mitu mehhanismi, mis aktiveeritakse erinevate pH väärtuste korral. Ekstreemsetel atsidofiilidel on tsütoplasma membraan tihkem ning seetõttu on vähenenud membraani prootonite läbitavus. Eriti oluline on see
on omad ohud. Ökosüsteemile võõraste liikide ehk võõrliikide sissetoomine häirib looduslikku tasakaalu ja võib põhjustada kohalike liikide kadumist. Mujalt tulnud liik võib hakata konkureerima kohalikega toidu või elupaiga pärast ja tal võib olla omadusi, mis annavad talle teiste ees eelise. Kui tal pole uues elupaigas looduslikke vaenlasi, kes kontrolliksid tema arvukust, hakkab ta hoogsalt paljunema. Ka on oht, et ta toob kaasa haigusi, mille vastu tal endal on kujunenud kaitsemehhanismid, kuid mida kohalikel liikidel pole. Võõrliike on inimesed endaga kaasa toonud nii kogemata kui ka kui meelega. Lisa Sosnovski karuputk toodi omal ajal sisse põllumajanduslikel eesmärkidel kui kiirekasvuline silotaim. Hiigelkasvulist putke kasvatati aedades kui ilutaime. Tänaseks on temast saanud umbrohi, mis on levinud üle Eesti. Ta tõrjub välja kohalikke rohttaimi ja takistab puude kasvamist. Ta on puudutamisel mürgine ja temast on raske vabaneda
Traditsiooniliselt on riigiõigus alati seotud olnud mingi konkreetse riigiga. Ta on kehtima pandud riigi poolt ja kehtiv ainult selles riigis. 1. Defineerimine reguleerimise eseme järgi: Riigiõigus on kui avalikku õigusesse kuuluvate õigusnormide süsteem, millega: määratakse kindlaks isiku õiguslik seisund ühiskonnas - põhiõigused, -vabadused, -kohustused ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeõigus). Uuemal ajal on õigus pöörduda ka ombudsmani poole (meil õiguskantsler). Määratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik või föderaalriik. Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis
-komponenti koos analüüsida 3. NÄLJATUNNE & SÖÖMINE - miks me sööme? · Franken (2002) väidab, et selleks on kolm põhjust: et saada energiat , organismile vajalikke aineid, eritada organismist viimasele kahjulikke jääkaineid ning mürke Kuidas inimesed mürke väldivad · Inimesed on õppinud ise tõhusaid mürke looma, ent on suutnud ka ellu jääda looduskeskkonnas, mille paljud liigid suudavad samuti mürke tekitada. Kaitsemehhanismid nende vastu on bioloogilised, õpitud või tunnetuslikud · Looduslike mürkide vastu on inimestel mitu bioloogilist kaitset Neist esimesteks on lõhn & maitse. Ebameeldiva või lausa vastiku lõhna & maitsega asjad on sagedasti ka mürgised Teise kaitseliini moodustavad sellised reflektoorsed reaktsioonid nagu öökimine, sülitamine, oksendamine. Näiteks lastele ei meeldi brokkoli & õigustatult, sisaldab väikelastele mürgist ainet allilisothiotsünaati (Nesse & Williams, 1994)
Seejuures kiirenevad hapendusprotsessid organismis, mis annab täiendavalt sooja. Pikaajalised külmavärinad võivad viia ülekurnatusele. Tuleb meeles pidada, et värin on kaitsereaktsioon organismi jahtumisele ja ülekurnatus saabub ülejahtumisest tunduvalt hiljem. Vastupidiselt laialt levinud arvamisele, et alkohol sisse võetuna soojendab organismi, ei tohi seda teha. Alkohol mõjutab kesk- närvisüsteemi ja blokeerib kaitsemehhanismid: värin lakkab, laienevad naha veresooned suurendades soojakadu. Saabub lühiajaline soojatunne, kuid tegelikult toimub jahtumine tunduvalt kiiremini ja surm võib saabuda veel enne kõigi organismi sisemiste energiavarude ja kaitsevahendite täielikku ära kasutamist. Erinevate kehaosade kaudu ära antava soojuse hulk on erinev. See oleneb veresoonte võrgu tihedusest ja nahalähedusest. 50-75% soojuskadu toimub pea kaudu. Aktiivseteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
