Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni
Seega võib õelda, et amb oli positsioonirelv. Vibudel oli veel üks suur eelis ambude ees: nende nööre sai kergesti maha võtta ja uuesti peale panna nt. vihma korral sai nii takistada vibunööri läbi ligunemast ja välja venimast. Oli olemas tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed (läbimõõt alla 1 cm), kuna kaal oli noole juures väga oluline, see mõjutas laskekaugust. Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m; sellel oli samuti väga suur läbistusjõud: keskajal on kirjeldatud, kuidas pikkvibust lastud nool tabas üht sõjameest jalga, läbistas seda katva turvise ja nahkvammuse, reie, sadula, ning tappis hobuse. Vibukaare tõmbejõud oli ligikaudu 60 kg (u. 589 N). Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõi...
Joonkiirus: Pöörlemisperiood: v=l/t T=1/f ja T=2/ Nurkkiirus: Pöörlemissagedus: =/t =s-1 f=1/T ja =2f (f= /2) Kesktõmbekiirendus: Seosed: a= v2/R ja ( a= 2 R) v= R v=2R/T Võnkliikumine: Võnkumise võrrand: T=2l/g T=2m/k x =Acost DÜNAAMIKA Newtoni II seadus: A=F/m => F=ma Raskusjõud: Keha kaal: F=mg P(F)=m(g-a) kui a g P(F)=m(g+a) kui a g Gravitatsiooniseadus: F=G Mm/ r(+h)2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Hõõrdejõud: Fh = mg(N) t = vo/g s= vo2/ 2g Elastsusjõud: Fe= kl Impulss: p = mv Ft = p Mehaaniline töö: A=|F|*|s|*cos kui cos=0, siis A=Fs Ek = mv2 /2 A=Ek Raskusjõu töö: A=Fs A= mg( h1-h2) A=mgh1-mgh2 Ep=mgh A=Ep Võimsus:
Sündis 26. september 1898 New Yorkis. Suri 11. juuli 1937 Hollywoodis(Californias). USA helilooja. Võrreldud Euroopa rahvuslike stiilide rajajatega. 15 aastaselt asus ta tööle nn Tin Pan Alleyle, tööülesandeks oli müüdavatel klaveritel ostjatele mängida. 10.12.12 Elulugu Puutus kokku väga paljude tolleaegsete heliloojate lauludega. Vaimustus ta Irving Berlinist ja Jerome Kernist ning alustas ka ise laulude loomist. Lauludel on suur kaal tema loomingus üle 300 teose. Muusikas on ühendatud Euroopa muusika kogemus ja Ameerika mustanahaliste muusikale omased jooned. Gershwin suri ajukasvaja operatsioonil. 10.12.12 Tähtsamad teosed Muusikalid/Broadway 1924 "Lady Be Good" 1926 "Oh, Kay!" 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess" 10.12.12 Tähtsamad teosed
· Kokkuvõte Kemppi keevitusseadmed ja muud keevitustooted · Minarc 220 Minarc 220 on uue põlvkonna keevitusseade, millel on suur võimsus. Lisaks tavapärasele elektroodkeevitusele võib Minarc´iga keevitada ka kontaktsüütega TIG-meetodil. Seade võimaldab keevitada kuni 5mm elektroodidega ja on varustatud distantsreguleerimise võimalusega. Seade korvab alates 2007 aasta lõpul tootmisest maha võetud ülipopulaarset seadet Master 2200. Kaal on veelgi vähenenud, samal ajal koormatavus kasvanud! · Kempomat Kempomat-seeriasse kuulub 5 seadet: 170A, 210A, 250A, 320A ja 420A. Kempomat seade on sisseehitatud traadi etteandemehhanismiga kompaktseade, millel ei ole keevituspüstoli vedelikjahutuse võimalust. Seade sobib vastavalt oma võimsusele nii autoremonditöökotta kui ka rasketööstusesse, võimaldades kvaliteetselt keevitada nii CO2 kui segugaasi keskkonnas. · MinarcTig 180
Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8107 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektronid 1.0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57. Ülesandes 55 saime kõikide jõudude poolt tehtud tööks 10 kJ. Ree kaal oli 14700 N. Olgu ree algkiirus 2.0 m/s. Kui suur on lõppkiirus? 58. Rammimishaamer massiga 200 kg on tõstetud 3.00 m kõrgusele vaiast, mida on vaja maasse taguda. Kui haamer kukub, lööb ta vaia 7.4 cm sügavamale. Vertikaalsed siinid, mida mööda haamer liigub, avaldavad talle hõõrdejõudu 60 N. Arvutada: (a) kiirus, millega haamer langeb vaiale; (b) keskmine vaiale avaldatav jõud. 59. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N
- teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged, kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele.
Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g. Võistkonda võib kuuluda kuni 13 mängijat, kellest mängida saab korraga 7. Mängijad kannavad mänguajal erinevaid mütse: ühel võistkonnal on tumesinised ja teisel valged. Väravavahil on punane peakate.
8. pilet 1) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. (müü). 2) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. , impulsi muut tekib kahe erineva impulsi liitumisel. 4) Nihe ehk nihkevektor ehk siire ehk nihutus on keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor. V=V0+at (lõppkiirus) 5) elektrivoolu töö- Selleks et elek...
− 3x − 1 3x + 1 1 c) − =− . 2 3 6 3. Leia võrratuse 4x – 1 ≤ 11 naturaalarvulised lahendid. 4. Lahenda võrratus. a) 4x – 1 > 2(-x – 3); b) -5(-2x – 5) < - 3x – 2; c) -5(2x – 5) < -3x – 2; 4x − 1 x + 4 d) − < 1; 2 5 2 x − 1 3x − 2 4 − 5 x e) − + ≥ 1. 2 3 4 5. Üks kilo suhkrut maksab 0,95 €. Mitu kotitäit (ühe koti kaal on 50 kg) suhkrut saab osta ärimees Aadu Kana, kui tal on selleks raha 500 kuni 600 eurot? 6. Hansapanga aktsia sulgemishind oli 10. 11. 2004.a. 130,80 krooni. Kui suur peaks olema aktsia sulgemishind kuu aja pärast, et väikeärimees Wello Wesiwasika aktsiapaki väärtus oleks 1446500 krooni, kui on teada, et Wellol on 10000 Hansapanga aktsiat. Kas selline aktsia väärtuse kasv on reaalne? 7. Leia võrratuste 3a – 2(-a – 4) < 2 ja 5(-3a – 4) > -3a – 5 ühised lahendid.
Kuulipilduja Ksp-58 Kuulipilduja Ksp-58 on täisautomaatne, õhkjahutusega relv. Relv saab toidet padrunilindist. Kuulipilduja toetub harkjalale, kuid on võimalik ka kinnitada kolmjalg-statiivile ja soomukile. Soomukile paigutatult on kuulipilduja harkjalg ära võetud ja kaba on asendatud kabata tagaosaga. TEHNILISED ANDMED Kaliiber - 7,62 mm Padrun - 7,62 x 51 mm Kaal - 11,6 kg Tehniline laskekiirus - 600-850 l/m Kuuli algkiirus - 830 m/s Sihikuline laskekaugus diopter 200-600m lahtine-300-1400m Üks padrunilint mahutab 50 padunit. Linte on võimalik omavahel ühendada padruni abil. Lindikast mahutab 5 kokkuühendatud padrunilinti. Lindikassetti mahub üks kuulipilduja lint Kasseti kinnitamine relva külge Relva ohutuskontroll Hakates relva ...
9. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 10. Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval liikumisel 11. Vabalt langeva keha kiirus g = vabalt langemise kiirendus 12. Vabalt langeva keha kiirus kõrguse kaudu h = kõrgus (m) 13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14. Newtoni teine seadus 15. Gravitatsioonijõud 16. Keha asub maapinnast kõrgusel h 17. g - väärtus 18. Keha kaal 19. Ülekoormus 20. Alakoormus 21. Keha liigub mõõda ringjoont 22. Liugehõõrdejõud 23. Veojõu valem 24. Elastsusjõu valem 25. Müü valem 26. Keha impulss 27. Impulsi jäävuse seadus 28. Töö valem (1) 29. Töö valem (2) 30. Elastsusjõu töö valem 31. Võimsus 32. Võimsuse valem kiiruse kaudu 33. Kineetiline energia 34. Kineetilise energia töö valem 35. Potentsiaalne energia 36. Nullnivoo 37
Seega peab keha kiiruse muutumiseks talle mõjuma mingi teine keha, muidu liiguks keha ühtlaselt. Inertsus on erinevatel kehadel erinev. Inertsust väljendav suurus on mass. Nt. kui viskad liikuvas autos palli üles, ei pea sa seda samuti viskama ettepoole, et see sulle uuesti kätte kukuks, sest pallil on juba auto liikumise tõttu omandatud inerts, mis liigutab seda edasi. Mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks. Mass väljendab inertsust, kaal aga gravitatsiooni tõttu põhjustatud jõudu. Mass - kilogrammides ja kaal Newtonites. Jõuks (N) kutsutakse sellist ühe keha mõju teisele, mis kutsub esile kiirenduse. Jõul on nii arvväärtus kui suund, seega on tegu vektoriga. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastasmõju tugevust. 11 1. Newtoni seadus keha liigub senikaua kuni teine keha teda ei sega/mõjuta. 2. Newtoni seadus alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama
cd Pilet 5.2 Kiirgus ja neeldumisspekter Spektrid jaotatakse tekke põhjuse järgi kiirgus-, ja neeldumisspektriks. Kiirgusspekter jaguneb pidev-, ja joonspektriks. Pidevspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele joonspekter aga on omane gaasidele. Kiirgus mis jääb punase hoone taha üle 0,8 infrapuna. Kiirgus mis jääb violetse joone taha, alla 0,4 on ultraviolet. Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J) Pilet 6.1 Gravitatsiooni seadus, Raskusjõud, keha kaal. Gravitatsiooni seadus - väljendab kõikide kehade vastasmõju universumis. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehadevaheliste kauguste ruuduga. F=G m1m2/R² F-gravitatsioonijõud,ühik 1N G-gravitatsioonikonstant G=6,6 x 10 astmes -11 Nm²/kg² m1,m2-vastasmõjus olevate kehade massid 1kg R-kehadevaheline kaugus 1m
Kaalutakse 0,4328 g ainet, lahustatakse ja sadestatakse alumiiniumioonid ammoniaagi toimel oksühüdraadina, mis peale filtrimist, pesemist ja kuumutamist annab 0,3475 g Al2O3. Al sisaldus analüüsitavas proovis leitakse järgmiselt: M(Al2O3)=102 M(Al)=27 Al2O3 ...... 2Al 0,3475 * 2 *27 /102 = 0,1840 g Al 0,1840 *100 /0,4328 = 42,51% Kaalanalüütiline tegur ehk faktor F F = 2 Al/ Al2O3 = 2 * 27 /102 = 0,5294 mAl = F * mAl2O3 = 0,5294 * 0,3475 = 0,1840 g Al % A = A kaal / proovi kaal x 100% F = a/b x (otsitava aine molekulmass/kaaluvormi molekulmass) % A = (produkti kaal x F )/ proovi kaal x 100% Sademete ja sadestusreaktiivide omadused- Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus
kulude ja kasude rahavoogusid. Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg. •otsene reisiaeg (TT): TT = Tj + Ts + To + Tü + Üp, kus Tj - jalgsikäiguaeg (nii alguses kui lõpus), Ts - sõiduaeg, To - ooteaeg, Tü - ümberistumise aeg, Üp – ümberistumise trahv. • kaalutud reisiaeg ehk Ktt: Ktt = Kj*Tj + Ko*To + Ks*Ts + Kü*Tü + Üp, kus ● Kj - jalgsikäiguaja kaal tavaliselt 2.0, Ko - ooteaja kaal (Kui intervall on alla 10 min, siis on soovitatud võtta kordajaks 2.0, kui intervall on pikem, siis on kordajaks 1.0, seda eeldusel, et pikema intervalli korral juba hakkab reisija huvi tundma sõiduplaani vastu ning läheb peatusesse vastavalt lubatud ajale. Lühikese intervalli korral aga enamus inimesi sõiduplaanist huvi ei tunne), Ks - sõiduaja kaal (Näiteks 2.0, kui tuleb seista täis bussis, 1
Kulda võib sellises esemes olla alla viiendiku, aga kasutatud kulla kogus peab olema ära näidatud. Kinaver viitab vähemalt 15 mikroni paksusele kullakihile. Ühendriikides on kõige levinum kulla puhtus 14 karaati ehk 583. Ühendriikides ei ole lubatud müüa alla 10-karaadist kulda, kuid paljudes riikides müüakse ka 8- ja 9-karaadist kulda. Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda. Kulla kaal ei näita, kui palju esemega tööd on tehtud ja seetõttu oleneb eseme hind ka ehte konstruktsioonist ja kavandist. Hästi valmistatud klassikaline ehe pakub eluks ajaks silmarõõmu ja kui seda korralikult hooldada, jagub temast rõõmu veel järeltulevatelegi põlvedele. Alkeemia Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika, astroloogia,
kui teiste kehade mõju vaadeldavale kehale puuduks ja keha langeks vabalt õhutühjas ruumis ainult maa külgetõmbe mõjul. · Raskusjõuks nim jõudu millega maa tõmbab keha antud piirkonnas enda poole ning ta on võrdne keha massi ja vabalangemiskiirenduse korrutisega. · Keha kaaluks nim jõudu millega keha tänu maa külgetõmbe jõule mõjutab kas alust või riputusvahendit. · Juhul kui kehal vertikaalsihiline kiirendus puudub on keha kaal võrdne sellele kehale mõjuva raskusjõuga ning selle erandjuhul võib ka keha kaalu arvutada valemiga P=mg kus P on vertikaalsihilise kiirenduseta liikuva keha kaal · P=F/s Rõhuks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuva jõu absoluutväärtuse ning selle pinna pindala suhtega. · SI-s on rõhu ühikuks võetud selline rõhk, mida avaldab pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti
Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses
Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Teoreetilised alused Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapi võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille ra Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles tilga kaal: �=�/� ��, kus ρ – vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk �/� ��=2���� Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedel ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suh
Töövahendid. Stalagmomeeter (joonis 1), mōōtkolvid mahuga 25 ml, pipetid. Töö käik. Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale. Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod pōhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab vōrdseks pindpinevusjōuga F. Esimeses lähenduses vōib lugeda, et F = 2r kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus. Täpsemal määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel.
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarreba...
KUNINGBOA Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boa...
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid:
· Valgejänes on jänese perekonda kuuluv loom. · Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel. Halljänes Valgejänes PÕHIANDMED: Suurus. Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Valgejänese karv... · Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Selle valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. · Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Toitumine · Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju, kase,
*Gravitatsioonijõud - kehade vastastik tõmbumine. *Toereaktsioon - rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuv vastujõud. *Raskuskiirendus (vaba langemise kiirendus) planeedi lähedal - sõltub planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g *Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. - Liugehõõrdejõud - hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas.
Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus: - Motoriseeritud freesüksuse tõstmine, sammuga 0,1 mm iga impulsi kohta. - Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks. - Turvakate - "CE" standarditele vstav, koos isepidurduva mootoriga. - Spindli pöörlemiskiiruse indikaator. - Spindli kõrguse digitaalne näidik. - Elektri valmidusega toituri jaoks. - 2 äratõmbe ava dimeetriga 120 mmhttp://www.puidumasin.ee/et/freesmasinad/25-freespink-t-210.h...
Tallinn 2011 Variant 11. Horisontaalne kolmnurgakujuline plaat ABD kaaluga 240 N on kinnitatud sfäärilise liigendiga A, silindrilise liigendiga B ja jäiga kerge vardaga KE. Punkti D on rakendatud sihis DB mõjuv jõud F, mille moodul on 150 N. Leida sidemete reaktsioonid punktides A, B ja E, kui AL = LB = l , AD = DB = 2l , KL = l 2 , AE = ED. Sirge KL on vertikaalne. Nurk = 26,565° 1)Märgin jõud ja teljestikud joonisele. Kuna kolmnurksel plaadil on kaal, siis leian raskuskeskme. Tegemist on võrdkülgse kolmnurgaga, seetõttu on raskuskese mediaanide lõikepunktis. Sxy=S* cos () nurk AE-Sx= 90°- 60°=30° nurk Sxy ja Sy vahel on 90°-30°=60° Projektsioonid telgedele Fx =0 Xa-Sx-Fx=0 Fy =0 Ya+Yb-Sy-Fy=0 Fz =0 Za+Zb-G+Sz=0 Mx=Sz*l*cos30-240*0,5774l=0 My=2Zb+S*sin -G=0 Mz=Sy*l*sin30+Sx*l*cos30-Yb*2l+Fy*l+Fx*l*1,721= Sy*sin30+Sx*cos30-2Yb+Fy +1,7321Fx=0 Mx=Sz*cos30-240*0,5774=0 Sz=160 Sy= S*cos *sin60= 277,1287
alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv. Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust? 1. Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub 2. Amortisaatorid 3. Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga Summaarne kaalu ümberjaotumine : Wt = Flat* Hcg/tr tot Vedrustatud massi kaalu ümberjaotumise saab jagada omakorda kaheks: 1. Geomeetriline kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse hoobade 2. Elastne kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse elastsete osade (vedrud, stabilisaatorvardad)
need suurused on võrdelised. Võrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse võrdeliseks seoseks. Kaks muutujat on võrdelises seoses, kui nende vastavate väärtuste jagatis on jääv. Näited. 1. Lähed kahe sõbraga poodi, kus igaüks ostab erineva koguse komme, mille ühe kilo hind on 56 krooni. Kui igaüks jagab makstud raha - summa (kr) ostetud kommide kaaluga (kg), saate kõik tulemuseks ühe kilogrammi kommide hinna 56 kr. Kommide kaal ja makstud raha hulk on võrdelises seoses. 2. Teepikkus s (km) ja sõidu aeg t (h) on ühtlase liikumise puhul võrdelises seoses, sest nende jagatis kiirus on jääv. 3. Ringjoone pikkus c ja ringi raadius r. Võrdelise seose valem on y = ax, kus a on antud arv. Arvu a nimetatakse võrdeteguriks. Võrdelise sõltuvuse graafik on sirge ehk sirgjoon. Sirge täpseks joonistamiseks piisab sellest, kui me teame tema kahe punkti koordinaate.
Illnesses/health: (Suffer from) an earache Kõrvavalu take temperature-Temperatuuri võtma listen to chest-Kuulata rinnus weigh-kaal give injection-süsti andma scale--skaala syringe-süstal thermometer-termomeeter stethoscope-stetoskoop injury-vigastus pain (in my chest)-valu rinnus bruise-sinikas head ache-peavalu suffer from-kannatavad indigestion-seedehäired accident prone-õnnetusse sattuma feel depressed-masendus on account of-tõttu fond of-kiindunud muscle pain/muscular pain/cramp-lihasvalu,-kramp nose bleed-ninaverejooks travel sickness-merehaigus heart disease-südamehaigus splitting headache-äge peavalu sore throat-kurguvalu high temperature-kõrge temperatuur food poisoning-toidumürgitus physical vs psychological-füüsiline või psühholoogiline hormones-hormoonid anxious-murelik fatigue-väsimus ulcers-haavandid viral infections-viiruseinfektsioon circulate-ringlema digestive system-seedetrakt glucose-glükoos bloodstream-vereringe de...
Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Näiteks Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje. 7. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. Hõõrdejõu liigid: seisuhõõrumine, liugehõõrdumine ja veerehõõrdumine. 8. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. Kui alus liigub vertikaalsuunalise kiirendusega, siis kaal enam raskusjõuga võrdne ei ole. Kui alus liigub kiirendusega üles, peab see kehale kiirenduse andmiseks rakendama lisajõudu ja kiirendusega alla liikumisel on vastupidi.
TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alused Mõõtmine nihikuga Nihik on seade mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükatakse
Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Sõltub keha jäikusest=k. Hooke'i seadus: kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Felastsusjõud.=kl Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline õlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga. F=G m¹m²/r²., kus G=6,7*10astmel-11 Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjaliast.hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga.F=N Keha liikumishulk ehk impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p vektor=mv vektor
Euroopa naarits Mustela lutreola Sten-Reijo Kivi Välimus · Euroopa naaritsal on tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad Välimus · Kehapikkus on 28-43 cm · Sabapikkus 12-19cm · Kaal 0,5-1 kg Elukoht · Elutseb jõgedekallastel,eelistades väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Pesa asub puuõõnsuses,mille väljapääs viib vee alla · Peale ühe peamise uru on tal ka mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. · Võimaluse korral
JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinär...
Põder Martin 7c Üldinfo Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi.
Arvestusühikuks TEU Twenty Feet Equivalent Unit ehk 1 20' standardkonteiner Võidakse kasutada ka lühendit FEU Forty Feet Equivalent Unit 1 FEU=2 TEU Mõõtmed · Kasutusel on ka nn mittestandardsed konteinereid 45', 48', 53' · Olulisem eelis konteineriruumi kasutatakse paremini ära. 20'/8'6'' 33,1 m3 40'/8'6'' 67,7 m3 40'/9'6'' 76,3 m3 45'/9'6'' 86,1 m3 · Kandevõime kõigil sama · Taara kaal 20' ca 2200 kg, 40' ca 3800 kg, 45' ca 4800 kg · Tavaliste konteinerite oluline puudus kaubaaluste mõõtmete ja konteineri sisemõõtmete mittesobivus. Tüübid · Kuivlasti konteiner · Puistlasti konteiner · Tankkonteiner · Külmutuskonteiner · Ventileeritav konteiner · Platvorm · Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid
Mudamaim Mudamaim on meie kalafauna üks väiksemaid esindajaid. Tema kehapikkus on 3...6 cm ning kaal paar grammi. 8 cm pikkust isendit peetakse omasuguste seas juba hiiglaseks. Mudamaim on kollakas-rohehalli selja ja hõbedaste külgedega, iseloomulikuks tunnuseks on silma vikerkesta erkkollane värvus. Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse. Üldiselt armastavad mudamaimud taimestikurikkaid ja sooje veekogusid. Oma väikese kasvu
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1. Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus. Arvutada iga katsekeha ruumala ja tihedus. Määrata katsekeha materjal. 3.1 Joonised Katsekeha1. Katsekeha 2. Katsekeha 3. Katsekeha 4. Katsekeha 5. Katsekeha 6. 4. Kasutatud valemid Silindri ruumala Torukujulise silindri materjali ruumala = V - V Risttahuka pindala V = abh Kera pindala V = Tihedus D = 5. Arvutustabelid Katsekeha 1.
ühe tunnusepaari pärandumist. Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel) Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). Homosügootne organism organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. Alleel ühe geeni erivorm. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. Homosügootsus geenipaari seisund mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel.(Tunnus on määratud samasuguste alleelidega/AA/aa)
Töö eesmärk Toorrasva sisalduse määramine krõpsudes Soxleti aparaadi abil. Seadmed ja töövahendid -kaalutopsid -kondenserid -pliit -analüütiline kaal -Soxleti aparaat Reaktiivid -heksaanilahus Töö käik Kaalusin kahte kaalutopsi ligikaudu 3g ainet, mille rasvasisaldust määrama hakkan. Seejärel viisin aine klaasist kaalutopsi(mis olin enne tühjalt ära kaalunud) ning valasin nendesse juurde heksaani. Asetasin proovid Soxleti aparaati ning ühendasin kondenserite külge. Panin aparaadi tööle. Aparaat tõstis temperatuuri kõigepealt nii kõrgele, et heksaan hakkaks auruma. Protsessi
viiliga viilides. Erinevate materjalide küljest laastu lõigatavuseraskusastet hinnatakse ning võrreldakse hinnangut tabelis 8.5. tooduganing otsustatakse, milline materjalidest on tarbe-, konstruktsiooni- või eriplast. Täiendatakse tabelit 8.2.Tiheduse määramiseks valemi (8.1) järgi kasutatakse kaalumismeetodit,mis on suhteliselt kiire ja lihtne ning omab ka piisavattäpsust. Tiheduse määramine mahu ja massi järgi: 1) kõigepealt määratakse katsekeha kaal, g; 2) seejärel katsekeha ruumala veega täidetud mensuuri abil, cm3. Selleks fikseerida veega täidetud mensuuri algnäit. Asetataksekatsekeha traadist konksu otsa silindrisse, uputatakse katsekeha täielikult traadi abil. Määratakse mõõteskaalalt vee mahu muutus. Valemi (8.2) järgi arvutatakse katsekeha tihedus. Arvutatud tihedusi võrreldakse tabelis 8.5 toodud andmetega ning selle põhjal tehakse lõplik otsus, millistest polümeeridest on katsekehad valmistatud. Täidetakse tabel 8.3
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada
2. Kuidas sattus Eesti loodusesse? Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemeremaadele jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil. 3. Liigikirjeldus. Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha, rändrotil lühem kui keha. Koduroti kõrvad ja silmad on suured, rändrotil väikesed. Koduroti ninamik on terav, rändrotil tömp. Karvadest vabad kehaosad (kõrva sisemus, käpad, saba ja ninaots)
Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum. Külm front-tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Soe front-tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Mussoon-püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel. Passaat-püsiv tuul(30olaiuskraadid) Kasvuhoonegaas-õhu koostises olevad gaasid mis tekitavad kasvuhooneefekti(CO2)
Viimasel ajal on hakatud patissoni kutsuma ka UFO-kõrvitsaks. Päritolu:Kesk- ja Lõuna Ameerikast. Patisson sarnaneb oma omadustelt suvikõrvitsaga. Patissoni viljad on ribilise äärega, taldrikukujulised. Patissonid pestakse ning noori vilju ei ole vaja koorida. Vanemad viljad kooritakse ja eemaldatakse seesmine pehme osa koos seemnetega. Noorivilju võib marineerida eraldi või koos teiste köögiviljadega. Konserveerimiseks kasuta 3-5 päeva vanuseid vilju, kui diameeter on 6-9 cm ja kaal 80-100 g. Värskelt kõlbavad tarvitada ka vanemad, 7-10 päeva vanused viljad, kaaluga 200- 500 g. Füsioloogiliselt valminud viljad on seest tühjad ning äärepoolne osa puitub ja muutub toiduks kõlbmatuks.
loob sidemed meele- ja liikumiselundite abil väliskeskkonnaga - Üldvistseraalne ehk vegetatiivne ehk autonoomne ehk idiotroopne närvisüsteem reguleerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse kõike, mis on seotud sisekeskkonna püsivuse säilitamise ja elu alalhoiuga SELJAAJU – MEDULLA SPINALIS/MYELOS Üldandmed ja välisreljeef - valge värvusega silinderjas närvikoest väät - paiken lülisambakanalis - pikkus: 40-45 cm - kaal: 34-38 g - läbimõõt: ~1 cm (eest taha väiksem, külgsuunas suurem) - ei ole ühtlase läbimõõduga, esineb 2 paisumust: intumescentia cervicalis (ABC1) – frontaalmõõde kuni 1.4 cm intumescentia lumbosacralis (ABC2) – frontaalmõõde kuni 1.2 cm paisumused on kohtadel, kust lähtuvad närvid jäsemetele tingitud neuronite arvu suurenemisest - conus medullaris (ABC3) seljaaaju alumine koonusekujuline ots
LA31 0,65 63,45 PV16 0,30 154,00 LA44 0,45 49,55 PV24 0,25 142,75 LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Ideaalne inimene Keha omadused Antud on isiku järgmised andmed: Algandmed: isikukood, l - pikkus (cm), m - mass (kg), t - vanus (aasta), sugu - naine või mees isikukood, pikkus cm, mass ehk kaal kg Ideaalne mass ehk kaal (kg) - mid Rasvasus( ) - r Leida järgmised isiku omadused: sugu näitab isikukoodi esimene number Keha indeks - k ind { sünnikuupäev kujul pp.kk.aa pp, kk, aa eraldada isikukoodist vanus päevades m-mi d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
