kurjategijad aga lihtinimesed. Lihtinimeste suhtumine aadlikesse oli tõrjuv, halvustav. Kui tõid ohvriks oma karjääri ja üritasid nii ühiskonda parandada, pahandati. Lihtinimesed olid säilitanud usu kristlusesse. Nägi palju kannatust. Asumisel olles ka abiellub, naisel oli poeg ja põdes tuberkuloosi ehk tiisikust. 10a möödudes pöördus tagasi Peterburgi. „Märkmeid surnud majast“ Kõneleb sunnitöö oludest. Kujuneb välja irratsionaalse inimese tüüp, kelle tegevust mõjutavad instinktid ja ihad. „Alandatud ja solvatud“. 1866 „Kuritöö ja karistus“ Esmane plaan oli kirjutada joodikuperest, aga sellest kasvas uus idee. 1868 „Idioot“ Eesmärk oli kujutseda täiuslikku, positiivset inimest, Kristuse sarnast tegelaskuju. Esimene naine sureb, aga leiab uue noore nägusa stenografisti. Alguses on neil majanduslikult raske, pidi hoolitsema surnud venna pere võlgade eest. Uus naine oli hea majandaja ja ostsid maja. Käis ka Euroopas tervist parandamas
Kõikjal maailmas tegelikult eksisteerib inimeste teotahe, võimutahe, enesekehtestamise tahe ning inimesed peavad saama seda avaldada, peavad saama ennast avaldada. Nõrgemate õigusi rikutakse igal pool, seda ei tohi hukka mõista, nagu ka tugevate tugevuse kehtestamist ei tohi liialt ülistada, see lihtsalt on nii. See, mida kristlik moraal peab inimeses loomalikuks ja taunitavaks, seda peab Nietzsche inimese jaoks kõige loomulikumaks. Inimesele on loomuomased teatud instinktid ja ihad, seega inimene ei tohiks end ja oma ressursse häbeneda, vaid neid kasutama. See, et inimesed häbenevad oma loomulikku loomalikkust, tähendab, et kristlus on inimesi moraalselt niivõrd ära rikkunud. Lahendusena näeb Nietzsche, et inimene peab suutma elada taas "teispool head ja kurja", peab taastama oma tõelise teovõime. Nietzsche seab ideaaliks üliinimese, Übermensch, kes on võimeline aktiivselt oma tahet kehtestama, ise endale väärtusi looma
• Käitumisprobleemid- häiritud nii sotsiaalne kui sex käitumine vasak-poolne kahjustus> • Orbitofrontaalne sdr.=pseudopsühhopaatiline isiksus: FS kahjustus – impulssiivne, Katatoonia – skisodel: kas stuupor (motoorika 0) w just liiga rahutu motoorselt – pidurdamatud instinktid, Lobotomia – emotsionaalselt labiilne, eufooriline, – labane, antisotsiaalne käitumine Raske luua kognitiivseid plaane, starteegiaid, et probleeme lahendada. Perseveratsioonid- – sex-suhete paljusus, kalduvus püsida sama motoorse v verbaalse vastuse juures erinevate stiimulite.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
analüüs). Põhiküsimus: Millistest koostisosadest või elementidest psüühika koosneb? E.B. Titchener: Inimlikke läbielamusi saab analüüsil lahutada elementideks. Funktsionalism (teadvuse ja muude psüühiliste nähtuste arenemise ja toimimise otstarbe uurimine inimese olelusvõitluses), meetodiks kogemuse ja teadvuse analüüs. Põhiküsimus: Milline on psüühika olemasolu mõte ja otstarve? W. James: Inimkäitumist juhivad instinktid, mis aitavad kohaneda ja ellu jääda. Gestaltpsühholoogia (vormi- ja tervikupsühholoogia) vastukaaluks strukturalismile (psüühika ülesehituse põhimõtete ja komponentide otsingule) nägi ja otsis kõikjal tervikut. Meetodiks terviku otsimine tunnetusprotsessides. Põhiküsimus: Kuidas märgata psüühikas elementide asemel terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa.
Vaid tugev poliitiline võim suudab hoida meid üksteist tapmast. Mida teevad inimesed sõja ajal? Kas sa pole vihahoos ette kujutanud, kuidas lõpetad teise inimese elu...? Homo sum, humani nihil a me alienum puto... (seda on sootuks teises kontekstis öelnud Miguel de Unamuno "Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest" raamatu algusest maakeeli öeldes "inimene olen, miski inimlik pole mulle võõras". Mitte et inimestes oleksid nii väga agressiivsed instinktid, vaid kui inimesed jätta omapead, siis peagi tekib olukord, kus ratsionaalselt mõtlevad inimesed hakkavad end agressiivselt kaitsma, tahtes seejuures vaid rahu ja julgeolekut (õiglase sõja stiilis). Kellegi teise tugevus on juba iseenesest ohu märk (ennetava sõja stiilis). Ratsionaalsed inimesed pole motiveeritud mitte niivõrd oma soovist vallutada ja end kehtestada kuivõrd ebakindlusest ja hirmust. Et olukorda lõpetada, tuleks teha kokkulepe. Inimesed on ju ratsionaalsed..
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
mida on paljudel inimestel raske tunnistada. Ilmselt sellepärast, et paljud inimesed ei taha või ei julge silmi avada. Inimene on vahel tegelikult üsna materialistlik olend, kuid seda käsitleme me hiljem. Me arvame ennast olevat üldiselt haritud, kuid tegelikult on inimeste mõtted väga sageli barbaarsed. Uskuge või mitte, kuid kuritegevust maailmas ei oleks, kui seda ei taheta. Selleks, et midagi muuta, peab olema siiras tahtmine. Inimeste ja loomade ( imetajate ) psüühika, instinktid ja emotsioonid on üldjuhul samasugused, kuid inimestel on need pigem kultuursemad. Sellest tulenevalt võivad paljud ühiskonna ja majanduslikud probleemid tuleneda loomariigi seaduspärasustest. Inimeste ja loomade käitumiste sarnasusi on uurinud üsna paljud teadlased. Näiteks inglane Desmond Morris oma raamatutes ,,Alasti ahv" ja ,,Inimloomaaed". Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks
mida on paljudel inimestel raske tunnistada. Ilmselt sellepärast, et paljud inimesed ei taha või ei julge silmi avada. Inimene on vahel tegelikult üsna materialistlik olend, kuid seda käsitleme me hiljem. Me arvame ennast olevat üldiselt haritud, kuid tegelikult on inimeste mõtted väga sageli barbaarsed. Uskuge või mitte, kuid kuritegevust maailmas ei oleks, kui seda ei taheta. Selleks, et midagi muuta, peab olema siiras tahtmine. Inimeste ja loomade ( imetajate ) psüühika, instinktid ja emotsioonid on üldjuhul samasugused, kuid inimestel on need pigem kultuursemad. Sellest tulenevalt võivad paljud ühiskonna ja majanduslikud probleemid tuleneda loomariigi seaduspärasustest. Inimeste ja loomade käitumiste sarnasusi on uurinud üsna paljud teadlased. Näiteks inglane Desmond Morris oma raamatutes ,,Alasti ahv" ja ,,Inimloomaaed". Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks
Ilmselt sellepärast, et paljud inimesed ei taha või ei julge silmi avada. Inimene on vahel tegelikult üsna materialistlik olend, kuid seda käsitleme me hiljem. Me arvame ennast olevat üldiselt haritud, kuid tegelikult on inimeste mõtted väga sageli 20 barbaarsed. Uskuge või mitte, kuid kuritegevust maailmas ei oleks, kui seda ei taheta. Selleks, et midagi muuta, peab olema siiras tahtmine. Inimeste ja loomade ( imetajate ) psüühika, instinktid ja emotsioonid on üldjuhul samasugused, kuid inimestel on need pigem kultuursemad. Sellest tulenevalt võivad paljud ühiskonna ja majanduslikud probleemid tuleneda loomariigi seaduspärasustest. Inimeste ja loomade käitumiste sarnasusi on uurinud üsna paljud teadlased. Näiteks inglane Desmond Morris oma raamatutes „Alasti ahv“ ja „Inimloomaaed“. Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
