Sapipõis kui sapi reservuaar on suuteline mahutama 50-80ml kontsentreeritud sappi. Sapi koostis: sapphapped, bilirubiin, vesi, kolesterool, fosfolipiidid Sapi omadused ja funktsioonid: - kuldkollase värvusega - Lipiidide emulgeerimine (veeslahustuvateks muutmine, et parandada nende seedumist) - lipaaside aktiveerimine - osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel - stimuleerib soole motoorikat Sapi väljutamine: o Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon o Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stiumuleerib sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb o Kui sapi väljutamine on häirunud ning sapp kontsentreerub, võivad tekkida sapikivid, seda võivad põhjustada o Ülekaal o Naissugu (hormoonidest tingitult nt rasestumisvastased vahendid) o Diabeet o nälgimine 6. Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Sapipõis kui sapi reservuaar on suuteline mahutama 50-80ml kontsentreeritud sappi. Sapi koostis: sapphapped, bilirubiin, vesi, kolesterool, fosfolipiidid Sapi omadused ja funktsioonid: kuldkollase värvusega lipiidide emulgeerimine (vees lahustuvateks muutmine, et parandada nende seedumist) lipaaside aktiveerimine osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel stimuleerib soole motoorikat Sapi väljutamine: Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stiumuleerib sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb Kui sapi väljutamine on häirunud ning sapp kontsentreerub, võivad tekkida sapikivid, seda võivad põhjustada o Ülekaal o Naissugu (hormoonidest tingitult nt rasestumisvastased vahendid) o Diabeet o nälgimine F. Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
Neutraalne regulatsioon. Närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanisme nim neutraalseks regulatsiooniks. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal juhitakse kesknärvisüsteemi (KNS). KNS-s toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt. Töödeldud signaal juhitakse edasi, kutsudes esile vastava elundi talituses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon. Paljud elutalitlused on ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Hormoonide sisaldus veres on väga väike ja nende hulga muutused toimuvad samuti aeglaselt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides. Organismi tagasiside: Negatiivne tagasiside
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
· keskaju kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka c. kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine; · tagaaju (väikeaju) liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised d. erutused; · piklik aju hingamiskeskus, maitsesagarad. e. Humoraalne reguleerimissüsteem verre eritatakse suhteliselt lihtsaid molekule: f. peptiide, aminohappeid, steroide, mis reguleerivad füsioloogilisi reaktsioone. g. Sisesekretsiooninäärmed: · hüpotaalamus hüpofüüsi aktiivsuse reguleerimine; · hüpofüüs ehk ajuripats (kasvuhormoon, gonadotropiin) kasvu- ja sugutsükli h. regulatsioon;
Seal rekombineerub väga suure sagedusega. ES rakud on muutunud resistentseks genetsiini suhtes. Transformeeritud ES rakud süstitakse tagasi blastulasse, kus nad segunevad teiste olemasolevate tüvirakkudega. Tekivad kimäärsed hiired – sisaldavad mõlemat tunnust. Immunoglobuliinide geenid ja nende rekombinatsioon - imetaja on võimeline tootma 106 erinevat antikeha, millest igal peab olema oma geen - Ig1 geene on vaid mõni tuhat - esineb rakuline ja humoraalne immuunvastus (bakterid ja viirused) - NH2 on antigeeni sidumiskoht - IgM – 10%, IgO – üle 1%, IgG – 75%, IgA – 15%, IgE – alla 1% (kui IgE on rohkem, tekib allergia). - ahelaid ( 2 rasket ja 2 kerget) ühendavad ja seovad S-S sidemed ja valgud - kerged ahelad on kõigil samad, rasked ahelad on erinevad. - Ig-de erinevus tuleneb erinevast monomeeride arvust - antigeeni sidumine toimub raske ja kerge ahela aminoterminaalses otsas. Aminoterminus geeni 5’ otsas. - S
aega, siis ka nakkuse sümptomid ei avaldu koheselt. Kinnitunud bakterid vabastavad antigeene, aktiveerides organismis nii antikehade tootmise kui ka fagotsüütide saabumise põletikukoldesse. Kuid ei antikehad ega ka fagotsüüdid suuda tõhusalt tappa biofilmis olevaid baktereid. Biofilmi ebaõnnestunud atakeerimise käigus võivad fagotsüüdid vabastada hapniku reaktiivseid vorme, mis pigem kahjustavad organismi enda kudesid kui limabarjääriga kaitstud baktereid. Isegi kui rakuline ja humoraalne immuunvastus suurepäraselt toimiks, ei suuda organism ise enamikel juhtudel biofilmi nakkust hävitada. Biofilmist aeg- ajalt vabanevate rakkude põhjustatud haiguse sümptomid küll kaovad antibiootikumiraviga, kuid kui biofilm jääb täielikult hävitamata, siis paljudel juhtudel tekivad haigusnähud uuesti (juhul kui võimalik, siis krooniliste haiguste nt. tonsilliidi puhul hakatakse kaaluma kirurgilist vahelesekkumist). 15. Bakterite hulgatunnetus USA taimepatoloog Erwin F
ringi vedelas keskkonnas. Tsirkuleeriva vere olulisemad ülesanded on: Hingamisfunktsioon Keharakkude varustamine hapnikuga, süsinikdioksiidi eemaldamine kudedest Toitefunktsioon Põhitoitainete (süsivesikud, valgud ja rasvad) transport seedetraktist maksa ja rakkudesse Jääkainete eemaldamine Jääkainete äraviimine kudedest maksa ja neerudesse Kaitse- ja humoraalne Veri kannab edasi ka hormoone, ensüüme, vitamiine ja antikehi Funktsioon Soojuse edasikanne Kehaosade verevarustuse kaudu kantakse edasi rakkudes glükoosi hapendamisel tekkinud soojus Osmoos Vee ja soolade jaotamisega kehas seatakse õigeks kehavedelike osmootne rõhk Puhverdus pH-taseme hoidmine vahemikus 7,38–7,42
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
