Ümarusside toitumine Ümarussid toituvad vetikatest,bakteritest, taimejuurtest ja teistest loomadest. Inimese parasiidid - inimese verest ja kudedest (kõõrpea). Mullaümarussid toituvad peamiselt baktereist, seeneniitidest ja kõdust, röövümarussid ja parasiidid tükeldav saaki või imevad kehamahlu. Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seed...
tegelevad muu tähelepanu tõmbamisega, et koguda raha korjanduskarpi. Meil kohtab neid vähem, kui välismaal. Selle põhjuseks võib olla kliima. Kuid on ka igasuguseid muid helisi nagu näiteks sõidukite müra, inimeste rääkimine või lindude laulmine pargis. Ma arvan, et vanasti oli tunduvalt vähem seda sõidukite müra , kui tänapäeval ning siis oli üldse elu rahulikum ja elati rohkem maal. Kõik need kuuldavad helid mõjutavad meid mingil määral. Linnas elades puutud tihti kokku müraga. See väsitab inimesi, ning ajab pea valutama, kuid kui minna kuhugi metsa jalutama kuuled sa lindude laule ja puude kohinat. Kõik see rahustab inimest. Mulle tundub, et inimeste tekitatud helid väsitavad rohkem, kui looduse poolt tekitatud helid.
Kuidas säilitada oma identiteeti pluralistlikus maailmas? Pluralistlikus ühiskonnas elades on igal indiviidil õigus elada elu oma äranägemise järgi tingimusel, et ta ei sega sellega teisi inimesi. Pluralistlikus ühiskonnas kehtib sõnavabadus ja ideederohkus ning samuti eksisteerivad ka erinevad kultuurid, usud ja maailmavaated. Siit tekib küsimus, kuidas sellises kultuurirohkes ühiskonnas säilitada oma identiteeti? Ameerika Ühendriik oma 300 miljoni elanikuga on nii etniliselt kui kultuuriliselt väga mitmekesine maa. Erinevad rassid toovad endaga kaasa oma kultuuri ja usu
Kõige sügavam Eesti film Lihtne. Arusaadav. Mõtlemapanev. Ajalooline. Humoorikas. Veenev. Tõepärane. Armastus. Sõda. Kõhklus. Kindlus. Kuumus. Detsembrikuumus. Kõigile eestlastele on rohkem või vähem südamelähedane nende vabaks saamise lugu kasvõi läbi väikeste võitude, lahingute. See, kui tõelähedane on mõni tõlgendus ajalooliselt, pole oluline. Oluline on veenvus vaatamise hetkel, kaasatõmbavus ja sisseelamine olemise- hetke...oletades, et kõik just nii oligi. Elades selles hetkes, kui see konkreetne lugu juhtus, millest jutustab ,,Detsembrikuumus" tekib tunne, et teistsugust riigipöördekatset polekski saanud 1924. aastal olla. ,,Detsembrikuumus" räägib ajaloolisest sündmusest väga isiklikus võtmes. Kuigi jutustuse põhiliin on toodud välja vaid läbi ühe abielupaari Taneli ja Anna, ei teki filmi vaadates kordagi hirmu, et film muutuks armastusloo tavapäraseks kliseeks. Kuigi kogu mehe ja naise
Elulugu Lydia Koidula (kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1943. aastal. 1861. aastal lõpetas ta Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Pärast kooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös, kus ta sai avaldada ka enda jutte ja luuletusi. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula sai tuntust ka I üldlaulupeoga, kus ühendkoor laulis kahte tema sõnadele loodud laulu - "Sind surmani!" ja "Mu isamaa on minu arm!". Laulupidu tekitas eestlastes tunde, otsekui kuulukski Koidula
Ivan Zahharov NEG 2014 Prantsuse proosakirjanik. (12. detsember 1821 – 8. mai 1880) Sündis Ülem- Normandias Rouenis Sai hariduse kodulinnas. 1840 läks Pariisi õiguteadust õppima. Nooruses oli täis elujõudu,ujedat sarmi,entusiastlik,kuid ilma ambitsioonideta. Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning tema olukord muutus väga raskeks. "Püha Antoniuse kiusamine“ saadeti lõplikult trükki 1874. aa...
Maal elamise üheks põhiliseks eeliseks on looduslähedus inimesed elavad loodusega koos ning see mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Paljud tänapäeva inimesed tahavadki maal elada selle tervislikkuse pärast. Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vähem inimesi. Sellega kaasneb vähem suhtlemist naabritega ning avalikud teenused on raskemini kättesaadavad. Samuti on üheks probleemiks tööpuudus, mille tõttu otsustavad paljud noored pered asuda elama linna, sest seal on rohkem töökohti. Samuti arvavad paljud noored, et maal ei ole eriti vaba aja veetmise või eneseteostamise võimalusi.
Ükskõiksus selle kõrval vaid inimeste emotsionaalne seis. Kas saab inimese emotsionaalne seis olla seaduse vastane kuritegu ? Me kõnnime igapäev ühte rada, elurada. Iialgi ei suuda me vaadata homsesse ja näha ette asju, mida võiksime oodata. Iga viimnegi päev on meie jaoks tähtis, tähtis oma sündmuste ning eesmärkide poolest. Meid on palju ühesuguseid, kahe jala ja kahe käega. Ümbritseme teineteist igapäev sisimas täis emotsioone ning näidates ja elades neid üksteise peal välja.Igaüks meist kingib kellegile midagi igapäev oma hoole ja armastusega, oodates sarnast tegu ka vastu saada. Kunagi ma kuulasin ära oma lähedasi, kes seda vajasid ning aitasin neid, tehes kõik mis minu võimuses oli. Ma tegin seda teades, et kunagi vajan ka mina endakõrvale kedagi, kes ulataks oma abikäe kui elu mängib vingerpussi. Alati ei ulata inimesed sulle oma teeneid vastu, vaid jäävad ükskõikseks ning tundetuks.
Erich Maria Remarque 22.juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming.
Ühe perekonna lugu Perekond tähendab erinevate inimeste jaoks erinevaid asju. Minu jaoks tähendab perekond minule kalleid inimesi, kelle poole pöörduda oma murede ja rõõmudega. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes on otsustanud ühise kodu soetada ja koos elades oma muresid ja rõõme jagada. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse sellest, et nad kohtusid tantsupeol ja neil oli tekkinud sümpaatia esimesest kohtumisest. Nende suhe arenes selleni, et otsustati kokku kolida. Kuna vanaisa oli kuldsete kätega mees, ehitas ta maja oma kätega, muidugi oli ka abilisi. Vanaema ja vanaisa olid õnnelikult abielus 20 aastat, kuni vanaisa vähki suri. Neil sündis neli last, kolm tütart ja üks poeg, kes kahjuks sünnitusel suri
Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleheitliku katse põgeneda koos temaga, aga noormees keeldub ja palub teda oodata. Aasta möödudes ei vöta aga ta enam Nastenkaga ühendust. Seda muret jagabki Nastenka tänaval tutvunud noormehega, kellega nad on sõbrunenud jalutuskäikude ajal. Noormees hakkab Nastenka murele kaasa elades teda abistama armastatu leidmisel-toimetab edasi Nastenka kirju, lohutab teda ja muidugi varjab Nastenka eest, et ta on ise juba tütarlapsesse armunud. Kui aga kirjale vastust ei tule,avaldab oma tundeid hoopis Nastenka ja nad veedavad õnneliku õhtu tänavatel uidates. Teevad tulevikuplaane ja otsustavad koheselt koos elama hakata. Ootamatult kohtavad nad tänaval Üürilist ja Nastenka... läheb temaga kaasa! Hiljem saadab ta noormehele vabanduskirja ja noormees andestab talle.
Kas Eesti on heaoluriik? Eestis elades võib leida nii positiivsied kui negatiivseid külgi. Heaolu mõiste on nii mõnegi jaoks ähmane ning selle tähendus on igaühe jaoks erinev. Meie riik näeb palju vaeva, et selles demokraatlikus riigis oleks hea elada kõigil. Heaoluks võib nimetada sotsialistlikku riikliku vormi, mille põhieesmärgiks on tagada riigi jätkusuutlikkust, kuid ei mõjuta turumajandust. Ühe jaoks tähendab heaolu uhket Lexust või villat, teise jaoks piisab vaid sellest, et toit oleks laual.
Ta arvas, et parem on ikka ennast ühest voodist teise vedada. Mees veedab oma lõbusad päevad Leningradi kõrgseltskonnas nautides elu hüvesid. Päevad mööduvad tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdineb kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis talle seni huvi pakkunud oli. Ta tahab pääseda lõpututest pidudest! Onegini õnneks on suremas tema mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Mõisas elades saab ta tuttavaks noormehega, kes kannab nime Lenski, mees kes juba noorest east peale armastab Olgat. Samal ajal on Oneginisse armunud pisut noorevõitu Tatjana kes, oma hingepõhjast kirjutatud kirjaga oma armastust Onegini vastu avaldab. Onegin aga kardab noorele ja väetikesele haiget teha ning keeldub Tatjana armastusest. Mõne aja möödudes kosis Lenski ära Olga. Algselt ongein oma nina sellese suhtesse ei surkinud kuid hiljem üritas juba vaikselt ligi suikuda
Miks ma armastan Eestimaad? Eestimaa – on päris väike maa. Paljud arvavad, et siin on väga kitsas ja igav, aga see on vale minu jaoks. Mille eest ise ma armastan Eestimaad? Esialgul see on minu, minu vanemate ja vanavanemate isamaa. Nende ja minu elu on väga seotud Eestimaaga. Lapsepõlves jutustasid nad mulle palju põnevaid lugusid Eesti kohta ja nende elust siin. Teine põhjus miks mulle meeldib siin elada on Eesti loodus-geograafiline asukoht. Meil on neli hooaega, mis on omakorda isemoodi imelikud. Suvel saame supelda Läänemeres, talvel kelgutada või uisutada, kevadel ja sügisel nautime loodust. Ma ei tahaks elada külmas kliimas või vastupidi – liiga palavas, kus on pidevalt suvi. On ka tähtis, et meie maal ei juhtu tõsisemaid looduslikke katastroofe. Elades Eestis ei pea unustama meie põllumajandusest. Minu arvates see on meie „nimekaart“. Eestis palju kasvatatakse, istutatakse ja mis on kõige me...
Musikaalne pere Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu Onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas orelimängu Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal Ta kolis enda vanema venda Johann Christophi juurde, kes ise oli organist Edasiõppe Miikaeli kloostris Lüneburgis Pärast kooli lõppu Mõni aeg töötas ta Weimaris väikese kapelli juures viiuldajana Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest Köthen Õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna
Kuigi demokraatia on rahvavõim, pole võim sugugi rahva käes. Arvan, et tähtsate otsuste langetamisel tuleks luua rahvaküsitlusi. Nii võib öelda, et oleme ise langetanud otsused s.t võim kuulub rahvale. Praegu langetatakse otsuseid valitsejate huve silmas pidades. See, mida rahvas arvab neid ei huvita. Demokraatiaga kokku puutumine saab alguse juba lapsepõlves koolis, kui valitakse klassivanem, valituks osutub see, kes saab kõige rohkem hääli. Maal elades puutume kokku demokraatiaga, kui külakoosolekul saavad inimesed avaldada oma arvamust ja arutleda selle üle, kuidas küla elu paremaks muuta. Nii sünnib rahulolu, seda just koostöö tulemusena. Ka valitsus võiks tulla rahvale lähemale küsides nõu, kuidas üht või teist seadust paremaks muuta. Nii oleks tegelik rahvavõim, sest rahvas on ise saanud kaasa rääkida. Mait Erlenbach
Tea Kask Tänavalapsed nimi Põhjenda vähemalt 2 lausega, miks valisid selle raamatu: · Valisin selle raamatu sellepärast, et see tundus huvitav. · Oli kohustuslik valida üks raamata. Mis oli selle loo probleem? · Lapsed, kellel puudub korralik kodu, peavad ära elamiseks leidma võimalused tänavalt. · Tänaval elades tekivad poistel halvad harjumused (liimi nuusutamine, suitsetamine, varastamine, valetamine) Mis selles raamatus eriti meeldis? · Meeldis see, et kõigele vaatamata leidsid lapsed võimalused kuidas ellu jääda, kuigi need valikud ei olnud kõige paremad. · Tore, et poisid leidsid lõpuks endale päris kodu, kus neil oli võimalik alustada uue eluga. Kas loo, raamatu lõpp oli etteaimatav? · Kuna nende poiste lugu on saanud raamatuks
Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepräast oli Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis ta ladusalt õppima eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid perre veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks
nunnakoostri kaplaniks(vaimulik,kes töötab väljaspool kirikut) • Ta teenis küll palju raha, aga oli ikka vaene • Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide kätte ja tema orjust Põhja-Aafrikas, millest portreede joonistamise oskus tal vabaneda aitas, aga dokumente selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis on tänapäeval Firenze akadeemia tähtis vaatamisväärsus • 1456. aastal Pratos elades maalis ta katedraali kooriruumi freskosid • Prato katedraali kooriruumi freskod kujutavad vastasseintel Ristija Johannese ja Püha Stefanuse elu, neid peetake kõige tähtsamateks töödeks, eriti tantsiva Salome kuju • Lippi peamine altarimaal Pratos asub Püha Dominicuse kloostri söögisaalis ja see kujutab vastsündinud Jeesust, keda kummardavad Joosep ja Maarja • • • • Elu lõpupoole elas Lippi Umbrias Spoletos, kuhu teda
Tänapäeva Andresed ja Pearud Tänapäeval, Andrese ja Pearu sarnaseid inimesi leida, on üsna raske. Enam ei viitsi inimesed teha nii palju füüsilist tööd, nagu tegid Andres ja Pearu. Ainult kaugetes maakohtades elavaid inimesi, võib veel nimetada tänapäeva Andresteks ja Pearudeks, kuna maal elades sa lihtsalt pead tegema palju rasket tööd. Kohtades, mis on jäänud linnastumisest puutamata ja kus elatakse veel nii, et iga päev tuleb vara tõusta ja peab kohe hakkama tegelema tööga, on tänapäeval alles vaid vähestes piirkondades. Kuid just nendes üksikutes taludes võib veel leida Andrese ja Pearu sarnaseid inimesi. Inimesi, kes siiamaani ärkavad päikesetõusul, töötavad päev läbi ja lähevad magama päikeseloojangul
näidismajapidamise. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest 1881. valiti Jakobson Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Ta tabas raske külm, ja ta oli kadunud juba 7-l märtsil juba Ta suri täies jõus elades ära ainult 40 aastat. See oli rahvusliku liikumise liider, ja kõik on öeldud sellega Tema kulturisse panus Jacobson võtab aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi loomises Karl esines kolm korda Vanamuise teatris erinevade kõnedega, need tema kõnad olid avaldanud raamatusse ja mõjutasid positivselt Eesti rahvusliku identiteedi arengule Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu. Nendega pani ta aluse eestikeelsele
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistu Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming
Eestis on kokku ligikaudu 2000 isendit. Ohustatus Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais... juunis. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kolm (harva viis) poega. Isasloom kaitseb poegimise ajal territooriumi elades eraldi urus. Areng Pojad on sündides pimedad. Silmad avanevad kuu aja vanuselt. Pojad lähevad koos emasloomaga vette 1,5 kuu vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Esimese talve veedab pesakond koos. Suguküpsus saabub kolme-nelja aasta vanuselt. Võivad elada kuni kahekümne aastaseks. Tulp diagramm Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LUTLUT.htm http://blog.moment
Raamat "aitäh elu eest", jutustab ühe viieteist aastase tüdruku, Deivi, loo, kes on oma väheste eluaastate jooksul läbi elanud palju. Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bulliimiaks. Mitte kordagi ei tundnud ta end oma kehas hästi või veel vähem ilusana, olenemata sellest, kas ta oli ülekaaluline või
muudatusi.Viha rahvuste vahel tekkis juba 13.sajandil kui Sakslased tungisid vägivaldselt Baltimaadesse ning asusid eestlasi ,lätlasi kamandama.Võimujanu on peamine põhjus,mis toob endaga kaasa rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tänu kaubateedele on kultuuri levik mitmekülgne ja laialdane,nii et baltlaste argument on veidi liialdatud,eestlased ja lätlased oleksid ka ilma sakslasteta edasi eksisteerinud. Baltisakslased olid haritud ning uhked, kuid eestlased enamjaolt
kujunes lõplikult välja Rilke lüürilise luule stiil. Rilke suhteline noorus ning kuulsus tegid tast eeskuju paljudele ajastu teistele noortele luuletajatele. Aastatel 1903 kuni 1908 oli Rilke kirjavahetuses noore ja algaja Saksa luuletaja Franz Xaver Kappus'ega, kes hiljem peale Rilke surma (1929) avaldas selle kirjavahetuse pealkirja all "Kirjad noorele luuletajale" (Briefe an einen jungen Dichter). Ta oli kodanlikus mõttes kindlustamata, hiljem kodumaatagi, elades kord siin, kord seal. Oma elu lõpuni keskendus ta luulele.
· Vana-Kreeka filosoof. · Teda koos tema õpetaja Ammonio Sakkasega peetakse uusplatonismi rajajaks. · Plotinos alustas filosoofiaõpinguid 27-aastasena, umbes aastal 232, kolis õpinguteks Aleksandriasse. · 38-aastaselt otsustas ta hakata uurima pärslaste ja indialaste filosoofiat. · 40-aastaselt, läks Plotinos Rooma, kus ta elas suure osa oma elu lõpupoolest. · Oma elu viimased päevad veetis üksinda Campanias. Õpilased Roomas elades , kogus ta endale palju õpilasi: · Porphyrios-Plotinose lemmikõpilane, tema elutöö jätkaja. · Amelios · Sabinillus- senaator · Eustochios · Rogantianus · Marcellus Orontius- senaator · Zethos · Zotikos Filosoofia · On olemas täielikult teis poolne üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. · Sellest ühest on alguse saanud kogu muu universum, mis on hulk temast väiksemaid asju ja olendeid.
Aureelia Mitt 11.A Giacomo Balla (1871-1958) Elas 86 aastaseks Itaalia futurist ''Warship, Widow and Wind `' 1916 Sündis Turinis, Itaalias tööstuskeemiku pojana Tegeles muusikaga 9-aastaselt isa suri ning Giacomo hakkas tööle väikeses poes 20-aastaselt otsustas ta õppida maalimist kohalikus ülikoolis Pärast Turini Ülikooli lõpetamist kolis ta Roomasse ning abiellus Elisa Marcucciga Roomas elades töötas illustraatorina ning tegeles portreede joonistamisega Tema tööd olid eluajal esitletud paljudel suurtel näitustel nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism
ning kõndimiseks kasutas ta jalutuskeppi. Tema onu avastas juba lapsepõlves Henri kustiande ning viis ta Pariisi joonistamist õppima. Ta õppis mainekate kunstnike käe all ning käis sageli näitustel. Teda paelus Edgar Degasi looming, jaapani värvilised puulõiked ja Paul Gauguin. Pariisis elas ta meelelahutuse piirkonnas Montmartre'l( teda kutsuti ka Montmartre hingeks), ta nautis elu täiel rinnal, hoolimata oma invaliidsusest. Seal elades hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja Louise Weber. Lugematul arvul kavandas ta plakateid ning need ilmusid ajalehtedes. Moulin Rouge plakatiga sai ta hoobilt kuulsaks(see oli vastavatud kabareed reklaamiv plakat)
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet
• Don’i ja ta laste kaasad • Caporegime’d Clemenza ja Tessio • Consiglior Tom Hagen Probleemistik • II maailmasõja järgne Ameerika ning selle mõrvasid, prostitutsiooni, mängurlust ja muud sisaldav pahupool • Verised ja karmid maffiaperekondade suhted • Petmine • Kättemaks ja andestamine Tegevus • Don’i mafioosost isa tapetakse Sitsiilias ja ema saadab noore Vito USA-sse • New Yorgis elades alustab kuritegeliku tegevusega • Perekond kasvab New Yorgi maffia võimsaimaks ja mõjukaimaks • Tapetakse inimesi reetmiste ja pettuste eest nii Don’i kui vaenlaste pooltelt • Pereäri võtab üle Don’i noorim poeg, Michael • Pere ja äri kolitakse LA-sse Mario Puzo 1996 Tänan kuulamast! „Don Vito Corleone oli mees, kelle juurde tuli igaüks abi saama, ja kellelgi ei tulnud pettuda. Ta ei jaganud tühje lubadusi ega
raskeid katsumusi, sest Kolumbus oli sunnitud kaua ootama, kuni ta võis asuda oma paanide täitmisele. Rodrigo õppis kirjatarkuses kloostrikoolis, ta sirgus tugevaks, erksaks noormeheks ja, kui kõik takistused võidetud, võis ta koos oma kapteniga purjetada vastu tundmatule, hädaohtlikule tulevikule. Nad elasid koos läbi kolm mereisi. Esimene Santa Maria, Nina ja Pinta nimeliste laevadega jõudsid nad Kuubale, elades enne läbi mässuplaani ja võttes saared oma valdusese ning asutades sadamalinna Isabella. Kuni Kolumbus Hispaanias oma avastusi tutvustas olid mahajäänud hispaanlased muutunud julmaks, nad tapsid ja röövisid pärismaalasi, mille eest nad kõik hukati. Valelike juttude põhjal vangistati Kolumbus ja ta kaks venda, heideti ahelatesse ja viidi vamgidena Hispaaniasse. Kuningapaar küll mõistis tehtud ülekohut, kuid toetus Kolumbuse järgmise unistuse
Pianist-Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas.Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Chopin arendas ka klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Helilooja-Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Liszt oli sümfoonilise poeemi looja. Pedagoog-Saksamaal 1848-1861 aastal elades töötas ta ka muusikapedagoogina. Dirigent-1848-1861 aastatel Saksamaal elades töötas ta dirigendina ooperiteatris ja sümfooniaorkestris.
kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, see-eest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes elades lahtub Carmeni armastus Jose vastu ning talle ennustatakse surma. Micaela ja Escamillo tulevad mägedesse üks otsib Jose'd teine Carmen'it. Escamillo kutsub kõiki oma järgmisele härjavõitlusele, Jose aga läheb oma haiget ema külastama. Kui kätte on jõudnud härjavõitluse aeg, kohtuvad Carmen ja Jose taas aga seekord viimast korda. Jose tapab Carmeni meeleheites. Tegelased: Peategelane:haritud, uudishimulik, tundis hästi keeli, rahakas. Don Jose-Maria
selle najal kujunevast hingeseisundist. Antud olukorras leiab ta endas ärkavat ka mässumeelsuse. Käsitletavas tekstis on kuigipalju tegeletud ka eksistentsi küsimusega. Peategelase seisukohast lähtuvalt eksisteerib iga inimene pigem iseenda jaoks kui kellegi teise jaoks, samuti leiab ta, et me sureme selleks, et keegi meid lõplikult enda omaks ei saaks pidada. Tema arust on egoistlik ka väita, et isesisvat elu elades sureme nende jaoks, kellest me eelnevalt sõltusime. Need mõtted võiks teda iseloomustada kui inimest, keda piinab pidev eneseotsingu vajadus ning inimliku olemise mõte.
esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". ,,Vürst Gabrieli" tuntakse tänapäevale eeskätt kui filmi ,,Viimne reliikvia" alusteost. Kõige viljakam ajaloolise proosa autor oli Andres Saal, põneva elukäiguga mees, kes elas pikka aega Jaava saarel ja suri Californias. Oma menukamad teosed kirjutas ta veel kodumaal elades. Tema loominugust on ajaproovile kõige paremini vastu pidanud jutustused ,,Aita", ,,Leili" ja ,,Vambola".triloogia, mis kujutab eestlaste ka liivlaste alistamist 13.sajandil. Realism eesti kirjanduses. Õieti oli kogu eesti kirjandus 19.sajandil, kuni 18801890.aastateni, olnud romantilineselles mõttes, et kujutati eeskätt soovitavat, mitte tegelikkust. Kirjutati, kuidas kunagi oli, ja hoopis vähem elust oma kaasajal. Suurtes Euroopa kirjandustes oli alates 19.sajandi keskpaigast
Iga kord mil kodust lahkutakse on kogemusteta noorele juba üks väljakutsetest.Noored,kes pole veel täisealise easse jõudnud,kes pole oma iseseivusega peale hakanud,neil on välja kutsed pisut kergemad kuna neil on emad ja isad,kes neid pidevalt aitavad ja toetavad.Kuid need noored,kes on algust pannud oma iseseivale elule on sellega vabastanud end pidevat vanemate kontrollist ja paratamatust abist.Vanemad muidugi aitavad,kuid mitte nii nagu nemad seda tegid kui vanemate kodus elades. Näiteks võib tuua :Noored abielluvad,see on juba mingil määral väljakutse,selles koosluses ei saa elada ainult iseendale,kuna siis ei tule abielust midagi head.Abielus peab olema kompromiss ja austus.Need kaks elementi on noore elus üks kõige raskem väljakutse.Siiski on ka väljakutseid,mis noore elu korrigeerivad ja suunavad õigele teele.Neid peab noor endale ise leiutama.Näiteks õppimine, et enda elu korda seada ja vanematest mitte sõltuda.Sammuti on ka üks tähtsaimatest
Ta oli prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis. hiljem suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus tal lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Omades sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet, võttis Tuglas aktiivselt osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas ta rikkaliku kultuurikogemuse. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud Siuru ja Tarapita ning
Mina ise Ma olen tavapärane noormees. Elades oma nooruspõlve peaksin ma jälgima hoolikalt iga oma sammu ja sõna, sest neil kõigil on tagajärjed. Need tagajärjed võivad olla nii negatiivsed, kui ka positiivsed. Nende järgi saan ma järeldada, millised on mu tugevad ja nõrgad küljed eluvõitluseks, endale ja teistele meeldimiseks. Minu parimad küljed eluvõitluseks toovad välja mu parimad voorused. Enda parimaks omaduseks toon ma välja kohusetundlikuse. Tänu sellele on mul asjad alatiseks
Bachi elulugu ja looming Bach(1685-1750).Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal..Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Bach oli väga andekas ja töökas. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt. Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et ku...
Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduks konnad. *Mink osavam ja väiksem, saab rutem kõhu täis. *Saarmas võib mingiga koos elades toidu puudusel hukkuda. 6.Looduslik valik on protsess,mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid,kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. 7.Kohastumusteks nim. Liigi säilimist soodustavadi omadusi, st selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi.Nt: Kui ellujäänud organismid sigivad, pärandavad nad kasulikku tunnust määrava geeni oma järglasele. Nendelt järglastelt päranduvad kasulikku muutusi
ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli. Kuigi varem oli ta vaid vallutamise peal väljas jõuab ta selgusele selles, keda ta tõeliselt armastab, selleks on proua de Renal. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid see, et proua de Rênali siin ei ole." Ta oli õnnelik, et sai oma viimastel päevadel oma oma armsamaga kohtuda. Vanglas oli Julien vaba. Elades üks päev korraga, võis mõelda ja rääkida enesega kõigest, kartmata, et võiks end reeta. Ainus mida ta nüüd vajas oli proua de Renali armastus. Ta oli võitnud naise, tal ei olnudki enam millegi poole rohkem püüelda. Julienil ei olnukski võimalik tõusta enam kõrgele, sest tema nimi oli määritud. Arvan, et see oligi talle hea, lõpuks oli ta hetkeolukorraga rahul. Ainus millest Julien surmani ei vabanenud oli kõrkus. Lõputult kartis ta, et ei suuda väärikalt surra
Õnne valem Inimesed püüdlevad enda elus üldise heaolu poole. Mõned peavad selles tähtsamaks raha, mõned perekonda, mõned näiteks haritust. Mida on inimesele tegelikult õnneks vaja? Elades 21. sajandil keerleb igapäevaelu pealt vaadates materiaalse ümber. Televisiooni, Interneti ja raadio kaudu reklaamitakse aina uuemaid kaupu, ahvatletakse ostma uhkeid autosid ja kutsutakse eksootilistele välismaareisidele. Poodides tõstetakse hindu, kui tegelikkuses inimeste ostuvõimekus majandussurutisest tingitud tööpuuduse ja palkade langetamise tõttu väheneb. Sellises olukorras peaksime õnnelikud olema, kui enda ja pere eest suudame ilma võlgade/laenudeta hoolt kanda. Kuid tüüpiline eestlane ihaldab ikka Hummeri uut mudelit(millega ise küll vaevalt kodust poodi ja tagasi sõidab), et lihtsalt ,,naabrist parem" olla. Ja sellistest asjadest ilma olemine teeb siis inimese kadedaks. Ma arvan küll, et mõni...
looduselt vabalt, karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Ta on mugav kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Nimelt on ta suhteliselt vähenõudlik vee hapnikusisalduse tõttu, elades hästi üle ka ajutise hapnikupuuduse. Samuti pole vaja palju vaeva näha tema toitmisega: karpkala sööb põhimõtteliselt kõike, nii taimset kui loomset toitu. Sasaanid toituvad peamiselt vee- selgrootutest, keda nad veekogude põhjamudast otsivad. Tiigikarpkaladele antakse lisaks loomsele toidule taimekasvatussaadustest valmistatud kunstlikku sööta. Suuremad sasaanid võivad toituda ka kaladest. Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või
ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane Celal:Jah, kuna ta on sndinud saksamaal aga vanemad on trklased Tv lk 11 h 9 1)Jah sest ta sndis londonis 2)ei sest ta naine on mehhiklane 3)ei sest vlismaal elades kaotavad nad selle iguse 4)jah ta on kogu elu seal elanud
sõlutumatu? Ei usu seda väga, sest tänapäeval oleme me kõik mingil määral üksteisest sõltuvad. Keegi ei saa tegelikult üksi hakkama. Seega, kas me üldse saame kunagi olla tõeliselt vabad ? Kuid kõige paremini oskavad, seda vabadust kui tunnet kirjeldada need. Kes on olnud mingil määral vangistatud, siis mõistetakse tegelikku vabaduse mõtet. Aga kuhu me jõuaks küll, kui me kõik saaks teha, seda mis ise tahame olles nii öelda vabad. Seega elades koos teistega planeedil Maa. Ei saa me olla selles mõttes vabad, et teeme mida ISE tahame. Paratamatult peame me arvestame teistega. Mõne tsitaadid vabaduse kohta - Vabadus on vastutus. Just seetõttu enamik inimesi seda kardabki.- George Bernard Shaw. - Vabadus ei ole kunagi õigus, vaid kohustus. Vabadus mureneb ja lakkab olemast, kui me ei leia endas jõudu seda vabadust taasluua ja kaitsta. Vajadusel elu hinnaga. Jaak Aaviksoo
1. Missugune sündmus lapsepõlvestjäi H.Humbertit painama kogu elu? 2. Miks arvas Humbert , et abielludes leiab ta hingerahu? 3. Millisele mõttele tuli Humbert, kui oli hävitanud Charlotte Haze kirja, kus too teatas, et soovib meest oma elukaaslaseks? 4. Milline sündmus muutis lõplikult C.Haze ja H.Humberti suhte? 5. Kuidas suutis H.Humbert Lolitale selgeks teha, et nende vahekord peab jääma saladuseks? 6. Mida mõtles Humbert, kui ta thayer streetil elades Lo toast raha leidis? Miks ta selle ära võttis, ehkki oli ise tüdrukule andnud ? 7. Keda süüdistas selles varguses Lolita? 8. Mida öeldi Humbertile Elphistone hospidalist, kui ta sinna helistas, et Lolita tervise järele pärida? 9. Miks saatis Lolita kolm aastat pärast põgenemist Humbertile kirja? Millest ta seal kirjutas? 10. Kes oli Clare Quilty? Miks Humbert tappis ta? 11. Sinu arvamus sellest romaanist 1. Tema lapsepõlvekallima Annabelli surm. 2
Bakterid ja viirused Bakterid on kõige rikkalikum eluvorm, elades õhus, maal kui ka vees. Nad koosnevad ühestainsast mikroskoobilisest ilma tuumata rakust. Mõningaid baktereid nimetatakse pisikuteks, sest nad põhjustavad haigusi. Enamik on kas kahjutud või kasulikud näiteks bakterid, keda kasutatakse toiduainetööstuses ja ravimite valmistamiseks. Viirused on isegi lihtsamad kui bakterid ja palju väiksemad. Nad koosnevad imepisikestest keemiliste ühendite pakikestest, mis on aktiivsed ainult elusolendite organismi sees.
kuuletumise nõuet täiendavad juudi õpetlaste arutelud voorusliku isiksuse omaduste üle. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda. Moraal on seadusest sõltumatu • Judaismi eetika keskne küsimus on seaduse ja moraali vahekord, tänapäeval eelkõige judaistliku religioosse eetika ja tavamoraali vahekord: • Mil määral peaks kumbki mõjutama juudi toimimist, kuidas saavad juudid säilitada oma eripära, elades koos "paganatega" ja aktsepteerides nende seadusi. Vaesusel pole erilist vaimset tähendust • Varanduse kogumist ei taunita. • Antisemiidid kujutavad juute omakasupüüdlike ja rahaahnetena. • Judaismi eetika ajaloos rõhutatakse isetut ja universaalset moraalsust just perioodidel, kui juutidel on vähe maiseid huvisid, mida kaitsta. • Seevastu, kui juudid on ühiskonnas heal positsioonil ja omavad võimu, kaldutakse õigustama omakasupüüdlikumat käitumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
