Paljud tööd omavad tugevaid kultgeo aspekte. Siiski on rõhuasetus mõlemal pisut erinev. 3) antropoloogia- teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Võrdlev teadus, mis püüab jõuda sügavamate tunnetusteni inimese olemusest. Veel lähedam suhe on kultuuriantropoloogiaga- mille huviobriit on inimene ja tema käitumismustrid, tavad. Ühelt poolt püütakse leida üht universaalset miskit, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt püütakse esile tuua ainulaadsust, mis teeb ühe kultuuri teise suhtes unikaalseks. 4) religioon, sotsioloogia jne. Õppimisvõimalused Eestis- mujal maailmas on olemas eraldi õppetoolid ja institutsioonid. Aga kuna Eesti on väike, siis saab õppida TÜ-s geograafia osakonnas. Ja TLÜ, kus loodi 2007 maastiku ja kultuuri keskus. Sissejuhatus kultuurigeograafiasse- inimesed on loomult geograafid: meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta. Aja jooksul muutub arusaam ruumist (väikelaps-vanainimene). Huvi kohtade
13. Kirjandusajaloo mudeldamisvõimalused 19. sajandil arenevad välja positivistlikud kirjandusloo mudeldamise viisid: evolutsionism ja naturalism. See on üldse positivismi ajastu. Positivistlik kirjanduslugu püüdleb objektiivse ranguse ja kausaalse seletuse poole, võttes eeskujuks loodusteadused. Teisalt jätkub romantilise esteetika mõju: kirjanduse sidumine kirjaniku eluga, suured kultuuritüpoloogiad (Spengler). 20. sajandi alguses rõhutatakse kirjandusliku teksti ainulaadsust. Teksti sõltumatust kontekstist, autori elust. Kirjandusliku teksti ja konteksti vahel on alati teatud distants. 26 Naturalism. Pr filosoof H. A. Taine'i (1828-1893) kirjutistes on väga võimas romantismi laeng. Igasuguse kultuuri ja kunsti arengu määravad ära kolm tegurit: 1)pärilikkus, rass ja rahvus; 2) moment, ajaloolised tingimused, Zeitgeist; 3)keskkond bioloogilises ja geograafilises tähenduses
Hinna kujundamise juures on oluline silmas pidada ka tarbija hinnatundlikkust, mida võib vaadelda kui tarbija hinnangut toote eest küsitavale hinnale. Olenevalt hinnatundlikkuse tugevusest tarbija jaoks langetab ta kas positiivse või negatiivse ostuotsuse. Peamised hinnatundlikkuse mõjutajad on järgmised tegurid: asenduskaupade olemasolu – mida rohkematest asendajatest on ostjad teadlikud, seda hinnatundlikumad nad on; ainulaadsus – mida enam tarbija toote ainulaadsust väärtustab, seda vähem hinnatundlik ta on; hinna ja kvaliteedi suhe – mida kõrgem on toote kvaliteet, seda vähem hinnatundlik on tarbija; kulutuste suurus – tarbija hinnatundlikkus suureneb, kui kulutused kas rahaliselt või protsentuaalselt suurenevad; jagatud kulu – kui ostuhind on osaliselt või täielikult jagatav, on tarbija vähem hinnatundlik (liising, krediitkaardid jne);
Euriipa Liit (2). (Slaid 21) Euroopa Liidu õigusliku olemuse kindlaksmääramisel tuleb võtta aluseks Euroopa Liidu kui organisatsiooni iseloomulikud omadused. Need töötati välja juba Euroopa Majandusühenduse Kohtu 1963. ja 1964. aasta kohtuotsustes 11 , kuid kehtivad endiselt ka praeguse Euroopa Liidu puhul. Nende Euroopa Kohtu kahe põhimõttelise kohtuotsuse järgi iseloomustavad järgmised punktid ELi õiguse ainulaadsust ja eripära: 1) institutsiooniline ülesehitus, mis tagab, et ka Euroopa ühishuvid, st eesmärkides kehtestatud ELi huvid, kujundavad ja mõjutavad tahte kujunemist ELis; 2) volituste üleandmine liidu institutsioonidele, mis ulatub teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest oluliselt kaugemale, tavaliselt riikide ainupädevusse kuuluvatesse valdkondadesse; 3) liikmesriikide õiguskordadest sõltumatu oma õiguskorra loomine;
periood, formaalsete operatsioonide periood), kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena, eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Empiristlikul positsioonil asuvad konstruktivistid leiavad, et õppimise käigus kujunevad üldistused on tajutava maailma peegelduseks; ratsionalistliku suunitlusega konstruktivistid arvavad, et üldistused on vaid inimese mõttetegevuse produktiks. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriatekujunemisel
Mõned tavapärased lisavõimalused, mida ma olen kasutanud, on kutsesuundumuste küsimustik (Seif Directed Search) (Holland 1994), Myers-Briggsi isiksusetest (Myers-Bnggs Type Pere- ja kogukonnaliikmete panus oli kriitilise tähtsusega ning sellest sai Indicator) (Myers & Briggs 1993) ja minu enda väljatöötatud isiksusetest (Individual Style nõustamisprotsessi lahutamatu osa. Survey) (Amundson 1999). Ratta erinevate segmentide käsitlemisel on oluline mõista iga inimese ainulaadsust. Ühe Üks eeldus on, et kõik on omavahel seotud. Enamikus põlisrahvaste kultuurides rõhu- inimese jaoks võivad isiklikud väärtushinnangud olla ülimalt tähtsad, samas kui mõne teise tatakse seoseid pereliikmete, kogukonna, füüsilise keskkonna ja looja vahel (Ross 1992).
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
on ), kuid see ilmneb ilmselt ajas liikumise korral. Reaalsustaju põhiideeks on see, et meid ümbritseb just füüsikaline maailm ( mida uurivad füüsikud ) ja kõik, mida me kogeme, tuleneb just sellest. Reaalsustaju ilminguks on vaja tundma õppida teadvuslikke unenäoseisundeid need on sellised unenäo liigid, mille korral inimene teab enda eksisteerimisest unenäos. Ülim eufooria või õnnetunne tekib inimesel enda olemasolu tunnetamisel. Kogetakse enda olemasolu ainulaadsust ja erakordsust, mille põhjustajaks ongi just füüsikalised protsessid Universumis. Väljataju korral inimene ei tunne enda raskust nagu näiteks vabalangemise korral. Neid viit tajuliiki on võimalik esile kutsuda ja eksperimentaalselt uurida. Näiteks seda, et millised inimese aju piirkonnad on aktiveerunud, mil inimene kogeb teadvuslikku unenäoseisundit. See loomulikult sõltub intensiivsusest kui tugevalt tajutakse ebareaalsust ehk visualisatsioone, mil nähakse und.
on ), kuid see ilmneb ilmselt ajas liikumise korral. Reaalsustaju põhiideeks on see, et meid ümbritseb just füüsikaline maailm ( mida uurivad füüsikud ) ja kõik, mida me kogeme, tuleneb just sellest. Reaalsustaju ilminguks on vaja tundma õppida teadvuslikke unenäoseisundeid need on sellised unenäo liigid, mille korral inimene teab enda eksisteerimisest unenäos. Ülim eufooria või õnnetunne tekib inimesel enda olemasolu tunnetamisel. Kogetakse enda olemasolu ainulaadsust ja erakordsust, mille põhjustajaks ongi just füüsikalised protsessid Universumis. Väljataju korral inimene ei tunne enda raskust nagu näiteks vabalangemise korral. Neid viit tajuliiki on võimalik esile kutsuda ja eksperimentaalselt uurida. Näiteks seda, et millised inimese aju piirkonnad on aktiveerunud, mil inimene kogeb teadvuslikku unenäoseisundit. See loomulikult sõltub intensiivsuselt kui tugevalt tajutakse ebareaalsust ehk siis visualisatsioone, mil nähakse und
on ), kuid see ilmneb ilmselt ajas liikumise korral. Reaalsustaju põhiideeks on see, et meid ümbritseb just füüsikaline maailm ( mida uurivad füüsikud ) ja kõik, mida me kogeme, tuleneb just sellest. Reaalsustaju ilminguks on vaja tundma õppida teadvuslikke unenäoseisundeid – need on sellised unenäo liigid, mille korral inimene teab enda eksisteerimisest unenäos. Ülim eufooria või õnnetunne tekib inimesel enda olemasolu tunnetamisel. Kogetakse enda olemasolu ainulaadsust ja erakordsust, mille põhjustajaks ongi just füüsikalised protsessid Universumis. Väljataju korral inimene ei tunne enda raskust – nagu näiteks vabalangemise korral. Neid viit tajuliiki on võimalik esile kutsuda ja eksperimentaalselt uurida. Näiteks seda, et millised inimese aju piirkonnad on aktiveerunud, mil inimene kogeb teadvuslikku unenäoseisundit. See loomulikult sõltub intensiivsusest – kui tugevalt tajutakse ebareaalsust ehk visualisatsioone, mil nähakse und.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
