Kategooria kujutav geomeetria - 373 õppematerjali

Kujutav geomeetria koonuslõiked 3 variant

docstxt/14542642540122.txt

Kujutav geomeetria sirge ja tasand 3 variant

docstxt/14542642188182.txt

Kujutava geomeetria 2. töövihik

Joonestada pcidrdkoonuse pdhjaring- Joonestada kruvijoone i/4-keeru (AB) kujut'is joon, kui koonuse moodust,aja kalde- ris tisoneetrias. nurk on rp ja t'ipp asub punkfis T. 3 @ a rl L I A'(5) -r ,o... -2- .. /j D j, ''- Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5)...

Kujutava geomeetria 7.loeng

7.loeng Kõverjooned ja kõverpinnad, üldised teist järku pinnad, kruvipinnad, tsüklilised pinnad, aksonomeetria Tsükliliseks pinnaks nimetatakse pinda, mis tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone suvalisel liikumisel. Tsükliliste pindade hulka kuuluvad kõik pinnad, millel on ringjoonekujulisi lõikeid: torukruvipinnad, kõik pöördpinnad, üldised teist järku pinnad. Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel pmber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. Rõngaspinnaga piiratud keha nimetatakse rõngaks. Rõngaspinna kuju sõltub pöörlemistelje asukohast meridiaanringjoone suhtes. Rõngaspinnad: a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor). b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind. c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kruvipinnad: Objekti niis...

Kujutava geomeetria 5.loeng

5. loeng Tahukad, tahukate liigitelu(iseseisvalt), tahukate lõikumised, kõverjooned ja kõverpinnad, joonte projektsioonilised omadused (iseseisvalt), ellips, kruvijooned Ülesande andmete analüüs: 1.tahkude arv ja asen ekranide suhtes 2.lõikava tasapinna kohta käiv info: *millega on tasapind antud *kuidas tasapind asetseb ekraanide suhtes (üld- või eriasendiline) 3.millist lahendusmeetodit kasutada Lõikejoone määramiseks 2 võimalust: 1.sirge ja tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga tipud 2.kahe tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga küljed 3.tuletatakse tahuka ja tasandi lõikejoon lisaekraani abil Pinnalaotuse tuletamine: 1.kõik tahud, mis pole kolmnurgad tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks 2.leiame kõigi kolnurga külgede orginaalpikkused 3.konstrueerime kolmnurkade orginaalvormid üksteise kü...

Kujutava geomeetria 6.loeng

6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. ...

TTÜ kujutav geomeetria töö 1 variant 3

docstxt/134790987548.txt

Pindade lõikumine variant nr. 9

docstxt/135263618482.txt

III kodutöö- sirge ja tasand 2 variant

docstxt/135291765392.txt

V kodutöö- pindade lõikumine 2. variant

docstxt/135291795625.txt

IV kodutöö - hulktahu lõige 2. variant

docstxt/135291789416.txt

Kujutav Geomeetria Pindade lõikumine variant 7

docstxt/135290507133.txt

Kujutav Geomeetria Hulktahu lõige variant 7

docstxt/135290505784.txt

Kujutav Geomeetria Sirge ja tasapind variant 7

docstxt/135290503115.txt

Kujutav Geomeetria Koonuslõiked variant 7

docstxt/135290504457.txt

Kujutav Geomeetria Hulktahk variant 7

docstxt/135290492949.txt

Kujutava geomeetria loeng 4

Loeng 4 Mis tahes sirgjoone lõikumisel ekraani risttasandiga on lõikepunkti üks projektsioon tasandi joonkujutise ja sirge samanimelise projektsiooni lõikepunktis, teine aga tuletatakse nagu sirgel asestseva punkti puuduv vaade. Ekraani ristsrige lõikumisel mis tahes tasandiga ühtib lõikepunkti üks projektsioon sirge punktkujutisega, teine aga tuletatakse nagu tasandil asetseva punkti Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Nurgad sirgrete ja tasandite vahel Nurk lõikuvate sirgete vahel (tuletatakse kolmnurk) Nurk kahe tasapinna vahel võrdub nurgaga nende tasapindade normaalide vahel Nurk sirge ja tasandi vahel on nurk selle sirge ja tema ristporjektsiooni vahel sellel tasapinnal 

Kujutava geomeetria erikursus (ehitusgraafika II) töövihik 2012

docstxt/135152241556.txt

Kujutav geomeetria - Hulktahk matrikkel 1

docstxt/13573213562.txt

Joonestamine loeng 1

04:57 projekteerimine - geomeetriline tegevus, mille käigus saadakse projektsioon. Osalevad: objekt, kujutamiskiired, ekraan. Liigitatakse tsentraal- ja paralleelprojekteerimine. Tsentraalprojekteerimine ­ kõik kiired lähtuvad ühest punktist, Tulemuseks on perspektiiv ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks ­ kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis se...

Kujutav geomeetria Kodutööd nr. 1

docstxt/134970114993.txt

Kujutava geomeetria eksamispikker

1. Mis vahe on paralleel ja tsentraal ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks projekteerimisel? Tsentraal projekteerimisel haar asetseb tasandil või on sellega lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga punktist, paralleel projekteerimisel on risti. kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine 11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga siht. ristprojektsiooni suurus? 0<<180. 2. Kuidas jaguneb paralleel projektsioon ja 12. Mis kujundiks projekteerub ring paralleel mille poolest need alaliigid üksteisest projekteerimisel, kui ta on paralleelne erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kiirtega (paralleelne ekraaniga)? Sirglõiguks kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. (kaldprojektsioon-ellip...

Kujutav geomeetria kodune graafiline töö 4 2012.a

2012.a Variant 9

Kujutav geomeetria koondtöö

docstxt/135887095898.txt

Kodune graafiline töö nr 2, variant 3

Kujutav geomeetria kodune graafiline töö nr 2 variant 3

Kodune graafiline töö 1, variant 3

Kujutav geomeetria kodune graafiline töö nr 1 variant 3

Kujutav geomeetria - 2 kodune töö - 9 variant

docstxt/15148200079648.txt

Kodune graafiline töö nr 4, variant 3

Kujutav geomeetria kodune graafiline töö nr 4, variant 3

Kujutav geomeetria - Kodune graafiline töö 5 - 9 variant

docstxt/15148202044287.txt

KGT3 Hulktahu lõige

Kodune graafiline töö nr 5, variant 3

Kujutav geomeetria kodune graafiline töö nr , variant 3

Pöördkehade lõikumine. Abitasapindade võte 2. Ülesanne 47

docstxt/15184499539594.txt

Pöördkehade lõikumine. Abitasapindade võte 1. Ülesanne 46

docstxt/15184497332083.txt

Silindrite lõikumine. Kontsentriliste abisfääride võte. Ülesanne 48-2

docstxt/15184521209482.txt

Kujutav Geomeetria - Vihik

Kujutav Geomeetria pindade lõikumine variant 5

docstxt/14446676010922.txt

Kujutav Geomeetria variant 5 koonuslõiked

docstxt/1444667509748.txt

Kehade grupp. Punkt keha pinnal.

Variant 4 tehtud hindele 5

Graafiline töö nr. 3

Variant 4, hindele 5

Muldkeha M1:200

Variant 4 tehtud hindele 5

Kujutav geomeetria hulktahu lõige 3 variant

docstxt/14553591147932.txt

KUJUTAV GEOMEETRIA 2. KODUNE GRAAFILINE TÖÖ

docstxt/14755297135536.txt

Kujutava Geomeetria kodutöö 1 variant 7

docstxt/14755276422332.txt

KUJUTAV GEOMEETRIA 5. KODUNE GRAAFILINE TÖÖ

docstxt/14755287822863.txt

Koonuslõiked (KGT4) - Variant nr.4

docstxt/13916051831176.txt

Kujutav geomeetria II KT

docstxt/13910814076595.txt

Pindade lõikumine (KGT5) - Variant nr.4

docstxt/13915481331605.txt

Sirge ja Tasand (KGT2) - Variant nr.4

docstxt/13916105685887.txt

Hulktahk (KGT1) - Variant nr.4

docstxt/13916116892547.txt

Kujutav geomeetria - Kehade lõikumine

docstxt/14185750736301.txt

Kujutav geomeetria viimane töö 1.1

Kujutav geomeetria lõputöö

Kujutav geomeetria viimane töö 1.3

Kujutav geomeetria lõputöö

Kujutav geomeetria viimane töö 1.2

Kujutav geomeetria lõputöö

Kujutav Geomeetria uus osaline vihik 2013

[,t02 uulllsJ i b tfiV? wtlYlteddg salsJ urt1yta6 t nV7 Z t#1, t l, euepdgrlg G=ONVS]-InsnlnruvH snsunyGln MUr33ruO39 Vnvrnrny ,".'i:9 snISeI elUeeloueuesu; 67/a9d/4 looM n e),1 ! u L,|al eu u ! I lel ^J "//  'r/.7//1 4l 'set4aawosllslr sgn[nt1 ef apeerr1lntl ewxld prye1g npp4 epelapl ,€, ' (stu o o ts I I a fo t...

Kujutava geomeetria eksami teooria

01) Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit p...

Kujutav geomeetria kordamisküsimused

1.Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri, st kujutamiskiired väljuvad projekteerimis- ehk kujutamistsentrist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonide alaliigid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks, vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks on punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirtega. 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasandiline kujund projekteerub projekteerub sirglõiguks, kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja...

Test. ruum (webct)

docstxt/13211888936045.txt

Suvemaja nr6

Kujutav geomeetria esimene kodune var. 9

docstxt/1293569725105288.txt

Pindade lõikumine

docstxt/1293568811105288.txt

2. kontrolltöö - sirge ja tasant, teine varaint

docstxt/132093375425332.txt

2. kontrolltöö - sirge ja tasand üks variant

docstxt/132093365825332.txt

Kujutava geomeetria väljak variant 5

26 25 16.00 A kõrgusmärk kõrgusmärk Ol.ol. maapinna Proj. maapinna 25.00 24 24.00 23 23.58 23.00 a 22 20.00 21 22.00 20 21.00 ...

Hulktahu lõige nr. 9

docstxt/1321810634106674.txt

Sirge ja tasand nr. 9

docstxt/1321810443106674.txt

Hulktahk nr.9

docstxt/1321810373106674.txt

Varjud nr 1

docstxt/130713599733166.txt

Kujutav geomeetria 1. Töö

docstxt/13814790136922.txt

Kujutav geomeetria: hulktahk, variant nr 8

docstxt/13823056984669.txt

1. kontrolltöö

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Kujutava geomeetria esimeseks ja olulisemaks eesmärgiks on teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 2. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraal projektsiooni puhul on silmapunkt lähedal. Ning kujutamiskiired lähtuvad kõik ühest punktist S. Paralleelprojektsiooni (on tsentraalprojektsiooni eriliik) korral on silmapunkt lõpmata kaugel. Ja kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb: Ristprojektsioon ja Kaldprojektsioon. Ristprojektsiooni korral on kujutamiskiired risti ekraaniga, kaldprojektsiooni korral on nad kaldu ekraani suhtes. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? ...