Pindade lõikumine (KGT5) - Variant nr.4 (0)

Sissejuhatus :
1.1 Kohalik  omavalitsus . Kohalik  omavalitsus  
Eestis ............................1-2
1.2 Kohalik omavalitsus Narvas.Ri giasutused 
Narvas...........................2-3
1.3 Kohaliku omavalitsuse suhted Narva 
ri giasutustega.......................3-6
1.1 Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis 
Terminil „kohalik omavalitsus” ei tohiks mingil juhul rõhk ol a sõnal „valitsus”. Kohaliku 
omavalitsuse puhul tuleks õigupoolest rõhutada sõna „oma”. See on elanike 
OMAvalitsus. Kohaliku omavalitsuse olemuse paremaks mõistmiseks tuleks kohalikku 
omavalitsust lugeda kui kohalikku omavalitsemist, kus kogukonnal peab olema võimalus 
iseseisvalt korraldada oma kohalikku elu.Kohaliku omavalitsuse termini kasutamine 
tekitab  omaette  probleeme siis, kui käsitletakse ka regionaalse tasandi omavalitsust. 
Sel isel juhul võiks kasutada üldistavat  terminit  „territoriaalne omavalitsus”, sest 
olenemata sisust on nii kohalik kui ka regionaalne omavalitsus seotud mingi kindla 
territooriumiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohalik 
omavalitsus rajaneb ri gi territooriumi haldusjaotusel. Kuni 1925. aastani olid Eestis 
luteriusu maakogudused seotud kindla territooriumiga (kihelkonnaga), mistõttu selle 
ajani oli ka kirikuomavalitsus territoriaalne omavalitsus. Territoriaalse omavalitsuse 
mõiste kasutamise otstarbekus tuleneb aga just regionaalse omavalitsuse kahesugusest 
iseloomust.
Sajandite jooksul olid Euroopas suured õigused linnadel. Nad olid nagu linnri gid oma 
õiguste ja vabadustega. Tal inn sai Lübecki õiguse  1248 . aastal, hiljem kehtestati see 
Narvas ja Rakveres. Mõned Lõuna- ja Kesk-Eesti linnad (Tartu, Uus-Pärnu, Haapsalu, 
Paide, Viljandi) ühinesid aga Riia kaudu  nendeni  jõudnud  Hamburgi  linnaõigusega 
(nimetatud ka Ri a õiguseks).
1.2 Kohalik omavalitsus Narvas. Ri giasutused Narvas
Narva linna kohalik omavalitsus – see on Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse 
korralduse seaduse alusel demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja 
kohustus iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes  linnaelanike  
õigustatud  vajadustest  ja huvidest ning arvestades seejuures linna arengu 
iseärasusi.Narva linna omavalitsusorganid on:  Linnavolikogu  – omavalitsusüksuse 
esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse 
volikogu  valimise seaduse alusel.  Linnavalitsus  – täidesaatev organ, mis moodustatakse 
linnavolikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. 
Kohaliku omavalitsuse suhted Narva ri giasutustega 
1. Ida-Viru  Maavalitsus  - Regionaalministri  valitsemisalas oleva Ida-Viru Maavalitsuse 
põhitegevusteks on maakorralduse, maareformi, sotsiaal- ja tervishoiu, hariduse, 
noorsoo , kultuuri, spordi, regionaalarengu, planeeringu, ettevõtluse, majanduse, 
ühistranspordi, rahvastiku toimingute, perekonnaseisu, infrastruktuuri ja 
keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine, 
infosüsteemidealase koostöö korraldamine ja Euroopa Li  duga   seonduv  ri gisisene 
teavitustegevus maakonnas.Maavalitsus on maavanemat  teenindav  ning maavanema 
juhtimisel töötav  valitsusasutus , mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist 
teenindamist.
2. Päästeamet - Ida päästekeskus on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva 
Päästeameti Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev struktuuriüksus, mil e tegevusvaldkonda 
kuulub päästetööde korraldamine, päästeala ennetustöö, ri klik tuleohutusjärelevalve ja 
kri sireguleerimine.Ida päästekeskus on üks neljast regionaalsest päästekeskusest.Ida 
päästekeskuse tegevuspi rkonda kuuluvad Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Pi rkond 
hõlmab ca 6990 km2 ja 37 kohalikku omavalitsusüksust, mil est Ida-Virumaal on 22 
(seitse linna) ja Lääne-Virumaal 15 (neli linna). Elanike arv pi rkonnas kokku on 230 027 
inimest (seisuga 01.01.2011), sealhulgas Ida-Virumaal 164 558 ja Lääne-Virumaal 65 
469.Ida päästekeskuses on 412 ametikohta. Päästekeskus koosneb: bürood (7), 
maakondlikud päästepi rkonnad (2) ja komandod (11). Ida-Virumaal on seitse ja Lääne-
Virumaal neli päästekomandot.
3.Maksu- ja Tol iamet - Kohalik omavalitsus suudab oma kogukonna elanike 
maksukäitumist olulisel määral kujundada. Oma head tahet sel eks ja eeskuju on 
näidanud juba Narva ja Tal inn, täna lisandus Haapsalu. Ühe olulise koostöökohana 
nähakse ühiste sotsiaalkampaaniate korraldamist, mille raames viiakse  kohalikes  
koolides noortele läbi maksundus- ja tol ialaseid loenguid. Samuti on oluline  infovahetus  
turgude ja kauplemiskohtadega, kus nähakse suuremat maksuriski, ning taksoregistri 
osas.Saamaks üle praegusest majandussurutisest, on oluline tõsta iga inimese 
teadlikkust maksude mittetasumisega seotud riskidest, sest just laekunud maksutulust 
sõltuvad ri klikud ning kohalike omavalitsuste pakutavad hüved ja toetused. Ühiselt 
elanikkonna maksukäitumise parendamisele kaasa aidates loodetakse ka 
maksulaekumiste  senist  seisu parandada.Lääne maksu- ja tol ikeskuse juhi Jaan Krinali 
märkis, et  asjalik  koostöö ja infovahetus kohaliku omavalitsuse ning maksuhalduri vahel 
aitab ennetada kerkida võivaid probleeme. „Tal inna ja Narva näitel võib öelda, et 
sotsiaalsetele riskidele osutavaid sõnumeid on omavalitsuste toel oluliselt lihtsam 
inimesteni viia ja kasu on kindlasti mõlemapoolne,”  lisas  Krinal. Linnapea  Ingrid  Danilovi 
sõnul peab kohalik omavalitsus tegelema mitte ainult kulude kontrollimisega, vaid 
hoolitsema ka oma eelarvetulude korrektse laekumise eest. Koostöö maksu- ja 
tol ikeskusega annab selleks paremaid võimalusi.
4.Töötukassa - Eesti Töötukassa korraldab homme, 15. novembril  seminari , kus 
arutatakse koostööd kohalike omavalitsustega pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja 
tööle aitamiseks. Alates 2011. aastast oleme teinud tihedat koostööd kohalike 
omavalitsustega, et ühiselt lahendada erinevaid inimeste töölesaamist takistavaid 
probleeme. Sel aastal on koostöö olnud kolmepoolne â?? töötukassa-kohalik 
omavalitsus -tööandja â?? ja ühiselt oleme ette valmistanud tööjõudu, keda konkreetse 
piirkonna tööandjad vajavad. Teise olulise suunana oleme varasemast intensiivsemalt 
tegelenud  ühe pikaajalise töötuse olulise probleemi ehk sõltuvusprobleemidega. 
Aitamaks inimesi tööturule lähemale, pakume teenuseid kompleksselt, alates 
karjäärinõustamisest ja töötajate valikust kuni tööharjutuse, koolituse ja tööpraktikani.
5. Tööinspektsioon - Käesoleval aastal viivad Tööinspektsiooni  juristid  läbi 50 
töösuhetealast infohommikut üle Eesti, et selgitada töölepingu seaduse rakendamist ja 
võimalikke lahendusi.Tõhusa töösuhte kujundamisel mängib suurt rol i tööandja, kes 
oskab hästi pingeid maandada juhul kui töösuhtes tekivad probleemid või 
lahkarvamused. Tegelik olukord näitab aga vastupidist, sest tihtipeale tööandjal puudub 
igasugune valmidus koostööks oma töötajatega, mis mõjutab negati vselt kogu 
töökultuuri ettevõttes.“Vi masel ajal on töösuhete osapooltel tekkinud palju arusaamatusi 
ja ebaselgust seoses töölepingu seaduse rakendamisega, mis olulisel määral halvendab 
Eesti tööelu kvaliteeti“, ütleb Tööinspektsiooni Ida  inspektsiooni  juhataja Ülle 
Politajev.Tekkinud olukorra parendamiseks tööandjatele viiakse läbi infohommikud, mis 
annavad põhjalikke selgitusi töölepingu seaduse rakendamisel. Infohommikutel toimub 
arutelu vabas vormis konkreetset teemat puudutavates küsimustes, kus tööinspektor-
jurist tutvustab teemaga seotud põhiprobleeme, annab ülevaate enim esinevatest 
rikkumistest, räägib oma kogemusest järelevalve teostamisel ning vastab osalejate 
esitatud küsimustele.
6.  Sotsiaalkindlustusamet  - * Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse 
allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. 
Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus ri gieelarvelistest 
vahenditest.Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks on võimalik kohalikele 
omavalitsustele esitada alates 1. juunist 2013. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. 
juulist 2013.