Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide.
"Õnn, mida me eelistame" Arutlused, mis on õnn, tulid juba Aristotelese ajal, tuhandeid aastaid tagasi. Väljaarvatud armastusest, ühtegi inimkogemust ei peeta nii tähtsaks kui õnne kogemust. Meie saavutused, karjäärid, suhted on mõttetud juhul kui nad ei tee meid õnnelikuks. Igapäevaselt inimesed üritavad leida õnne definitsiooni, arutlevad, mis ikkagi on õnn ja mida tähendab õnnelik elu. Mina toon välja filosoofia professorite Raymond Beliotti ja Daniel Haybron vaateid õnnele. Kui me räägime sellest, kas inimene on õnnelik või mitte, me tihti viitame ainult inimeste isikliku mõtte seisundi peale, mis on ajutine hetke "õnn". Kuid aga rääkides inimesest, kes elab õnneliku elu, me vaatame inimese tervikliku seisundi peale ja ta elule. Raamatus "Oxford Handbook of Happiness" Daniel räägib heaolust, mida seletavad kolm teooriat, kahest nendest ta räägib tihedalt.
Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine Pärast seda, kui Sparta lõi Ateenat Peloponnesose sõjas (431-404 e. Kr.), hakkasid Kreeka linnriigid kokku varisema ning kreeka kodanikud järk-järgult demoraliseeruma, alla käima. Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevu...
Mis on elu mõte? Elu mõte on võib olla väga mitmeti mõistetav. Iga inimese elu mõte, on tema enda mõelda. Elu mõte on sama mis elu ise, seda sellepärast, et inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab palju ning minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii et tunnen, et olen õnnelik. Suuresti saan oma elu seda ise seada ja kujundada. Elada tuleb nii, et mõelda ka samm ettepoole, püüelda suures pildis oma unistuste poole. Elu mõte on kui mingi eesmärk, mille oled omale seadnud, et mille järgi ja nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis kaob see ja koos sellega kaob ka sinu elu mõte. Mõelda võib küll suurelt, aga siiski võiks jääda inimlikuks. Iga inimene peaks leidma omale sellise elu mõtte, mida suudetakse elu jooksul täita ja millega ollakse ise rahul on. Samas ei...
Filosoofia I. Osa Tõlgendustehnikatest sobis mulle kõige rohkem olulise allajoonimine ja jooniste ja mõisteskeemide tegemine. See aitab kõige paremini leida üles teksist olulise. Filosoofiliste tekstidega töötamisel hakkan kasutama ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigep...
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat
Judaism ja kristlus ning õendus a) kui, siis mis Teid üllatas? Judaismi juures oli väga üllatav see, et neil on selline usutraditsioon, et kui sünnib poisslaps, siis 8.ndal päeval ta lõigatakse ümber ning selle käigus antakse ka talle nimi. Selline traditsioon tähistab Jumalaga lepingusse astumist. Mõned juudid järgivad reeglit, et hingamispäeval ei tohi teha tööd nad võivad tööks pidada ka seda, kui rebid tualettpaberist tüki. Keelatud on verd sisaldavad toidud. Ortodokkses traditsioonis on keelatud katsuda surnut 8- 30minuti jooksul peale surma. Kristluse juures oli üllatav see, et kristlased usuvad et Jeesus suri inimese pattude eest, samuti usuvad, et Jumala armastusel on vägi võtta ära suurimadki inimeste patud ja pahed ning et Jumal andestab patud igaühele, kes neid kahetseb ning soovib uut elu alustada. Oma viimasel söömaajal murdis jeesus leiba...
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5
5. Perekonnamudel- Toon näite oma sõprussetskonnast, kus näiteks enamus minu sõpradest usub, et perekonnamudel ei pea olema konservatiivne, ehk ei ole ainult nii, et on mees ja naine ja nende järeltulijad, vaid saab ka olla näiteks mees ja mees kellel on adopteeritud lapsed. Samas leidub mul ka sõpru, kes on kardinaalselt vastu sellele, et samasoolised on koos, ning loovad pere. See on suurepärane näide sellest, kuidas inimeste maailmapilt võib katekooriliselt erineda. 6. Filosoofia eesmärk on arutleda kõige selle üle, mida kuidagiviisi tõestada ei saa, kas siis teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil. Filosoofia on peatugi mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Filosoofia siht on aidata inimestel ennast mõista ja arendada. Läbi ajaloo on ühiskond annast arendnud ja täiendanud just tänu filosoofiale.
üle ollakse parimal juhul vaid potentsiaalne filosoof" Wilfrid Sellars (1963) Loengu struktuur I. SISSEJUHATUS "Mis on filosoofia?" on filosoofiline probleem! I. Sissejuhatus Filosoofiale on tema enda olemus (aine, meetod, funktsioon II. Filosoofia üldine iseloomustus jms) tõeliseks mõtlemisaineks (siit ka palju eriarvamusi). III. Filosoofia põhiprobleemid Aga see ei tähenda, et me ei saa IV
Vahet ei ole kuhu seltskonda sa lähed, kui võtad ülesse teema poliitikas läheb lahti üks põrgu. Kes kuidas mingit probleemi näeb, kes mingit erakonda pooldab, mis erakond on halb ja midagi korda ei saada jne. Üks lõputu vaidlemine millel lõppu ei tule. Kindlasti on veel teemasid, mida arutada ja mõtiskleda, kuidas inimesed ,,maailma erinevalt näevad", kuid see läheks liiga pikaks. See on normaalne, et inimesed näevad maailma erinevalt ja nii see olema ka peabki. 5. Filosoofia ülesanne sageli raske ja vaevaline on eraldada ja päevavalgele tuua need kategooriad ja mudelid, mille abil inimolendid mõtlevad... . Võikski jääda siia juurutlema ja ümber kirjutama sõna-sõnalt seda vastust tekstist, kuid ei ole mõtet, sest lause sisu ei ütle mitte midagi nende keeruliste terminite ja raske mõtteliste sõnadega. Lühidalt filosoofia ülesanne on aidata inimestel end mõista ja aidata neil maailma ja selles toimuvat kergemini mõista.
annaabi.ee 
