ELEKTRILAMBID SISUKORD ELEKTRILAMBID Valgustit ostes tuleb silmas pidada ka seda, milline pirn sinna sobib. Eriti oluline on see siis, kui pirn läbi põleb ning tuleb mi nna poodi uut ostma. Kõige lihtsam on muidugi vana pirn koos sokliga kaasa võtta ja paluda müüjalt samasugust. Neile aga, kes elektrist ja lampidest enam huvitatud, tutvustame koduseid valgusallikaid. Hõõglambid Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Pika arengutee jooksul on lambi valgusviljakus kasvanud rohkem kui kümme korda. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 10001500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes). Valmistatakse ka pika elueaga lampe (2500 tundi), valgusfoori lampide tööiga on juba 8000 tundi. Müügil on väga erinevaid hõõglampe. Kasutatavamad on ümarad klaar- või mattlambid. Suundvalgustites tarvitatakse pe...
3. LAMBIPIRNIDE VÕRDLUS Valgus on inimese elus väga tähtsal kohal. Ilma valguseta ei saaks inimesed palju asju teha. Kuigi elektri leiutamisest alates on kasutatud kunstlikes valgusallikates peamiselt hõõglampe, on nende kasutegur siiski madal. Üsna palju energiat eraldub lambist valguse asemel hoopis soojusena. Nende asemele on tulnud palju erinevaid lampe, mis on kasulikumad ja säästlikumad. Täiustatud hõõglambid (lisades pilt nr. 1) Säästulambid (lisades pilt nr. 2) LED-lambid (lisades pilt nr. 3) 3.1. TÄIUSTATUD HÕÕGLAMBID Neid on kahte sorti: ksenoongaasiga täidetud ja infrapunakattega halogeenlambid. Halogeenlampide pluss on nende hea hämardatavus, sisselülitamisel kohe saavutatav täisvalgus ja madal hind. Nende miinus on lühike tööiga ja suurem energiakulu kui teistel energiasäästlikel lampidel, kõrge töötemperatuur ja saadavus ainult sooja valge valgusena.
aktiivse kasutuse vee Päikesekollektor ja perioodil soojendamiseks pliit vee soojendamiseks Meetodid 12 V A-klassi A-klassi A-klassi elektrienergia säästulambid, 12 kodumasinad, soe kodumasinad, kodumasinad, soe säästmiseks V kaevupump, vesi ja säästulambid vesi ja elektrit säästev küttesüsteem küttesüsteem külmkapp, vähe puuküttepõhine päikese- ja tarbijaid puuküttepõhine
SÄÄSTULAMP. Nn "säästulamp" on tegelikult kompaktlamp, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel. Praktiliselt kõik levinud säästulambid on hõõglambile sarnase värvitooniga, neil on väga hea värviedastavusvõime ja hea valgusviljakus. Enamik säästulampe on varustatud elektroonilise süüteseadmega, ta süttib ja põleb väreluseta. Säästulamp peab temasse investeeritud raha tagasi teenima pikema aja vältel enegiasäästu arvel. Seetõttu on väga oluline, et talle oleks tagatud head töötingimused. VÄGA oluline on kõrge tootekvaliteet
2. Variandile vastav elektriahela skeem ja takistite väärtused: E1 E2 R1 R2 R3 4 6 3 5 4 12 3. Liitahela arvutus kahe sõlme meetodil: 13 PRAKTILINE TÖÖ 5: ELEKTRIVÕIMSUSE JA ENERGIA TARBIMISE ARVESTUS Praktilise töö aruanne: 1. Näiv-, aktiiv- ja reaktiivvõimsuse mõõtmine vahelduvvoolu- ahelas: · elektriahela skeem · elektrilampide ühenduse variandid: säästulambid säästulambid 1. L1=L3=L5 = 75 W 18 W L2=L4=L6 = 100 W 25 W 2. L1=L3=L5 = 100W 25 W L2=L4=L6 = 75 W 18 W 3. L1=L3=L5 = 40 W 9W L2=L4=L6 = 60 W 13 W 4. L1=L3=L5 = 60 W 13 W L2=L4=L6 = 40 W 9W 5. L1=L3=L5 = 60 W 13 W L2=L4=L6 = 75 W 18 W 6. L1=L3=L5 = 75 W 18 W L2=L4=L6 = 60 W 13 W 7
Välis- ja sisevalgustus · 40% röövkallaletunge on teostatud kohtades kus valgustase on alla 5 Lux-i,. · Majaesised ja juurdesõiduteed peavad olema valgustatud min. 20 Lux-i. · Liikumisanduritega min. 150 W halogeen-prozektorid auto parkimiskohtade ja jäätmekogumiskohtade valgustamiseks. · Mänguväljakutel kohtvalgus-postid (valgustustulbad). · Keldri välississepääs ja trepikoja sissepääs hämaralülitiga juhitavaks. · Trepikodade valgustites säästulambid. · Keldrivalgustite hooldus ja kontroll (NB! mattkile akendele). Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Hoovi rajatised ja heakord · Prügimajad välistavad "geoloogide" reidid. Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast. · Avalikud kohad / grillimajad-lehtlad tuleb rajada koostöös aktiivsemate elanikega
· Klaastaarale võib külge jätta paberist sildid. · Metallpurgid ja plastikpudelid tuleb ruumi säästmiseks kokku pressida. · Metallpurgi sisse ei tohi visata muid jäätmeid (nt suitsukonisid). · Plastik- ja klaaspudelilt tuleb eemaldada kork ja korgi krae, sest need on teisest materjalist. · Toiduga määrdunud ja vettinud pappi enam töödelda ei saa. · Üldprügi hulka ei tohi panna ohtlike jäätmeid (ravimid, säästulambid, värvid, lahustid, lakid, akud, patareid)! Kas teadsite? · Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist. · Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. · Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. · Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas
Spektrid, kiirgused, fotoefekt 1. Kiirguste liigid – nimeta, iseloomusta millest tekib, näited. Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta
TTÜ ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilis...
59 10.59 Toa lambid lähevad kokku maksma 138.27 eurot. Lambid kuuluvad energiaklassi A ning A+ ja on väga säästlikud. Seina- ja laualampidele valisin LED pirnid, hõõglambi ekvivalendga 60W, kuna see annab piisavat valgust lugemiseks ja töötamiseks. Laes on lamp, millel on 3 pirni, mis on säästupirnid ning valgustavad tervet tuba, kuid lakke ei ole vaja väga teravat valgust. Lae lamp põleb enamasti pikemat aega ja sellepärast valisingi sinna säästulambid, kuna need kestavad kauem kui neid mitte koguaeg sisse-välja lülitada. Panipaigad Lambi Hõõglambi Valguse Lambipirni Energia Pirne Tk Hind tüüp ekvivalent vool nimi klass kokku hind kokku € (lumen) (tk) € Laelamp 35 W 470 LED A 2 7.15 14.30
istuda, kuna see pirn töötab kuni -15 kraadises külmas. Pirni eluiga on umbes 6 aastat ja kuulub A energia klassi. Aiakamina valgustus läheb maksma 4,57 . Kokkuvõte Kogu valgustus läheb maksma 102,37 . Ma loodan, et mu sõber jääb selle valikuga rahule. Enamus lambid kuuluvad A energiaklassi, mõned ka B energiaklassi. Selle järgi võib öelda, et energiakulu on väikene ja need lambid tasuvad ennast ära, kuna nende eluiga on mitu aastat. Põhjus miks ma valisin enamusse kohtadesse säästulambid seisneb selles, et : · Võrreldes tavaliste hõõglampidega sama valgusvoo tekitamiseks 65-80% vähem energiat. · Pikk tööiga · Suur tõhusus Kuna sõbral on õues halogeenprozektorid, siis tuli valida halogeenpirnid. Õuevalgustite energiaklass on küll C, aga need ei põle koguaeg, niiet tasuvad ära ikkagi. Pirnide valimisel lähtusin nendest punktidest : · Valgusti kasutusaeg · Kui tugevat valgust on vaja · Keerme suurus
pakendit. 3.5 Luminofoorlambid ehk luminestsentslambid Luminofoorlambid ehk päevavalguslambid on hõõglampidega võrreldes 6-7 korda valgusviljakamad. Elektrienergia kokkuhoid on 80%. Valgus tekib luminofoorlambis toru-, rõnga- või mingi teisekujulise kolvi sisepinnale kantud luminofoorkihis.Valgus kiirgub kogu kolbi pinnalt ühtlaselt ja hajuvalt. Värvitoone on erinevaid. Luminofoorlampide pikkused ja võimsused on omavahel seotud. 3.6 Säästulambid ehk pisiluminofoorlambid Neis lampides on ühendatud nii luminofoorlampide kui ka hõõglampide parimad omadused. Säästulamp on kompaktlamp võimsusega 3-32 W, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel. Säästulamp kulutab aga 80 % vähem energiat kui hõõglamp, tööiga on 20 korda pikem. Klaasballoon ei muutu tulikuumaks, valgus on pehme, ei pimesta silmi. Samuti on ka puudusi , nimelt on need väga kallid , ei pruugi mahtuda
korda pikem eluiga ja tema mõõtmed on väiksemad. Veel võib positiivseks lugeda tema mudelite arvukust.Miinuseks on aga tema suur kuumenemine, põlemise ajal ei tohi seda puutuda näppudega, samuti ei tohi lampi asetada süttivate esemete lähedale. 3 1.3 Päevavalguslamp Päevavalguslamp ehk säästulamp ehk luminestentslamp on oma olemuselt pikad torukujulised lambid, mida oleme harjunud nägema ametiasutustes ja kauplustes. Säästulambid on tehnilises mõttes samad lambid, aga toru on painutatud kõveraks ja paigutatud kompaktsel kujul tavalise hõõglambi pesasse keeratava E27 või E14 sokli külge. Sellisel lambil on sisseehitatud elektrooniline ballast ja starter. Päevavalguslambil hõõgniit puudub. Valgus tekib gaaslahenduse abil elektrivool läbib toru sees olevat spetsiaalset gaasisegu, mille üheks oluliseks komponendiks on elavhõbeda aurud. Elektrivoolu toimel hakkab gaas helendma ja kiirgab ultraviolettkiirgust
valgusdioode juba edukalt transpordis, autotööstuses, kus valgusdioodid juurutati gabariittuledesse, stopptuledesse ja muudesse nüüdisautode lampidesse. Võimsate valgusdioodide tootmistehnoloogia kiire areng võimaldas LED-seadmetel jõuda valgustusseadmetesse valgustustehnika alal, enam pole kahtlustki, et võimsad valgusdioodid suruvad varsti lõplikult välja vananenud valgusallikad, sealhulgas ka säästulambid. Joonis 9. Võimas valgusdiood 4.4 Valgusvõimsate valgusdioodidega valgustite eelised Valgusdioodsüsteemid suudavad juba praegu tagada rea eeliseid traditsiooniliste valgustussüsteemide ees: 1. Valgusdioodide energiatõhusus võib olla viis korda kõrgem kui hõõg- ja halogeenlampidel, see on võrreldav luminestsentslampide omaga. 10 2
hoida soojas laos, välitingimustes hoida happekindlates konteinerites, et purunemisel ei lekiks hapet pinnasesse Õlisisaldusega metallijäätmed ( filtrid, Kogutakse koos ühte konteinerisse amortisaatorid, jms.) Õlisisaldusega muud jäätmed ( paber, Kogutakse koos ühte konteinerisse kaltsud, absorbent jms.) Päevavalgus- ja säästulambid Kogutakse tervelt eraldi konteinerissse Patareid ja akud Kogutakse pliiakudest eraldi konteinerisse Liivaeraldaja jäätmed Sisaldavad õli; kogutakse nagu ohtlikke jäätmeid VANASÕIDUKITE direktiivi sihid korduvkasutuse, taaskasutuse ja kõrvaldamise osas on järgmised: 2006
ülimadalsageduslikku magnetvälja. Tunduvalt ohutum on kasutada patareitoitel äratuskella. Ka on uuritud erinevate valgustite ohtlikkuse mõju inimese organismile ja keskkonnale. Fluorestseerivate valgustite ja säästulampide muundur genereerib samuti elektromagnetilist kiirgust. Sellepärast oleks soovitav laualampides, mis on inimese kehale lähedal, kasutada tavalisi hõõglampe. Säästulambid sobivad rohkem laelampidesse, sest nii asuvad nad inimestest kaugemal. 4. ELEKTROMAGNETVÄLJADE MÕJU LOOMADE TERVISELE Nii nagu inimeste puhul, on elektromagnetväljad väga ohtlikud ka loomade tervisele. Kuna elektromagnetväljade mõju ei ole kohe märgatav, ei tähenda see kohe seda, et see ei tekitaks mingit kahju. Mitmed tuhanded loomad puutuvad elektromagnetväljadega igapäevaselt kokku. Uuringud on näidanud, et elektromagnetväljad aeglustavad lehmadel
Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis k...
kaetud lambid (L-27) kiirgavad roosakas-oranzi valgust spektraalmaksimumiga 617 nm. Kaasajal on enam levinud korraga mitme erineva luminofoori (tavaliselt kolme) kasutamine, võimaldades saada päevavalguse spektriga sarnasemat valgust. Luminofoorlambid on 2-4 korda efektiivsemad hõõglampidest. Kõige tavalisemad, torukujulised, luminofoorpirnid nõuavad üldiselt spetsiaalseid süütamisseadmeid ja spetsiaalseid lambipesi. Viimasel ajal on müügile tulnud ka nn. säästulambid miniatuursed luminofoorlambid, mida on võimalik keerata tavalise hõõgpirni pessa. Säästulambi pirn sisaldab juba nii elektroonilist süüteseadet, kui ka voolu kontrollivat elektroonilist takistust. Kõrge intensiivsusega gaasilahenduslambid töötavad kõrgel rõhul ja temperatuuril ja kasutavad kaarlahendust intensiivse kiirguse tekitamiseks. Kõrgrõhu elavhõbedalambis paikneb metalliline elavhõbe argooni keskkonnas kvartsklaasist ümbrises. Lambi soojenemisel elevhõbe aurustub ja