Ruuteri seadistamine 1. Tee ruuterile restart (hoia mingi terava asjaga 10 sek.) Võta ruute 10 sekundiks vooluvõrgust välja. Kui sul on tutikas ruute mida pole ennem kasutatud siis sa ei pea seda tegema. 2. Sisesta broserisse ruuteri ip aadress (192.168.2.1) 3. Nüüd logi sisse (Kasutajanimi: admin ; parool: 1234) 4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5
Kaust tehke arvutisse millele on loodud parool, kui ei loonud kigile) 2. hendage kolm arvutit internetiga lbi traadiga ruuteri. Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega ruuter, lessandes on eldud et kasutage traadiga ruuterit. Kik ruuterid on traadiga, 3COM'il on lihtsalt WiFi vimalus mida me ei kasuta.) Arvutid hendage LAN portidesse ja Switchist tulev kaabel WAN porti (toite juhtme krval olev auk). Switch asub akna juures. Tehke ruuterile reset, et kindlustada, et kik ttaks. Selleks: 1) hendage lisaks kigile muudele juhtemetel lahti ka toitejuhe 2) hendage he otse patch kaabliga (mitte ristkaabel) kokku 1 ruuteri LAN port ja WAN port 3) Llitage ruuteri toide sisse (hendage toitekaabel) 4) Oodake (u 20 s) kuni punane error lamp hakkab aeglaselt vilkuma (u 2s periood) 5) hendage algul lahti toitejuhe ja siis patch kaabel 6) hendage toitejuhe ruuteri klge tagasi 2.1 hendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega.
Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile, • Ligipääs isp (ehk internetipakkuja) poolt pakutavatele teenustele. • PfPortChecker Seadistamine Kõigepealt tuleb allalaadida ja ära installida Filezilla Server siit: https://filezilla- project.org/download.php?type=server Klõpsa siia Siis peaks ta juhatama sind järgmisele lingile, kus algab allalaadimine automaatselt. Kui setup on allalaetud, tuleb see käivitada
juhend on loodud 3COM marki ruuterite jaoks); neli kaablit. Samm 1: Muuta arvutite võrguseadmeid. Avame taas meie ainsa võrguühenduse Properties vaate. Muudame TCP/IP seadeid. IP address jääb samaks. Subnet mask jääb samaks. Default gateway’ks määrame meie ruuteri IP aadressi. See on suure tõenäosusega vaikimisi (st pärast ruuteri reset’i) 192.168.1.1. Preferred DNS server oli 2015. aasta kevade seisuga 193.40.240.3. Samm 2: Teha 3COM ruuterile reset. Seda on eeldatavasti kirjeldatud aine koduleheküljel. Samm 3: Esmalt ühendada kolm arvutit ruuteri LAN liidesega ja jätta ruuteri WAN liides puutumata. Samm 4: Ruuteri IP aadress on nüüd 192.168.1.1. Avame selle aadressi Internet Explorer’iga ja sisestame vaikeparooli (admin). Samm 5: Seadistame ruuteri kohaliku võrgu poolsed parameetrid 3COM liidese LAN Settings vaate alt. Siin võtame lihtsalt DHCP maha, kuna me määrame oma võrgus IP aadresse manuaalselt.
kaitsebarjääriks. Ruuteri ülesandeks on suunata ükskõik millise seadme kaudu saabunud paketid sobivalt edasi. Ruuter võrdleb IP paketi päises olevat sihtpunkti aadressi ruutingutabeli reeglitega ning otsustab, millise võrguseadme kaudu see pakett välja saata. Kui paketi sihtpunkti aadress kuulub sellesse võrku, kus asub väljasaatmiseks valitud võrguseade, saab paketti saata otse sihtpunkti kohale. Vastasel juhul saadetakse pakett töötlemiseks edasi järgmisele ruuterile. 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 11111111.11111000.00000000 .00000000 Kokku :524 288 Arvuteid võrgus: 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? DNS spoofing ehk DNS võltsimine - rünne, mille puhul viiakse nimeserveri vahemällu andmed, mis põhjustavad väära IP-aadressi väljastuse, seega liikluse suunamise mingile teisele (näiteks ründaja enda) arvutile. II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server?
Internetiühendus koduses wifi-võrgus on katkendlik? Võimalusel kontrolli, kas ühendus katkeb ühel või mitmel arvutil. Kui ühendust katkeb vaid ühel arvutil, siis on viga arvatavasti antud arvutis. Veendu, et arvutis ei oleks viiruseid ning piira failivahetusprogrammide (nt BitTorrent) kasutamist, sest ühendus võib katkendlikuks muutuda ka viiruste või failivahetusprogrammide poolt tekitatud suurest liiklusest. Tee taaskäivitus (Restart) ruuterile (st. võta seadme voolujuhe seinast 10 sekundiks välja) ja arvutile (Restart arvuti menüü kaudu). Kui kasutad wifi võrgu tekitamiseks eraldi wifi- ruuterit, tee taaskäivitus ka sellele. 3. VEAOTSING 3.1 Wifi ühendus on aeglane Siis võib olla probleem ruuteri enda vananenud tarkvaras. Selleks leia Wireless Settingute alt üles (tõenäoliselt kohe avalehel) väli "Firmware". Kui selle väärtuseks on 1.0, siis on tõenäoliselt kindlasti põhjust tarkvara uuendada. 3.2 Uuendamine
tudengeid pääseb sellele ligi. 3. Kõik saavad süsteemi max punktid!!!! 4. Laiendused e alternatiivsed vood Super tähtsad, kuna näitavad kõike mis võib pucci minna. Nende osa on tüüpiliselt pikem ja keerukam kui põhilise eduka stsenaariumi osa. Õnneliku tee ja laienduste stsenaariumite kombinatsioon peaks rahuldama peaaegu kõiki osapoolte huvisid. NÄIDE 1a. Tudengi sõnumid ei jõua kohale interneti ühenduse puudmise tõttu 1. Süsteem teatab veast ja ruuterile tehakse restart. 1b. Kursusekaaslane on magama läinud 1. Tudeng peab pikast vaikusest ise järeldama, et kursusekaaslane magab ja mõtlema välja, kas saaks kuskilt ta telefoni numbri Jne Laiendusel on kaks osa: tingimus ja käsitlemine. Tingimus VÕIB täituda mitme sammu vahemikus. Laienduse käsitlemise lõpus vaikimisi stsenaarium ühineb põhilise eduka stsenaariumiga kui laiendus ei näita teisiti (nt süsteemi peatamine, või kursusekaaslane on juba magama läinud
saabunud paketid sobivalt edasi. Ruuter võrdleb IP-paketi päises olevat sihtpunkti aadressi ruutingutabeli reeglitega ning otsustab, millise võrguseadme kaudu see pakett välja saata. Kui paketi sihtpunkti aadress kuulub sellesse võrku, kus asub väljasaatmiseks valitud võrguseade, saab paketti saata otse sihtpunkti kohale. Vastasel juhul saadetakse pakett töötlemiseks edasi järgmisele ruuterile. Korrektse ruutingu puhul ei saa tavaliselt nii olla, et ruutingu tulemusena otsustatakse pakett saata välja sama seadme kaudu, kust ta ruuterisse sisenes.
vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt. koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim
vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt. koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim
üksuse alla, näiteks ISP (Internet Service Provider, a-la Telia v Starman) või mingi firmasisene võrk. Ruuterid, mis kuuluvad samasse AS-i kasutavad sama marsruutimisprotokolli (kas LS v DV) ning omavad infot üksteise kohta. Algoritm, mis jookseb AS-isiseselt, nimetatakse ingl k “intra autonomous system routing protocol”-ks. Muidugi tuleb ka AS-e omavahel ühendada. Seetõttu antakse vähemalt ühele ruuterile (AS siseselt) lisavastutus, kui pakette tuleb AS-ist välja saata. Selliseid ruutereid kutsutakse ingl k “gateway router”-ks. (pm ühendatud teise AS gateway ruuteriga). Inter-AS ühendab siis AS-e omavahel. Pakett tahab minna 1d ruuterist x AS-i. inter-AS protokolliga propageeritakse infot kõikidele AS sisestele ruuteritele. Seejärel otsustab intra-AS protokoll, kuidas kõige paremini 1c-sse saada (kuna ta on gateway ruuter x-i jõudmiseks).
Tüssamine (spoofing) - IP spoofing, MAC spoofing, E-mail spoofing Andmepüük (phishing) - a'la pank võtab ühendust, et peate kinnitama oma andmed Teenusetõkestusrünnak(DoS, Denial of Service) Hajutatud teenusetõkestusrünnak (DDos, Distributed DoS) - DDoS rünnak (Distributed Denial Of Service Attack) on pahatahtlik nn hajutatud teenusetõkestus ühe isiku või isikute rühma poolt, kui mõne ettevõtte serverile, ruuterile või arvutivõrgule esitatakse tuhandetest või kümnetest tuhandetest arvutitest massiliselt sisutühje kajataotlusi ehk ping-päringuid. Selle tulemusel ülekoormatakse võrguliiklus, selle läbilaskevõimsus kahaneb või lakkab üleüldse töötamast. Kuna suure koormuse tõttu on võrguliiklus tugevalt häiritud, siis tavakasutaja päringud mingi teenuse saamiseks (näiteks veebilehe avamiseks) ei leia vastukaja või on meeletult aeglased.
suurem. )) ==> Paketi pikkus selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt
)) ==> Paketi pikkus – selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega – arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab
interneti võrgu piires, siis ARP suudab anda MAC aadressi ainult alamvõrgu piires. Kui host tahab saata paketti kellegile, kelle MAC aadressi ARP'i tabelis pole, siis host teeb alguses ARP paketi, mis saadetakse kõigile alamvõrgus olevatele sõlmedele. Kui ilmneb, et sõlm teab vastust, siis saadab ta ARP paketi tagasi saatjale. Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP'i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC'i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte vastuvõtja MAC'i ning toimetab siis paketi teise võrku, kus on vastuvõtja arvuti. 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka ,,plug-and-play protocol"-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP'd manuaalselt määrama ise.
alamvõrgu piires. Kui host tahab saata paketti kellegile, kelle MAC aadressi ARP'i tabelis pole, siis host teeb alguses ARP paketi, mis saadetakse kõigile alamvõrgus olevatele sõlmedele kui ilmneb, et sõlm teab vastust, siis saadab ta ARP paketi tagasi saatjale. Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP'i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC'i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte vastuvõtja MAC'i ning toimetab siis paketi teise võrku, kus on vastuvõtja arvuti. 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka ,,plug-and-play protocol"-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP'd manuaalselt määrama ise
Vigaste pakettide korral nõutakse võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42. Vigade avastamine ja parandamine, CRC alamvõrku kus sihtarvuti asub. marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed 1. Paarsusbiti moodus: nt bitijadas peab olema paaris arv nulle 50. Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. pidi kuhu saab
Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid. Kui saabunud NAT ruuter tegema? 1. Väljuvate datagrammide puhul peab asendama algse IP aadressi ja pordi numbri NATi IP aadressi ja pordi Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga numbriga. 2. Peab meeles pidama (NATi tõlke/vastavustabeli) vastavad paarid: alguspunkti IP aadress ja pordi nr - NATi IP aadressi ja väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele
Kui host tahab saata paketti kellegile, kelle MAC aadressi ARP’i tabelis pole, siis host teeb alguses ARP paketi, mis saadetakse kõigile alamvõrgus olevatele sõlmedele kui ilmneb, et sõlm teab vastust, siis saadab ta ARP paketi tagasi saatjale. Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP’i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC’i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte vastuvõtja MAC’i ning toimetab siis paketi teise võrku, kus on vastuvõtja arvuti. LIHTSAMALT: Kui A tahab saata andmeid B’le, A teab B IP-aadressi. IP-aadressi saame kätte nimeteenuse käest. Meil on vaja MAC-aadressi. Selleks saadame lokaalsesse võrku (broadcast vorku) et kas keegi teist on B sellise IP-aadressiga. Kui B on selles võrgus olemas ja ta on sisse lülitataud, vastab
script: sissetulev.py login: admin Pythoni skriptis tuleb täiendavalt laadida teek InboundMailHandler from google.appengine.ext.webapp.mail_handlers import InboundMailHandler Järgmiseks tuleb luua InboundMailHandler tüüpi klass, millele kiri edastatakse class Sissetulev(InboundMailHandler): def receive(self, mail_message): saatja = mail_message.sender pealkiri = mail_message.subject saatmise_aeg = mail_message.date ja viimasena lisada vastav klass aplikatsiooni ruuterile webapp.WSGIApplication, kuid erinevalt tavalisest suunamisest, kus tuleb ette anda nii aadress, millele päring vastama peab ning seejärel, klassi nimetus, sisaldab sisenevate kirjade klass vastavat meetodi mapper mis vajalikud seaded ise ära teeb. application = webapp.WSGIApplication([Sissetulev.mapping()], debug=True) Kui kirja saatmisel oli väga lihtne teha vahet vormindamata ja HTML vormingus siu vahel, siis kirjade vastuvõtmisel on asi veidi keerulisem, kuigi mitte väga keeruline
kaabelvõrgud on need, millega teenusepakkujad edastavad telekanaleid ja muud seonduvat; - Modemi, DSL ja kaabelvõrgu pealtkuulamine on veidi kõrgem pilotaaz (eeldab rohkem teadmisi, oskuseid, vahendeid), aga siiski tehtav; - Kaugemad võrgud - ründaja võib ruutimisinfo abil suunata andmed oma seadmete kaudu (loob näiteks andmetest koopia); ruuteris saab 5min konfiga suunata sisse tuleva esmalt välja teisele ruuterile ja sealt tagasi tuleva info suunata edasi õigele saajale. Turvasüsteemi disainimisel tasub eeldada, et pidevalt võidakse kusagil liiklust pealt kuulata - ei ole mõtet disainida uusi avatekstiga protokolle, kui on juba olemas korraliku krüptoga protokolle; Telnet-ühendus on avalik ja krüpteerimata (mööda Telneti liiguvad käsud kujul: telnet hostname usrename:password), selle asemel tasub kasutada SSH. Aktiivne sekkumine
See tähedab, et tal on vaja teada, kas B asub temaga samas võrgus või mitte ning selle saab ta teada võrgumaski järgi. Kui võrgumaskid on samad, siis tähendab, et nad on samas võrgus. Kui A ja B ei ole samas võrgus, siis A vaatab oma marsruutimistabelist, et milline on see ruuter, mille kaudu ta pääseks B-ni saatma. Siis ta saab teada marsruutimistabelist, et selleks ruuteriks on R. Marsruutimistabelid on nii marsruuteritel kui ka hostidel. Selleks, et ruuterile R saata on vaja tema MAC aadressi. Me ei saada mitte IP aadressiga R-ile ehk IP tasemel see pakett jääb samaks. IP tasemel on kaks aadressi ( arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress). Selleks et R-ile saata on vaja teha kanalikihi pakett, mille sees on kaks MAC aadressi. Kui pakett jõuab ruuterini, siis harutatakse lahti jälle IP osa (kus on arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress). Nüüd ruuter vaatab marsruutimistabeli järgi ning leiab, et ta on arvutiga B samas võrgus
tulemüüri. Põhiliselt kasutatakse NATi selleks, et privaatse sisevõrgu hostid saaksid ligipääsu internetile kasutades ühist avalikku IP-aadressi. Kui sisevõrgust saadetakse pakett internetti, 21 muudab ruuter enne selle välja saatmist saatja IP-aadressi enda välisvõrgu aadressiks ja vastuvõtjale jääb mulje, nagu oleks pakett tulnud otse ruuterist. Kui vastuvõtja saadab ruuterile paketi vastu, muudab ruuter sihtkoha IP aadressi jällegi selle sisevõrgus oleva hosti IP aadressiks ning edastab paketi sinna. NATi eelis on see, et selle abil on võimalik sisevõrgu topoloogiat peita (Internetist ei saa tuvastada, kui palju ja milliseid hoste võrk sisaldab) ning sellega saab leevendada IP-aadresside otsalõppemise probleemi. 37. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP – Routing Information Protocol – kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid
annaabi.ee 
