SÜSTEMAATILINE KUULUVUS LIILIALISED RUUDILISED Riik: Taimed Plantae Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Liliopsida Magnoliophyta Selts: Liilialaadsed Liliales Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Sugukond: Liilialised Liliaceae Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Liilialised (Liliaceae) on Sugukond: Ruudilised Rutaceae liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on üheiduleheliste taimede kaheiduleheliste klassi sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MITMEKESISUS LIILIALISED RUUDILISED Liilialised liigirikkad Sugukonda kuulub umbes
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest pressitakse eeterlikku õli (mandariiniõli). Koor ja seemned on mandariini massist ligi 26%.
29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE
29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE
плода многочисленным, окружённым сочным покровом семенам. 1.15 Грейпфрут (Greip) - субтропическое вечнозелёное дерево рода цитрус семейства рутовых (Rutaceae), а также его плод, достигающий в диаметре 10 —15 см. Первым поведал миру о грейпфруте ботаник-священник Гриффитс Хьюджес в 1750 году. Он назвал фрукт «запретным плодом», позднее грейпфрут стали называть
Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkamegi läbipaistvaid näärmetäppe. Avamaal saab Eestis sellest seltskonnast kasvatada moosesepõõsast, aedruuti, korgipuud ja humalapuud. Tsitruselised (Aurantioideae)
karvatuttidena külgroogude nurkadel, eriti alaosas, tutid on hallikaspruunid heledamad) Thymelaeaceae- näsiniinelised Daphne mezereum harilik näsiniin(leht talbjas õhuke, terveservaline,karvadeta , õied lillakas- roosad, kõrgus 1m, viljad punased ja mürgised) Hõbepuulised- Elaeagnaceae Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga) Ruudilised- rutaceae Phellodendron amurense amuuri korgipuu( hästi ilus, paaritusulgjad lehed, kõva rootsuga, umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas, rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga) Vaher- Aceraceae Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili)
epidermist ja subepidermaalsest kollenhüümist), mahlaseks mesokarbiks ning kivistunud endokarbiks ("luu"). Endo- ja mesokarbis leidub juhtkimpe. Vaarika (Rubus idaeus) koguluuvili koosneb üksikutest osaluuviljadest. Hesperiid (hesperidium), nimetatud ka pomerantsiks (aurantium), esineb ruudiliste (Rutaceae) sugukonnas tsitruse (Citrus) perekonnas. Vili areneb umbes kümnest viljalehest. Esineb tsentraalne marginaalne platsentatsioon. Vilja ümbritsev kollane kude -- eksokarp ehk flavedo koosneb kutiniseerunud epidermist ja tihedast subepidermaalsest põhikoest, milles esineb õlikäike ja kristalle. Valge mesokarp ehk albedo on suurte rakuvaheruumidega, haruliste jätketega rakkudest moodustunud aerenhüüm. Endokarp koosneb epiteelist ja mõnest tihedast põhikoekihist.
tootele lõhna. Kosmeetikatööstuses on kasutusel tuhandeid lõhnaaineid. Siiski nõuab Euroopa Liidu kosmeetikadirektiiv, et osad lõhnaained peavad olema märgitud toote koostisosade loetellu, kui nende kontsentratsioon on nahale jäetavates toodetes üle 0,001% ja mahapestavates toodetes üle 0.01%. 2.5.1 Looduslikud lõhnaained Bergamotiõli CITRUS BERGAMIA MELAROSA PEEL OIL EXPRESSED Bergamotiõli pressitakse Citrus bergamia var. melarosa, Rutaceae puu viljade koortest (puu viljad ise ei ole söödavad). Bergamotiõli, mis on hele- või oliivkollane, kasutatakse peamiselt parfüümide, Eau de Cologne ja lavendlivee koostises. Õli tekitab ülitundlikkust UVK suhtes. Iirisejuureõli IRIS PALLIDA ROOT OIL Iiriseõli valmistatakse kollase võhumõõga (Iris pallida, Iridaceae) risoomidest. Õli moodustumiseks säilitatakse juurikaid 3--4 aastat ning seejärel kuivad juurikad töödeldakse.
Mahutid ja käigud erinevad sekretoorsetest idioblastidest selle poolest, et kujutavad endast lüsigeenselt või skisogeenselt tekkinud õõnsust. Lüsigeensed sekretoorsed mahutid tekivad sekreeti sisaldavate rakkude hävimisel. Need esinevad näiteks ruudiliste (Rutaceae) sugukonna perekonnas tsitrus (Citrus) või kassinaeriliste (Malvaceae) perekonnas puuvill (Gossypium). Skisogeensed sekretoorsed õlimahutid esinevad eukalüptidel (Eucalyptus, sugukond mürdilised, Myrtaceae). Need tekivad ühe
kakaopuu Selts Sapindales seebipuulaadsed sug. burseralised - Burseraceae Viiruk ja mürr on puude vaik, pärinedes vastavalt viirukipuu (Boswellia) ning mürripuu (Commiphora) liikidelt. Sug Anacardiaceae nakardilised Mangifera indica mangopuu (vaigulõhnalised luuviljad) Anacardium occidentale Akazuu ehk nakrapuu (india pähkel ehk nakra) Pistacia vera h. Pistaatsia Sug Rutaceae ruudilised o eluvormilt puittaimed, aromaatsete eeterlike õlidega erituskäikudes Vili varieeruv (hesperiidid ehk pomerantsviljad) o Ruudilised on hästi tuntud tsitrusviljade nagu apelsin (C. sinensis), sidrun (C. limon), mandariin (C. reticulata), greip (C. paradisi), pomel (Citrus grandis, C. maxima) jt. järgi, kõik need on perekonna tsitrus (Citrus) liigid. ASTERIIDID
Kasutamine haljastuses vajab suurt kasvuruumi ja kasvab hästi leesputke kõrval Muu oluline informatsioon saksa estragonpuju on külakartlik ja vajab talveks katmist, vene estragonpuju seevastu talub madalaid temperatuure hästi. 14 AEDRUUT Ruta graveolens Ruudulised (Rutaceae) Botaaniline iseloomustus puitunud risoomiga kuni 50 cm kõrgune poolpõõsas VARS alusel puitunud LEHT sinakasroheline, lehed sulgjalt jagunenud, rootsulised ning asetsevad varrel vastakalt ÕIS rohekaskollane, õied on koondunud varte tippudes asuvatesse õisikutesse SEEMNED asuvad paljuseemnelises kupras Ajalugu Ruut on tüüpiline Vahemeremaade taim, seal on teda juba sajndeid hinnatud lõhna- ja ravimtaimena. Mungad tõid taime kaasa põhjapoolsesse
annaabi.ee 
