1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest Tervisekasvatus lasteaias on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas üldise õppe- ja kasvatustegevuse osa, kus lasteasutuse õpetaja arendab selle oma asutuse õppekavaks. Oma õppekava koostamine on oluline, kuna lapsed erinevad lasteaias õpitu poolest. Arengu- võime on seotud nii iga lapse individuaalsuse kui ka vanusega. Lisaks sõltub tervisekasvatuse korraldus reaalsetest tingimustest (Maser, Russak, 2003). Igas lasteaias on see väga erinev. Tervist edendavad lasteaiad peavad looma võimalikult palju õppimisvõimalusi, kus on arvestatud lapsekeskse metoodika põhitõdesid. Silmas peetakse: - spontaansust; - avastamisvõimaluste pakkumist; - suhtlemist; - terviklikkust – õppimist kõigi meelte abil; - loovuse ergutamist, võimalust aktiivseks tegutsemiseks; - eksperimenteerimist ja mängu; - turvalist ja stimuleerivat keskkonda.
ndate algul kuni 1967. aastast sai lõplikult ainult saalialaks. 2. Eesti meeste korvpalli esimene suurem mõõn - väljalangemine üheks hooajaks 1959-60 NL-i meistrisarjast (tollal A-grupp) põlvkondade vahetus. 3. Kuid juba uue tõusu märgid: 1956 NSVL koolinoorte meister (s.h. T. Lepmets) 1957 NSVL noortemeister (s.h. J. Lipso) 1960 - NSVL noortemeister (s.h. P. Tomson) Uue põlvkonna pealetulek. 4. Meeste esinduskoosseisu õige treeneri otsingud (proovisid ja olid Ehaveer, Russak, Kruus, Lõssov erinevatel turniiridel) peale Naaritsa lahkumist. I. Kullam ei olnud veel endale teadvustanud oma eesseisvat rolli, ka mängijakarjääri venitas ta 38 eluaastani välja. 5. Sellel alaperioodil E. Naaritsa jäämine ainult naiste korvpalli peale kiirendas samas Eesti naiste tõusu tollal absoluutsesse tippu NL-s n.ö. naiste "hõbeaeg" 1957-60.a., 4-l korral järjest NL mv-te hõbe, kuld ka küll 1958.a. kuid NL a/ü meistrivõistlustel ja veel tipuks 1961.a
KIRJANDUS 1. Üld- ja agrometeoroloogia. H.Aruksaar jt. Tallinn, 1964 2. Rakendusmeteoroloogia. Heino Tooming, Tallinn, 2001 3. Mereilm ja meri. Merel liikuja käsiraamat. Ilmatieteen Laitos, 2005 4. Meteoroloogia. Milvi Jürissaar, Tartu lennukolledz, 1998 5. Meteoroloogia kõigile. August Tõllassepp, Tallinn, 1960 6. Maakera loodusjõudude kütkes, Tallinn, 1986 7. Universum valguses ja vihmas. Koost.U.Veismann ja R.Veskimäe, Tallinn, 2005 8. Eesti kiirguskliima teatmik, Viivi Russak, Ain Kallis Tln. 2003 9. Eesti ilma riskid. koost. T.Tammets, teadustoimetaja A.Kallis. EMHI. Tallinn, 2008
Rõngu keskkool Auguste Rodin Referaat Koostaja: Merlin Russak 12. klass Juhendaja: Ellu Eensalu Rõngu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................1 Elulugu...................................................................................................2 Skulptuur................................................................................................3 Põrguväravad................................................
regulaarse visiidi ajal. Kui aga mõradega hambad on muutunud tundlikuks, võiks nende üle vaatamiseks ja vajalikuks raviks hambaarsti juurde siiski minna. Kui hambasse on aga tekkinud lõhe või murdub välja suurem kild, on probleem tõsisem, kuna nii paljastub hamba pulp ehk hambaõõs. See tekitab aga tugevat valu ning on väga vastuvõtlik infektsioonidele - seega tuleks koheselt hambaarsti poole pöörduda. Hambaarsti juures tuleb käia kaks korda aastas Dr. Silvia Russak Viimastel aastatel liiga vähe hambaarsti juures käivad eestlased on pahased, kui hambaravi eest tuleb välja käia suuri summasid. Raha aitaks säästa regulaarne arstilkäimine ja hammaste kontroll. Hammastele mõeldakse elu jooksul põhiliselt vaid siis, kui need suhu tulevad, lagunevad ja valutavad. Viimasel ajal on inimesed tihti pahased, et hambaravi eest tuleb palju raha maksta. Kalliks kujuneb hambaravi aga juhtudel, kui lapse- ja noorukieas on jäänud tegemata nii
võrra. 2000. aastal oli atmosfääris 770 gigatonni süsinikku (1Gt = 1012 kg). Arvatakse, et see kogus kahekordistub 22. sajandi alguseks. Kliima muutub ka loomulike looduslike protsesside tulemusena. Paratamatu on, et vulkaanipursetega satub õhku tahma, tolmu ja väävliühendeid, mis vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja Maale jõudvat päikesekiirgust. Pärast tööstusliku saaste vähenemist Eestis ja IdaEuroopas, on Tartu ja Tõravere teadlased Viivi Russak, Hanno Ohvril ja Oleg Okulov täheldanud siiski atmosfääri läbipaistvuse paranemist. On veel teisigi kliimamuutuste põhjusi, mis näivad paratamatud inimühiskonna arengu taustal. Nii näiteks on suurlinnad soojuse oaasid, sest majade kütmisel eraldub õhku soojust. Ka autode heitgaasid võimendavad kasvuhooneefekti. Tulemusena on suurlinnade südames temperatuur talvel tunduvalt kõrgem kui nende äärealadel. Peterburis näitab pakasega kraadiklaas isegi
number ilmus neljapäeval, 1. oktoobril 1987. aastal. Iseloomustus: üldloetav nädalaleht, mis sisaldab uudiseid, kommentaare, arvamusi, kultuuri-, looduse- ja naljakülgi, pakub juriidilist nõuannet jpm. Ajalehe põhihuvi ei koondu ainult Tallinnas toimuvale, vaid kajastab elu Eestimaal tervikuna. Iga kuu viimane lehenumber sisaldab ka 8- leheküljelist Metsalehte. Peatoimetajad: Varem on peatoimetajad olnud: * Ülo Russak (19871991) * Olev Anton (19911992) * Raul Kilgas (19921998) * Sulev Valner (19982004) * Peeter Ernits (20042007) * Sulev Valner (20072009) * Aivar Viidik (2009...) Alates 01.10.2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed. Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim osalus Jüri Ehasalule, väikeaktsionärid olid Andres Anton ja Agu Veetamm, kes oli ühtlasi lehe vastutav väljaandja ja kirjastustegevuse juht
näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul? Kas kaaskorteriomanike käitumine võis vastuolus olla mõne tsiviilõiguse üldpõhimõttega, kui siis millisega? Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Lahendus: Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? EhS §16 Kirjalik nõusoleku osa alusel ei ole alla 20 ruutmeetri suurusele ümberehitise tarvis ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut.Lisaks ei ole saa võtta seda kui rekonstrueerimist,
otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kui otsuse oleks vastu võtnud ühistu üldkoosolek, oleks tähtis olnud ka aeg korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast alates (AÕS § 13 lg. 3). Kas kaaskorteriomanike käitumine võis vastuolus olla mõne tsiviilõiguse üldpõhimõttega, kui siis millisega? Kui Aari Russak ümberehitust läbi viis, jälgisid korterikaaslased teda vaikimisi. Seejuures ei esitanud nad mingeid pretensioone ega ametlikke kaebusi enne, kui ehitustööd olid juba lõpule viidud. Sellist käitumist võib vaadata vastuolus olevana hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) Aari Russakut oleks pidanud varem informeerima tekkinud vastuseisust, et vältida võimalike probleemide süvenemist ning rahalise kahju suurenemist. Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus
9 andeka õpetajana pööras suurt tähelepanu pedagoogikale, suure hingega inimesena aga koondas kooli ümber ja hoidis siin inimesi, keda nõukogude võim ei pruukinud sallida. Tema järglase Ago Russakuga (direktor 19691991) algas Elleri-kooli ajajärk (kool sai Elleri nime 1971). Ette võeti ulatuslik kapitaalremont, elavnes kontserttegevus. 1981 avati kooli juures algklassid (tänane noorteosakond). Russak unistas ka kõrgema muusikalise hariduse taastamisest Tartu EMTA Tartu filiaal avati siiski alles peale tema surma, 1997. aastal. [3] 8. Muusikaline põhiharidus nn. lastemuusikakoolide teke: · 1944a. lõppus Tartu I muusikakool (seni Tartu Kõrgema Muusikakooli juures) ja Tallinna lastemuusikakool *Jaanuar 1945 Pärnu muusikakool · Veebruar 1945 Viljandi muusikakool · Märts 1945 Rakvere muusikakool 50-ndatel aastatel Kohtla-Järvel, Jõhvis, Narvas,
Enamus lugusid on tegelastega, keda tegelikult olemas pole. Näiteks härjapõlvlased, inglid, vaim jne. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Raamatus võiks olla rohkem pilte. Oleks hea näidata lastele, kuidas näiteks härjapõlvlasi kujutatakse vms. 17 16. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Aleksei Turovski jutu järgi kirjutanud Ülo Russak ,,Loomajutte meilt ja mujalt". Illustreerinud Pierre Couronne. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema, see on ise suur ja ilusate piltidega ning toredate juttudega. Mäletan, et vaatasin seda raamatut väiksena huviga. Oli üks minu lemmikutest. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on erinevaid jutte loomadest. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Juttude sisu on arusaadav ja igati õpetlik
Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk, Kristi Uudeberg, Hannes Keernik, Margit Aun, Uno Veismann, Olavi Kärner, Viivi Russak, Ilmar Ansko, Ain Kallis, Silver Lätt, Erko Jakobson, Viljo Allik, Mart Noorma, Jouni Envall, Aivo Reinart, Urmas Kvell. Foto 20. Tõravere Observatooriumi juhtkond ja sektorijuhatajad 1970-ndatel. Autor teadmata, koht teadmata, aeg 1970. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html? teadustartuobservatooriumis.htm Intervjuu Tiina Liimetsaga 2 Foto 21
(Magistritöö). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduse Instituut. Tartu. 3. Eesti Energiast. Juubeli aastad. Eesti Energia kodulehekülg. – Eesti Energia kodulehekülg [online] https://www.energia.ee/et/juubel/balti-elektrijaam-55 (15.05.2015). 4. Kaasik, M., Ploompuu, T. (2005). Põlevkivimaa rabad kasvavad metsa. – Eesti Loodus. Nr. 1. 5. Kaasik, M., Ploompuu, T., Ots, R., Meier, E., Ohvril, H., Okulov, O., Teral, H., Neiman, L., Russak, V., Kallis, A., Post, P. (2008). Growth acceleration of pinus sylvestris in bog stands due to intensifield nutrient influx from the atmosphere. – Oil Shale. Nr. 1, lk 75–93. 6. Kaasik, M., Ploompuu, T., Sõukand, Ü. (2003). Leelissaaste mõju Kirde-Eesti suurrabade ökosüsteemile ja atmosfäärse süsiniku sidumise võimele. – Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas. /Toim. T. Frey. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu, lk 64-71. 7. Kalm, V., Kohv, M. (2009)
annaabi.ee 
