jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Iceberg_1_1997_08_07.jpg Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik tsirkusorg orvand ruhiorg fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks toitumisala
jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Iceberg_1_1997_08_07.jpg Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik tsirkusorg orvand ruhiorg fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks toitumisala
Lume kuhjudes ja tihenedes moodustub jää. Lumepiir - kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega. 7 mäestikku, kus on liustikud: Skandinaavia mäestik Karakorami mäestik(Pakistan) Liustik kujundab reljeefi, haarab kaasa materjali, süvendab orge, jätab maha kivimeid, tekib nn alpiinne reljeef, teravate kontuuridega kulutusvormid, mäeahelike harjad on teravad, nende vahel on u-kujulise ristlõikega ruhiorud. Tekivad veel jääkündenõod ja kaljuvoored. Firn - ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas Ruhiorg - ehk troog (inglise glacial trough) on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org Moreen - sorteerumata liustikusete
Kurud on mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul M kurud A A T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia M A A T E A D U S Wikipedia Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. M A A T E A D U S Tsirkusorud on suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää
madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tsehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks
oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja
setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. 10.Kulutus ja kuhjepinnavormid Kanjon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Ruhiorg ehk troog on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org. Ruhiorud on kunagised alpiliustike liikumisteed. Ruhiorgude suudmeosa mere poolt üleujutamise tagajärjel on tekkinud fjordid Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm.
tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Mõhnad kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist. On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast. Mäe ja oru tuuled- tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks. Mägiliustike poolt kujundatud pinnavormid kaarid ehk orvanid, kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud. Neelamisvöime- arv, mis näitab missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest, %. Niiske ekvatoriaalne kliima iseloomulik on palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Temp. aastaringselt kõrge, sademeid palju, jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Niiske kontinentaalne kliima kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfont, tsüklonaalne tegevus. Suur aastane temp amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talvel kuivem.
- õhuke, valdavalt horisontaalkihiline settekiht nõlvasetete peal, mis moodustuvad subaeraalse delta osas. Pinnasetted moodustuvad kas delta pinnal hargnevates jõeharudes (kruusad-liivad, analoogia sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid. Karst reljeefivormide moodustumine, kui ka vett
Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid Liustik- lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal. 10% katavad maismaad tänapäeval Liustikud jagatakse? Oruliustikud ( mägiliustikud) ja mandriliustikud Kaarid ehk orvandid- järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Moreen- sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud Tsirkusorud- suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad Oos- pikk kitsas järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Tekkinud liustike sulamisvee poolt. Koosnevad liivast ja kruusast Irdjää- ,, surnud jää" Liustikusete jaguneb?
liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu meetreid(ka hääbuad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida- Antarktika liustikud isegi üle 1km mäestikke kujunavad välisjõud Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni(alpiinne reljeef) Kaarid - järsuveerelised süvendid meahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel Ruhiorud -U kujulise ristlõikega järsuveerelised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Tsirkusorud- suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. sealt saavad alguse oruliustikud Mandriliustikud voored - mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad
moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni otsamoreen – liustiku keele ees olev risti asetsev moreenimass küljemoreen – pikad kitsad pinnavormid, mis asuvad oru nõlvadel (kui liustik saab jääd juurde, lükkab selle kaugemale. Kui jää hakkab sulama, siis liustiku keel liigub ülespoole tagasi ja jääb orgu maha. Jää on täis kive ja liiva – sest ülevalt poolt pudeneb pidevalt neid alla) ruhiorud e. troogid – U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud tsirkusorud – suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud voored – mandrijää vooliva e. kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad
Jääjõgede poolt kantud setted on settinud jääjärves. Mäestikujäätumine Liustikud - ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole: kaariliustikud (nõgudes), oruliustikud (orgudes). Mäestikes jää- ja lumetegevus seotud enamasti negatiivsete reljeefivormidega. Kaarid e. orvandid nisitaolised järskude veerudega süvendid. Moldjas põhi kaldu avatud esiserva suunas. Vanade kaaride vahel teravad tipud karlingud. Ruhiorud e. troogid U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mida liustik on erodeerunud sälkorgudest. Tsirkusorud suured järsunõlvalised orulaiendid troogide lähetel. Firni ja liustikujää kogunemisala, kust väljuvad oruliustikud. Liustikud ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole. Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine. Jää on liikumatu (vastupidi liustikujääle). Maavoole ehk soliflukatsioon - tegus kiht
annaabi.ee 
