meenutab antiikkultuuri eepilisi teoseid- nagu näiteks Homerose ,,Ilias''. Sõda ja rahu nimetatakse tihti ka epopöäromaaniks. Romaani tuuma moodustab kolme perekonna- Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani
1810.aastal toimus ball, see on natasa esimeseks suureks balliks. Enne balli, oli palju sagimist, soengute tegemine, kleidi valimine ning enese pesemine. Natasa oli see, kes tahtis kõige eest hoolitseda, nt. sättis ema kübarat ning sonja siidipaela. Kuid ennast oli neiu sootuks unustanud. Siis kui kõik olid juba valmis, polnud natasal kleitki seljas. Ja kui see selga sai, selgus, et kleit on liiga pikk ning tuleb lühemaks teha, kuid aeg pressis peale, kuna rostovid pidid olema kell kümme marja ignatjevna juures, et kõik koos ballile minna. Kuid valmis saadi alles veerand üksteist ning ballile asuti teele alles kell üksteist. Ballile jõudes tundus Natasale kõik nii kirju, ta ei tundnud ennast äragi, kui saali peeglisse vaatas, kuna naisi sellistes kleitides oli palju. Pidu läks käima ning Natasa oli väga õnnetu, kui märkas, et teda ei kutsutudki esimeseks tantsuks põrandale. Pidu läks edasi ning Natasa oli juba peaaegu, et
nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa hoolitseb surmavalt haavatu eest ennestohverdavalt kuni toole surmani, aga see on loomulikult väike lohutus. Kolme perekonna, Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkirjaks oli "Lõpp hea kõik hea", mida ei saanud sisulistel põhjustel nii jätta. Sest peale Pierre´i ei pääse sõjasegadustest terve nahaga mitte keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19. sajandi kirjandust kujundanud monumentaalse realismi vaieldamatu kõrgpunkt. Tolstoi kirjeldab selle epohhi hiilgust ja teadvust ülima täpsusega. Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi
pole abielu vastu, kui peigmees tema tütart väärt on. Vürst vestleb Anatolega, kui pole temaga eriti rahul. Vürst Vassili pakkumisele, et Anatole Marjaga abiellub, vastab ta, et on põhimõtteliselt nõus, kuid tahab Anatolet paremini tunda. Vürstitarile meeldib Anatole, kuid too tunneb suuremat huvi Bouienne vastu. Nad jäävad kahekesi ka Marjale vahele. Isa küsib Marjal, kas too tahab Anatolet meheks. Lõpuks otsustatakse , et Marja ei abiellu Anatolega. VI- Rostovid saavad üle pika ja Nikolailt kirja, kus too teatab haavata saamisest ja ohvitseriks ülendamisest. VII-X Austrias asuvale vene armeele saabub Venemaal täiendust. Boriss läheb vürst Andrei juurde, et küsida toetust kuhugi staabiohvitseriks saamisel. Andrei aga ütleb, et selliseid noori ohvitsere on juba kõik kohad täis ja mingile tähtsale kohale tõusmine on väga raske, et mitte võimatu. Andrei kohtub ka Rostoviga, kes ütleb, et staabiohvitserid saavad autasusid ei millegi eest
maailmakirjandust kujundanud monumentaalse realismi kõrgpunkt. "Sõja ja rahu" sündmustik Kolme perekonna Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. "Sõja ja rahu" tegevusliinid hakavad hargnevad alates aastast 1805, mil vene aadel naudib oma kuldajastut: kõrgem seltskond lõbutseb Peterburi ja Moskva luksuslikel ballidel või väljasõitudel maale. Aadlipreilid uhkeldavad oma uusimate tualettidega; aadlinoorukid püüavad avaldada muljet omavahelise võidujoomise või hasartmängudega; taamal arutavad
väikluse Kui sõda jõuab Vene piiridest väljapoole, pole see enam Kutuzovile oluline. Raugastub, sureb. Tema on oma ülesande täitnud. Kut-t on kujutatud talupoegliku väejuhina. Perekonnateadvusega inimesed- Tolstoi elu traagika- püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Rõhutab perekonna väga olulist rolli ühiskonnas. Inimese suhtumine perekonda määrab tema olemuse. Rostovid vs Kuraginid - Rostovid- Moskva- Neid on rohkem kirjeldatud. Kogu Moskvas armastatud perekond, tuntud oma lahkusega, veidike idealiseeritud Kuraginid- Peterburi. Sihiks karjäär, ego. Tegelased Helen ja Anatol Kuragin, kasutatakse rohkem prantsuse keelt. Äärmiselt, isegi liiga pahelised. Helene abielu lahutatakse (ennekuulmatu!), teist korda abiellumine oleks olnud täiesti hullumeelne, aga suri enne. Kaks perekoda puutuvad kokku Natasa Rostova kaudu (siiras, avatud laps. Teose alguses
4. Kuidas sõda inimestele mõjub? 5. Kas sõda on vajalik? 6. Kas abieluks on vaja armastust või peavad inimesed sobima? 10. 3 aadlikihti ,,Sõjas ja rahus" iseloomustus Romaanis toob Tolstoi välja kolm aadlikihti: 1. pealinna ehk Peterburi aadel Kuraginid, Schereri seltskond rahaahned, lõbujanudlised, omakasupüüdlikuid, võltsid, väliselt haritud ja kombekad suhtlejad. 2. provintsi ehk Moskva aadel Rostovid perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, nad ei ajanud taga raha, perekond oli oluline, ideaalid tähtsad, isamaa-armastus. Nad olid lihtsa käitumisega, rahvakultuuri ja armastuselembelised. 3. Lõssõje Gorõ ehk maa-aadel Bolkonskid väga kinnised inimesed, väga lihtsad. Neile oli oluline haridus. Nad olid pigem mõtte- kui tundeinimesed (lapsed pigem austasid kui armastasid oma isa). Neid hindab Tolstoi kõige kõrgemalt, kuna ka
Austerlitzi lahing 1812 Napoleoni sissetung Venemaale, Borodino lahing, dekabristide liikumine Tolleaegse ühiskonna hierarhia: 1. Keiser (tsaar) 2. Kõrgaristokraatia (Peterburis) teoses Kuraginid 3. Maa-aristokraatia teoses Bolkonskid 4. Provintsi aristokraatia (Moskvas) teoses Rostovid (Kuulusid perekondlikult kokku, sinna kuulus ka Natasa) Kesksed tegelased: Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov, kes saab Venemaa rikkaimaks meheks. · Bezuhhovi naine, Natasa (Andrei armastatu), Eleen, Anatol (sureb sõjas) · Epiloogis näeme peret, kus Natasa on abiellunud Pierre'i-ga. Nikolai on abiellunud
Inimest kasvatab situatsioon. Üks sellistest situatsioonidest on mitte-argipäeva situatsioon jaht. Jaht oli ürgkogukondlikult vajalik, eluks vajalik tegevus. 19. saj on selge, et jahti pole vaja selleks, et elus püsida. Sellega tegelevad aristokraadid. T jaoks on jaht seesmine vabanemine. Kõik tegelased, kes seal osalevad, vabanevad seesmiselt, kuna kaovad ära hierarhiapõhimõtted. Kõik on võrdsed. 30 Rostovid patriarhaalsed mõisnikud, sellepärast saavad nad olla looduslähedased. Sellesse tervikusse kuuluvad ka loomad mitte ainult koerad, vaid ka hunt, keda püütakse. Kõik saavad ühtemoodi kõigest aru. Ärevus, elevus, kirglikkus Rostova näeb, et kõik on jahi üle nii rõõmsad. Tema ise väljendab oma rõõmu kiljudes. See on siis situatsioon, mis inimesi muudab ja liidab ühte. Jahil on otsene seos ka sõjastseenidega. Ivan Krõlov kirjutas valmi ,,Hunt koerte seas" see
Kutuzovi sõjaplaan. Loomulikult Kutuzov see parveinimene. Selline väepealik, et kuniks sõda toimub Vene pinnal, seniks on ta tegus, kui Napoleoni väed lüüakse vene piiridest välja ja vene armee läheb Pariisi, siis see sõda teda enam ei huvita. Siis järsku raugastub ja astub ülemjuhataja kohalt tagasi. Tema jaoks oli oluline vaid Venemaa, tema päästmine ja tema eest sõdimine. Järgmine parveinimeste grupp on Rostovide perekond. Kui Kutuzov on sellise suure inimkoosluse osa, siis Rostovid on väike parv. Nemad elavad Moskvas, hästi külalislahke perekond, aadlikud, keda kõik armastavad, kes on oma loomult väga helded. Näiteks vana krahv Rostov ei kergita kulmugi, kui üks tema poegadest mängis kaardimängus maha 43 000 rubla. Võlg tuli ära maksta, aga mis siis, see käib elu juurde. Kui vana krahv Rostov suri, siis selgus, et perel hulk võlgu. Keegi ei nõua neid kohe, nii armas perekond, et nende võlaga võib oodata. Suuremeelsed, heatahtlikud, väga tugevate
nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa hoolitseb surmavalt haavatu eest ennestohverdavalt kuni toole surmani, aga see on loomulikult väike lohutus. Kolme perekonna, Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkirjaks oli "Lõpp hea kõik hea", mida ei saanud sisulistel põhjustel nii jätta. Sest peale Pierre´i ei pääse sõjasegadustest terve nahaga mitte keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19. sajandi kirjandust kujundanud monumentaalse realismi vaieldamatu kõrgpunkt. Tolstoi kirjeldab selle epohhi hiilgust ja teadvust ülima täpsusega. Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi